Öeldakse, et iga inimene peaks elu jooksul vähemalt ühe puu istutama.

Nii tuligi meil mõte, et kuna Tartu Kannikese lasteaia tänavuse õppeaasta moto on „Mis sinule vana, see teisele uus”, võikski sel aastal kasvama panna midagi uut ‒ näiteks puud. Kui me sügisel õppeaasta alguses kogusime lastevanemate abiga Räpina paberivabrikule vanapaberit ja toimetasime selle sinna ka isiklikult kohale, anti meile vastu hulk vanast paberist tehtud uut paberit. Miks mitte panna õppeaasta lõpetuseks kasvama puud, millest teised lapsed tulevikus paberit saaksid.

Meile tuli appi riigimetsa majandamise keskuse kagu regiooni metsakasvataja Kaarel Tiganik, kes oli lahkesti nõus meid Põlvamaal Ilumetsa kandis vastu võtma.

Tantsutupsude rühm oli see, kes läks koos emade-isadega seda auväärset ja vastutusrikast ülesannet täitma.

Ilusal pühapäevahommikul, 7. mail koguneti lasteaia parklasse, kaasas kummikud, labidad, ämbrid ja piknikukorvid. Kohal oli ligi 70 inimest. Paigutasime end bussi ja autodesse ning algas sõit Ilumetsa poole. Muidugi oli meid saatmas imeilus päikseline ilm. Nii lapsevanemad kui ka lapsed tundsid väikest ärevust, sest meie hulgas oli vähe neid, kes kunagi oma elus oleks metsa istutanud.

Kohale jõudes korraldas Kaarel Tiganik meile metsa veerel kiire kuuskede istutamise koolituse ja alustasime tööd. Ämbrites kuuseistikud, langilt kindel rada silme ees, ja läkski lahti! Isad kaevasid taimede jaoks augud, lapsed asetasid taimed paika ja emad kontrollisid, et need saaksid õigesse sügavusse ja kindlalt maasse. Nagu Kaarel Tiganik ütles: „Taim peab olema nii tugevalt istutatud, et vares ei jõua seda nokaga välja tõmmata.”

Kõik istutasid hoogsalt ja hoolikalt. Õhus oli tunda erilist olemist – natuke tähtsat, aukartlikku ja erilist. Lapsed tassisid kuusetaimedega ämbreid ja pidasid vahepeal mõne vana kuusekännu otsast kõnet.

Kui oli mitu tundi hoogsalt toimetatud ja metsalank täitunud kuuseistikutega, korjasime oma labidad ja ämbrid kokku ning sõitsime lähedal asuva Valgejärve äärde RMK piknikuplatsile piknikut pidama. Pikale lauale ilmus palju maitsvat: kiluvõileivad, puuviljad, köögiviljad, küpsised ja kringlid. Kõhud said neid hõrgutisi täis ja meeleolu oli äge. Olime kõik väga rahul, sest see, mida olime teinud, meeldis meile. Olime teinud head iseendale, teistele ja Eestimaale.