Looduslikud liigid hävivad praegu oluliselt kiiremini kui paari viimase miljoni aasta jooksul. Arvatakse, et aastas kaob maamunalt keskmiselt kaks selgroogsete liiki ning sellise tempo jätkudes võib aastaks 2050 välja surra isegi kuni kolmandik praegu elavatest liikidest.

Tartu ülikooli loodusmuuseumis on sel õppeaastal tähelepanu all liikide massiline väljasuremine ehk kuues globaalne väljasuremislaine. Lisaks näitustele on välja töötatud uus õppeprogramm ning külastajad saavad mängida harivat arvutimängu. 

Püsiekspositsioonis saab alates 19. oktoobrist kõndida kaduvate liikide kannul, uurides nutiseadmest ühe või teise loomaliigi haruldaseks muutumise lugu ning seostada uue väljasuremislaine põhjuseid meie harjumuspärase elustiili ja tarbimiskultuuri kasvuga. Paljud on kuulnud Aafrika elevantide, tiigrite ja ninasarvikute saatusest, keda ähvardab väljasuremine nende ohjeldamatu salaküttimise pärast. Hoopis vähe teatakse aga näiteks, et mitmed papagoiliigid on loodusest kadumas lemmikloomakaubanduse tõttu või et merikilpkonni ohustab nende sigimisrandade massiline muutmine plaažideks.

Loodusmuuseumi vahetuvate näituste ruumis on fookusesse võetud Eesti metsade kadumisohus liigid ning mõju, mida neile avaldab metsa majandamine. Kelle jaoks ja mille poolest on mets väärtuslik? Miks neid liike nii palju vaja on? Miks läheb meile korda lendorava, must-toonekure, ebapärlikarbi, aga ka metsise ja mustika käekäik?

Teadmisi Eesti metsa haruldastest liikidest ja nende käekäigust annab hariduslik arvutimäng „Metsa elujõud”. Sõbra või terve klassiga koos mängides saab mõelda põhjustele, mis ohustavad näiteks Euroopa naaritsat või kuidas kaitsta eremiitpõrnika tammikut. Mängu võitmiseks ja metsa elus hoidmiseks on vaja nutikust, loogilist mõtlemist ja teadmisi.

Näituse teemasse aitab süveneda ekspositsioonis läbiviidav põnev digivahenditega õppeprogramm „Kaduvate liikide otsingul”.

Kutsume külastajaid silmi avavale rännakule läbi hääbuvate liikide lugude ja julgustame kaasa mõtlema, kuidas saaksime seda rikkust hoida.