Raivo Juurak.

Augustis ei õpi!

Raivo Juurak.
2 minutit
26 vaatamist
Raivo Juurak
Raivo Juurak.

Kui Jaak Aaviksoo käis välja mõtte, et kooliaasta võiks alata juba augustis, järgnes sellele Facebookis äge reaktsioon. Väideti, et mitte ükski laps ei taha suvel koolis käia. Lisati, et ei ole ilus lastele täiendavat kooliorjust peale panna. Hurjutati, et lastelt ei tohi võtta nende lapsepõlve. Märgiti, et maal vanaema juures õpivad lapsed palju rohkem kui koolis, mistõttu ei ole mõtet kooliminekuga kiirustada. Lisati, et Bill Gatesil ei ole kõrgharidust, mistõttu ei olevat koolis käimine üldse nii tähtis, et sellega peaks juba augustis alustama. Lõpuks jõuti üleskutseni „Augustis ei õpi!”, millele keegi naljatilk lisas „Õpime poole vähem!”, viidates loosungile „Joome poole vähem!”.

Muidugi ei jäänud tulemata ka süüdistus Brüsseli järgi joondumises, kuid see küll ei päde, sest Euroopas algab kooliaasta väga erineval ajal. Näiteks 2015. aastal algas see Kreekas 11., Türgis 15., Itaalias 17. ja Maltal 22. septembril. Põhjamaades aga algas kooliaasta juba augusti keskel või lõpupoole. Huvitav maa on Saksamaa, kus Berliinis algas kooliaasta 25. augustil, Hamburgis 21. augustil, Thüringenis 1. septembril, Hessenis 8., Bremenis 11. ja Bayernis 16. septembril. Muide, Hollandis kestab koolilaste suvevaheaeg kuus, Itaalias aga 13 nädalat.*

Eestiski algab mõnes koolis kool juba augustis. Näiteks keelekümbluskoolide 1. klassi lapsed kutsutakse tihti juba augustis kooli, et vene kodukeelega õpilased harjuksid tõsiasjaga, et õpetaja räägib nendega ainult eesti keeles. Seda nimetatakse eesti keele laagriks.

Mõnes koolis alustatakse augustis eesmärgiga üheskoos midagi põnevat teha, näiteks minnakse loodusmatkale, ollakse laagris jne. Matkal ja laagris on õpetajal lihtne oma õpilastega sõbrasuhteid tsementeerida, et 1. septembril üheskoos edasi rühkida.

USA-s on koole, kus tullakse just sellepärast juba augustis kooli, et õpilased ja õpetajad saaksid varakult oma head suhted paika panna. Mõnes nooremas klassis, kus on rohkem rahutuid lapsi, tehakse augustis nendega muuhulgas riviharjutusi, et lapsed harjuksid õpetajat kuulama ja ennast vaos hoidma. Kõike tehakse loomulikult õues.

Minu kinnisidee on olnud, et augustis võiks lastel olla lugemislaager, kus loetaks läbi eeloleva õppeaasta olulised raamatud. Lugemise juurde käiks muidugi pallimäng, ujumine, metsajooks jms. Nii tore on ju minna 1. septembril kooli teadmisega, et soovituslikud raamatud on suuremas osas läbi loetud.

*http://eacea.ec.europa.eu/education/EURYDICE/documents/facts_and_figures/school_calendar_EN.pdf

Kommentaarid

  1. Olen väga kategooriliselt selle vastu, et kool algaks enne 1. septembrit. Miks? Murphy seadustes oli üks umbes selline ütlus, et asjad paljunevad, et täita kõik saadaolevad horisontaalsed pinnad. Täpselt samamoodi on alati käitunud Eesti õppekavad – kui tuleb juurde aega, mida õpilased on sunnitud koolis veetma, siis ehk algul vähenebki koormus, jagatakse materjal pikema aja peale, kuid üsna varsti on õpitava materjali maht suurenenud, nii et lastel on veel pingelisem kui varem.

    Mis lugemislaagrisse puutub, siis see oleks üks vale ettevõtmine. Ma armastan väga lugeda, armastasin juba lapsena, aga niimoodi organiseeritult lugema sundimine paneb vist pea iga lapse lugemist vihkama. Istud laua taga, loed just siis, kui kästakse. Brrr … Ja muidugi lisanduks kohustuslikku programmi nii umbes seitse raamatut aastas, sest on ju spetsiaalne laager selleks. Lisaks hindele jooksmine, hindele pallimängimine jne augustikuus.


Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Lastevanemate isekuse eest maksavad kõige haavatavamad

Viimase kahe aasta jooksul on ametit vahetanud umbes pool lastekaitsetöötajatest. Ühe varasema uuringu järgi lahkub aastas…

3 minutit

Mis on eesmärk?

Matemaatika riigieksamil spikerdamisest rääkides on oluline rõhutada, et keelatud abi kasutavaid eksaminande pole palju ja ka kahtlusaluseid on väga vähe. Kui mõeldagi, millised…

2 minutit

Koolide õppevara sõltub liialt postiindeksist

Õppevara tellimisest ja kasutamisest joonistub välja ebamugav pilt: süsteem püsib suuresti heade inimeste entusiasmil. Õpikud rändavad klassist klassi…

2 minutit
Õpetajate Leht