Mis toimub? Vastab Suure-Jaani kooli direktor Epp Välba
Epp Välba
Sel õppeaastal oleme palju tegelnud lugemisega ja meie koolis on tekkinud õhkkond, mida mõned nimetavad masslugemiseks. Kõigil lastel on iga päev raamat koolis kaasas. Kellel oma raamatut pole, saab selle õpetajalt, sest igas klassis on väike raamatute varu.
Kes saavad tunnitöö teistest kiireini valmis, neile ei anta lisaülesannet, vaid nad võivad oma raamatut lugeda. Vahetundides loetakse ka. Igal esmaspäeval tutvustavad õpilased infominutitel loetud raamatuid. Klassides on lugemistabelid, kuhu õpilased märgivad, mis raamatuid ja mitu lehekülge nad nädala või kuu jooksul lugenud on. Lapsed hindavad ka loetud raamatute meeldivust, andes raamatule tärne ühest viieni. Nii on kujunenud välja meie kooli selle kevade lemmikraamatud: nooremates klassides Mika Keräneni ja Ilmar Tomuski jutud ning muidugi Francesca Simoni Hirmsa Henry lood. Keskmise kooliastme on vallutanud õuduslood ja vanema astme Agatha Christie romaanid. Üks seitsmenda klassi noormees on lugenud ühe kuuga üle 1600 lehekülje.
Algklassides, kus mõni loeb veel konarlikult, pakume lugemistuge. Abiõpetaja võtab nad kümneks minutiks tunnist välja ning lapsed loevad talle valju häälega ette teksti, mida tunnis parasjagu käsitletakse.
Ka õpetajad loevad ning märgivad oma loetud raamatud tabelisse. Ülipopulaarseks on kujunenud Anja Wikströmi „Ükski pere pole saar”, mis on ATH-diagnoosiga lapse ja tema ema lugu. Palju loetakse ka Petrone kirjastuse „Minu …” sarja reisilugusid.
Meil on käsil viis Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud projekti. Üks neist on „Suure-Jaani sada suurkuju”, mille käigus maalivad õpilased sajast rahvahääletuse teel valitud inimesest kunstiõpetuse tunnis portreed. Loodusainete õpetaja vedamisel koostavad õpilased digitaalse õppevara „Eestimaa sada taime ja looma”.
Tere Lugupeetavad !
Arvame et peaks Eesti Kooliõpetajate Kommunikee looma, et kaitsmaks tõeliselt väärika hinge ja olemisega inimesi kui seda pedagoog Epp Välba ! Rooma on rääkinud ju muu maailm…