Õpilaste usuteadmised minevikus ja tänapäeval

Kindlasti on füüsika, keemia, geograafia ja bioloogia kõrval olulised ka teadmised usunditest. Illustratsioon Jean Effeli raamatust „Maailma ja inimese loomine” (kirjastus Kunst, 1961).

Viimasel ajal on hakatud rohkem usust rääkima, kuid kohe on selgunud, et inimeste teadmised religioonidest on puudulikud.

Teoloogiadoktor ja õppejõud Jaan Lahe möönab ajalehele Eesti Kirik antud intervjuus (Liina Raudvassar, „Toimumas on religioonide uus tõusulaine” 15.02) üsna kurvalt: „Ütlen ausalt ja otsekoheselt: suur osa Eesti inimestest, ka humanitaarse kõrgharidusega inimestest, on religiooni puudutavates küsimustes piinlikult ebakompetentsed. See joon on hakanud silma ka Eestit külastanud välismaalastele. Nende [Eesti inimeste – L. R.] teadmised piirduvad sageli vaid üksikute faktikildudega, mida kooliprogrammi ajalookursusest mäletatakse.”

Koolides õpetajatega suheldes on olnud samuti kuulda arvamusi, et tänaste õpilaste teadmised religioonidest, sealhulgas kristlusest, pole kuigi põhjalikud. Eriti kunsti- ja kirjandusõpetajad rõhutavad, et mitmete süžeede ja sümbolite lahtimõtestamisel jäädakse hätta. Tõenäoliselt on see tõsi, kuid konkreetseid andmeid õpilaste faktiteadmiste vähenemise kohta pole meie teada kogutud. Järgnev artikkel üritab teha sellesse teemasse põgusa sissejuhatuse.

Religiooniteadmised 1934. aastal

1934. aastal viidi Eesti koolilaste hulgas läbi ülimalt põhjalik test, kus uuriti algkoolilõpetajate (13–15-aastaste) ristiusuteadmisi. Vastajaid oli kokku üle 1700 Viljandimaalt, Järvamaalt ja Tallinnast ning test koosnes seitsmekümne viiest küsimusest.

Testi küsimused olid ehitatud üles lünktestina, haarasid enda alla mitmeid teemasid ning õigete vastuste kõikumine oli üllatavalt suur. Näiteks küsimusele nr 15, „Jeesus nimetas Jumalat oma …” vastas õigesti 91% vastanutest. Samas küsimusega nr 44, „Ristikoguduse esimesist päevist ja apostlite tegevusest jutustab piiblis … raamat”, oli päris paljudel raskusi. Siin oli lünga õigesti täitnud vaid 15% vastanutest. Kokku anti õigeid vastuseid 52% küsimustest. Õpilasi, kes andsid kõikidele küsimustele õiged vastused, oli üheksa ja need kõik olid tütarlapsed. 

Omaaegne koolinõunik Märt Raud (1881–1980), kelle eestvedamisel test läbi viidi, vormistas saadud tulemused koos kommentaaridega brošüüri „Algkooli lõpetaja teadmised usuõpetuse alal”, mis ilmus 1936. Seda lugedes tekkis loomulik soov esitada samu küsimusi tänapäeva õpilastele, et saada andmeid, kuidas on vastavad teadmised 80 aasta jooksul muutunud. Loomulikult oleks olnud korrektne esitada nimetud küsimused niisama vanadele õpilastele, kuid kättesaadavuse huvides kasutasime gümnaasiumiõpilasi, kelle vanus oli enamasti 16–18 aastat. Küsitletuid oli kokku 109. Samuti kasutasime oma küsitluses vaid viiteteist küsimust.

2017. aasta uuring

Tulemused olid mõneti ootuspärased, nimetatud viieteistkümnest küsimusest vastasid kaheksakümmend aastat tagasi õppinud õpilased paremini kolmeteistkümnele. Mõneti üllatavad olid kaks küsimust, kus tänased õpilased olid paremad. Esimene nendest kõlas: „Ristiusu allikaks on … raamat”, millele vastas õigesti 92% tänastest ja 73% endisaegsetest õpilastest, ja teiseks: „Kristlasi, kes kannatasid usu eest, nimetatakse …”, kus õigeid vastuseid oli tänapäeval 66%, ületades kaheksakümne aasta taguseid vastuseid viie protsendiga. Mõnele küsimusele oli vastatud üsna võrdselt, näiteks teadis Jeesuse ema nime 95% endistest ja 90% tänapäeva õpilastest, spetsiifilisemas piibliloos ja pühadekalendri tundmises olid aga endisaegsed lapsed selgelt paremad. Näiteks teadis Jeesuse ristilöömise paika 87% endistest ja 42% tänastest õpilastest; suure reede sündmuste tagamaid teadis aga 74% endistest ja 33% tänastest vastanutest.

Kokkuvõtteks

Kui 1934. aasta küsitluses kasutatud viieteistkümnele küsimusele saadi õigeid vastuseid 73%, siis tänapäeva õpilastel oli neid 47%. Samas võis tänastel õpilastel täheldada teadmiste kasvu. Kui 10. klassi õpilased andsid õigeid vastuseid 34%-le küsimustest, siis 11. klassis oli see tõusnud 49% ja abituuriumis 53%-ni vastanutest.

Näiliselt on vahe tänaste ja möödunud sajandi 1930. aastate õpilaste faktiteadmiste vahel suur. Kindlasti pakkus tollane elukeskkond võrratult rohkem kokkupuuteid kirikuga. Uurisime ka tänapäeva õpilaste maailmavaadet ja ainult 6% vastanutest määratles end kristlasena. Ülejäänutel polnud spetsiifilist huvi kristluse vastu. Samas võib ettevaatlikult oletada tänaste õpilaste laiemat orienteerumist ja seostamisvõimet, mis ilmnesid kahes paremini vastatud küsimuses. Näiteks väljaspool religiooni sfääri kasutatud „märtri” nimetust teadsid tänapäeva noored paremini ja pakkusid edukamalt välja ristiusu allika.

Küllap oli testi täitjate hulgas üksikuid õpilasi, kes neile ebasobiva teema tõttu küsitlust tõsiselt ei võtnud, kuid sama probleem oli ka kaheksakümmend aastat tagasi. Märt Raud kirjutab ühe sellise noormehe kohta: „ /…/ poiss ei olnud sedavõrd arenematu kui tõrges. Ta avaldas usuõpetuse vastu passiivset vastupanu. Ta oli luterlane, aga märkis testilehele, et ta olevat katoliiklane. Kui õige katoliiklane vastas ta küsimusele, kuidas oli Jeesuse ema nimi. Ta nimetas veel Jee­suse sünnipaigana Jeruusalemma ja jättis kõik teised küsimused vastamata.”

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et faktiteadmiste tase ristiusust on noorte seas kahtlemata oluliselt langenud, seda enam, et küsitlus toimus koolis, kus religiooniõpetust õpetatakse. Kindlasti ei luba piiblilugude pealiskaudne tundmine hästi mõista ei kunstis ega kirjanduses käsitletavaid religioosseid teemasid. Samas on tänapäeva õpilasel vajaminev teave sageli mõne hiireklõpsu kaugusel, mistõttu parajasti vajamineva infoni võib jõuda kiiresti. Tõsi, selline info ei pruugi osutuda seotuks õpilase teiste teadmistega. Lisaks võib oletada tänapäeva õpilaste paremat orienteerumist maailma usundites, millele gümnaasiumi õppekavas enam tähelepanu pööratakse.

Usuteadmised „Vahtramäe Emilis”

Astrid Lindgren kirjeldab oma „Vahtramäe Emilis” humoorikalt kodukatsumist, vaimuliku poolt taludes sooritatud piibliteadmiste kontrolli, kus vastama pidi kõva peaga teenijatüdruk Liina.

„Kindel on see, et Liina polnud piibliloos kuigivõrd kodus. Praost teadis seda ning esitas talle tavaliselt kergeid küsimusi, sest ta oli kena inimene. Seekord rääkis ta pikalt ja põhjalikult Aadamast ja Eevast, kes elasid paradiisiaias ning olid esimesed inimesed maa peal, loomulikult arvas ta, et kõik kuulajad, Liina kaasa arvatud, on selle nüüd endale meelde jätnud, sest kui saabus Liina kord küsimustele vastata, küsis praost temalt lahkelt: „Noh, Liina, mis olid meie esimeste esivanemate nimed?”

„Tor ja Freja,” vastas Liina silmagi pilgutamata.” Küllap võiks tänapäeva Eesti kontekstis vastus vabalt olla Kalev ja Linda.