Õppida kodus? Müürideta klassiruum Vormsi kooli distantsõppes

26. mai 2017 Kadi Kivilo Vormsi kooli õpetaja ja distantsõppe koordinaator - 1 Kommentaar

Kokkulepitud aegadel toimuvad korralised internetitunnid. Õpetaja Annika Adamsi 2. klassi põimtund, milles interneti vahendusel kohtuvad Vormsi ja Filipiinide õpilased. Fotod: Maibritt Kuuskmäe

 

Üha rohkem põhikooliõpilasi otsib võimalust endale sobival moel haridust omandada ja on leidnud paindliku õppimisviisi Vormsi kooli distantsõppes.

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Üldhariduskoolid seavad aga tingimused sellele, kes on igaüks.

Enamik õpilasi mahub kehtestatud raamidesse: nad suudavad enam või vähem õppida riikliku õppekava järgi, käia koolis ja viibida klassitubades üldjuhul iga päev, suhelda eri olukordades ja mitmesuguste inimestega, saada hakkama kollektiivis, alluda reeglitele ning järgida ühiskonna norme. On neidki, kes kahtlevad kooli mõttekuses, kuid lepivad paratamatusega: kool ei ole nende  jaoks võimalus, vaid kohustus. Arvestatav hulk veedab vähemalt mingi osa oma kooliajast meeleheitega maadeldes.

Teise rühma kuuluvad õppijad, kellele luuakse individuaalne õppekava, mis võimaldab teha mööndusi nii õppe sisus kui ka aja- ja ruumikasutuses. Õpetajate jaoks tähendab see teadagi koormuse kasvu, sest lisaks õppesisu, -metoodika ja gruppide haldamisele tuleb suuta arvestada õpilaste erivajadustega. Individuaalne õppekava leevendab mõne lapse keerukat olukorda, paraku mitte alati, sest õpetajad ei jaksa. Sellest on räägitud ja kirjutatud ning kirjutatakse veel, kuni ei rakendu muutunud õpikäsitus, oodatud haridusuuendus või mingi täiesti uus pöördeline süsteem.

Osa lapsi ja lapsevanemaid otsib kolmandat võimalust. Miks? Võib-olla peavad nad sageli reisima. Võimalik, et põhjuseks on probleemid ja umbusaldus koolisüsteemi vastu. Äkki lapsele sobib (on võimalik või meeldib, seega on tulemuslikum) õppida hoopis kodus.

Vormsi põhikooli on jõudnud õppijaid,

  • kes elavad ajutiselt või püsivalt välismaal,
  • kelle koolitee on kiusamise tõttu muutunud talumatuks,
  • kellel on kool jäänud pooleli,
  • kelle füüsiline ja vaimne tervis on kooli tõttu kahjustada saanud,
  • kes on nii võimekad, et suudavad ja tahavad lisaks koolitööle laulda, sportida, võimelda, näidelda,
  • kellel on vaja kasvatada lapsi.

Kuidas tagada selliste inimeste õigus haridusele?

Samm-sammult distantsõppeni

Ainus alternatiiv koolimajas õppimisele tundub paljude jaoks koduõpe. Last koduõppele jättes mõtlevad vanemad enamasti, et küllap ta nende abiga kõige olulisemad koolitarkused kätte saab.

Suure tõenäosusega ei tule lapsevanemad leivateenimise kõrvalt kodus ise last õpetades õppekava nõuete järgimise ja tema juhendamisega siiski toime. Nad ei ole pedagoogiks õppinud, kuid armastusest ja hoolest üksi ei piisa, et hallata õpetatava sisu ning vallata metoodikat. Need oskused on väljaõppinud pedagoogidel (kel ajanappuse tõttu võib vajaka jääda kahest esimesest). Siin aitaks asjaosaliste koostöö.

Alates 2014. aastast on Vormsi koolis arendatud õppesüsteemi, mis võimaldab paindlikult õppida ka mujal kui koolimajas. Isegi mujal kui Vormsi saarel. Isegi mujal kui Eestis! Alguses katsetasime koduõpet, aga kuna see süsteem osutus rabedaks, hakkasime otsima ühele toona Itaalias elanud perele lahendust, mis võimaldaks lapsel Eesti põhihariduse saada.

Sõnastasime lapse välismaal viibimise kui erivajaduse, mis takistab tal iga päev kooliruumides viibida. Saime õpilasele luua individuaalse õppekava. Panime aineõpetajatena kirja oma ootused, panime paika tähtajad. Õppetöö korraldamiseks kasutasime e-posti, mobiilisidet, seejärel Google Classroomi, hiljem alustasime ainekursuste ülesehitamisega Moodle’i õpihaldussüsteemis. Hakkasime kirjutama õpijuhiseid, varustama õppijaid õppematerjalidega, ootama tehtud töid, tähtaegu meelde tuletama, neid uuendama, töödele tagasisidet kirjutama, Skype’i tunde korraldama, kooli tunniplaani Skype’i tundidega sobitama, ühistunde läbi viima, Vormsil kohapeal õppesessioone korraldama.

Distantsõppe süsteemis võib õpetada ajanihkega (asünkroonselt) või kohe (sünkroonselt), tehniliste vahendite toel (vahendatult) või vahetult silmast silma, õppida saab selleks ettenähtud ruumis või endale sobivas paigas. Tavapärasele silmast silma õppimisele-õpetamisele lisandunud asünkroonne õpe ei ole sisuliselt midagi uut: autodidaktid on end varemgi loetavate materjalide varal ise koolitanud.

Distantsõpe ei ole iseõpe: õpilane ei pea materjalidega üksi töötama. Loodusainete õpetaja Age Kõiveer jagab nutitahvli abil juhiseid õpilastele klassis ja kodus.

Distantsõpe ei ole iseõpe

Distantsõppe vormis õppimine ja õppetöö koordineerimine nõuab nii koolilt kui ka kodult teadlikke valikuid, koostööd ja planeerimisoskust. Tööülesandeid on palju, mõtlemist ja korraldamist piiritult, jaksu inimlikkuse piirides. Iga laps väärib head haridust ja talle tuleb leida õppimiseks sobiv viis.

Distantsõpe ei ole iseõpe ega tähenda, et õpilane peab etteantud materjalidega iseseisvalt töötama. Põhikooli kolmandas astmes on erialaaineid juba nii palju, et kodu toest üksi ei piisa. Põhikooliõpilaselt ei saa oodata abstraheerimisvõimet ja ennastjuhtivust, millest on vajaka suurel hulgal täiskasvanutelgi. Kooli ülesanne on põhikooliõpilase ja tema koduga pidevalt ja igal nädalal suhelda.

Õppija saab samm-sammult juhised, teeb tööd ka iseseisvalt või internetikõne vahendusel ning esitab siis digitaalselt õpikeskkonnas, veebisõnumitena või meilitsi oma vastused, saades õpetajalt tehtu kohta tagasisidet. Nii hakkab uus ring pihta igas õppeaines. Kuna õppematerjali ja kokkuleppeid on palju, peab kodus koordineerijaks olema lapsevanem. See on talle suurepärane võimalus olla lapse tegemistega kursis. Et teemad endale selgeks teha, vajab temagi materjale, juhiseid ja suuniseid. Ootame lapsevanematelt lapse tegevuse toetamist, suhtlemisvalmidust, küsimisjulgust. Lapse õppimine sellises vormis tähendab kooli ja kodu tihedat koostööd.

Aegamisi on kasvanud teadlikkus, küsimused on leidnud vastused, arenenud on oskused ja selgunud vajadused. Vormsi koolis õpib distantsõppe vormis praegu sama palju lapsi kui koolis iga päev kohapeal (umbes 15 + 15). Õppijad on tulnud elama Vormsi saarele või on alaliselt viibinud näiteks hoopis Filipiinidel.

Distantsõpe arvestab iga õpilasega

Ehkki riiklik õppekava võimaldab arvestada õppetöö korraldamisel õpilase väga suurte erisustega, ei ole koolidel enamasti võimalik ega vajalik selliseid mööndusi ja muudatusi ette võtta. Süsteemist lähtuv lähenemine tundub harjumuspärasem, ratsionaalsem ning hoiab kokku aega ja raha. Tõsi, seda ainult lühikeses perspektiivis. Paraku on elu näidanud, et just selliste bürokraatlike masinavärkide kammitsaisse lapsed koolis jäävadki. Suures koolis kaasneb lapse „kadumisega” halvimal juhul vaid mõni koosolek, nimekirjamuutus või lausa personali kergendusohe. Omavahel ei suhelda, üksteisest räägitakse mööda, last ei märgata, põhjusi välja ei selgitata – selline kogemus peegeldub mitmetest kuuldud lugudest.

Vormsi kooli eelis on tema väiksus, mis võimaldab õpetajatel süvenenult iga õpilasega tegeleda. Meil on kujunenud harjumuseks, et iga distantsõppelast käsitletakse individuaalselt. Piltlikult öeldes on ühte klassi mitu paralleeli. Tööd saab nendega koordineerida küll ühe süsteemi kaudu, näiteks e-kooli või Moodle’i abil, kuid mis puudutab kokkuleppeid, tähtaegu ja tagasisidet, siis on pigem erand, et õppimine kujuneb täpselt nii, nagu algul plaanitud. Samas  peab ütlema, et mida kauem õppija meiega töötab, seda enam haarab ta ise initsiatiivi, seda enam hakkavad kokkulepped tööle.

Distantsõpe tähendab suhtlemist

Vajalike tööde valik, esitamise sagedus ja tagasiside viis sõltub ainest, õpetajast, õppijast. Tagasiside ei ole üksnes hinne e-koolis ja punaste parandustega leht, vaid valdavalt kirjalik sõnaline hinnang, kommentaar hinde kõrval – edasiside nii õppijale kui ka õpetajale endale.

Suhtlemisega tegelevad kooli poolt distantsõppe koordinaator ja aineõpetajad internetikõnedega, meilitsi, Moodle’i vahendusel, kui tarvis ka telefonitsi. Kokkulepitud ajal toimuvad korralised internetitunnid kas individuaalselt või koos Vormsi kooli õpilastega, kohustuslik on käia koolis distants­õppesessioonil neli korda aastas. Vajadusel kutsume õppija mõneks päevaks kooli kontakttundidesse-konsultatsioonidele ka õppeperioodi ajal. Otsekontaktide vajadus sõltub õppija edenemisest ja tema iseseisvusest.

Niisiis tähendab selline õppimine pidevat suhtlust – erinevalt arvamusest, et kodus arvuti taga muutub laps asotsiaalseks. Pigem on meil rõõm tõdeda, et kohapealsest õppijast ja distantsõppijast moodustuvad meeskonnad ja tööpaarid, keda saab omavahel tööle suunata, kes üksteist toetavad ja innustavad. Uuringud tõestavad, et põim­õpe võimaldab suhelda ka neil, kes tavaklassis isegi grupitöös varju jäävad.

Miks meie õpetajad seda kõike teevad? Ei, me ei saa selle eest palka juurde. Põhjus on muus. Esiteks tuleb Vormsi-sugusel väikesel koolil leida oma nišš. Teiseks ei teadvusta me teinekord isegi, kuivõrd oleme harjunud iga last märkama. Nad on meile vajalikud mitte ainult  kooli jätkusuutlikkuse pärast, vaid ka päriselt. Meie kooli sõnastamata missioon on: igaühele võimalik haridus.

Distantsõpe on hariduse tulevik

Aasta tagasi kaitsesin Tallinna ülikoolis magistritöö teemal „Distantsõppe korraldus Vormsi lasteaed-põhikoolis”. Kirjeldasin oma töös, kuidas distantsõppe mõiste kujunes, kuidas see sobitus seadusraamistikku, millised on iga osalise rollid ja tegevus. Meie kooli kogemust ja maailma praktikat kõrvutades jõudsin olulisele järeldusele: distantsõppe üks vorm, põimõpe, mis ühendab e-õppe ja koolis kohapeal õppesessioonidel käimise, on hariduse tulevik. Muutunud on õppimise kontseptsioon. See on haridusmuutus, mis hõlmab küsimusi, kus, millal ja kuidas me õpime. Põimõpe ei puuduta üksnes täiskasvanuõpet, ülikoole ja kutseõppeasutusi, vaid on leidnud tee ka üldharidusse. Infotehnoloogiliste vahendite arenguga muutub õpikeskkond füüsilisest üha enam virtuaalseks. Distants­õpe ei ole pelgalt digivahendite kasutamine õppetöö mitmekesistamise eesmärgil, vaid teadlik süsteemne valik ja tulevikuperspektiiv.

 


Muutunud õpikäsitus Vormsi distantsõppe näitel

  • Sõnalised hinnangud: tagasi- ja edasiside
  • Kooli ja kodu koostöö
  • Suhtlemine kui õppimise alus
  • Iga lapse individuaalsusega arvestamine
  • Digitehnoloogia igapäevane rakendamine õppetöös
  • Õpioskuste arendamine: isejuhtimine ja vastutus

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õppida kodus? Müürideta klassiruum Vormsi kooli distantsõppes”

  1. Triin ütleb:

    Tekkis huvi sellest lahemalt kuulda, et mis on voimalikud kitsaskohad ja kuidas neid uletada. Muuhulgas meeldis moiste edasiside.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!