Kogu päeva koolis

17. nov. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Loovuse arendamisel on kogupäevakooli päevakavas tähtis koht. Fotod: Sirje Pärismaa

 

Algklassijütside vanematel on suur mure – kuidas sisustada pärast lühikest koolipäeva laste vaba aega. Hea, kui koolis on pikapäevarühm. Tartu erakool on aga käima lükanud Eestis uudse kogupäevakooli, kus kella üheksast neljani vaheldub üldõpetus loovate tegevuste ja liikumisega, vahepeal tuulutatakse end õues ja kolm korda saab süüagi.

Kogupäevakooliga alustati Tartu erakooli (TERA) uues õpikohas Lõunakeskuse kõrval ehk LõunaTERA-s, kus õpib 28 last kahes esimeses klassis. Värvilised ja vahvate detailidega ruumid kujundasid-sisustasid õpetajad ise.

TERA nõukogu esimees Urmo Uiboleht.

TERA nõukogu esimehe Urmo Uibolehe sõnul tiksus mõte kogupäevakooli mudelist juba ammu ja algatuse taga ongi vanemate vajadus täita laste vaba aega. Huviringe on küll üle linna, aga päev võiks olla huvitav oma koolis.

Otsisime toimivat rakendust Soomest, Rootsist, Inglismaalt, aga rohkem oleme ikkagi ise leiutanud, kuidas päev üles ehitada,” rääkis Urmo Uiboleht. Kondikava tehes võeti arvesse TERA peamajas hästi toimivad asjad, nagu näiteks õppetöö korraldus üldõpetuse põhimõtete järgi.

LõunaTERA-s algab päev hommikuvõimlemisega, järgneb üldõpetus ja inglise keel. Päeva esimest poolt juhivad kaks klassiõpetajat ja neid toetab loovusõpetaja, kes on juht õhtupoolikul, mis on valdavalt loova tegevusega kaetud. Siis on klassiõpetajad talle toeks.

Ajaliselt on päevakavas paigas vaid inglise keel, kuna õpetaja tuleb peamajast. Muul ajal teeb õpetaja pause oma äranägemisel. „Kui näen, et lapsed hakkavad ära väsima, või tunnetan, et just nüüd sobib paus,” räägib klassiõpetaja Triinu Keem.

Kummalgi klassil on oma kodupesa, vastavalt vajadusele tehakse tööd koos. Näiteks teemapäevadel kavandatakse kahe klassi peale tegevusi.

Loovusõpetuses jälgitakse, et igas päevas oleks liikumist, meisterdamist-maalimist-näitlemist-tantsu, oldaks õues ja tegevused oleks nädala jooksul tasakaalus.

Reedene ajutrust

Reedeti on lapsed peamajas, kus neil toimub tund spordisaalis ja muusikatund pillidega, mida Lõunas veel pole.

Lisaks väikse kogukonna tundele peab TERA laps kätte saama suure kooli tunde,” sõnab Urmo Uiboleht. Koos omaealistega ollakse peamajas ka huvitundides, kus saab valida suurest „potist” kokandust, meisterdamist, turnimist, matkatarkusi jpm. Reede hommikul toimuvad ka õpiabitunnid.

Samal ajal käib LõunaTERA-s õpetajail aga kibekiire ja pingeline töö, koos valmistatakse ette uut nädalat.

Kavandame kõik päevad, teeme valmis õppematerjalid, kleebime-lõikame,” lausub Triinu Keem. Reedesse peab mahtuma ka tagasiside andmine, infokirjade saatmine.

Koostööd oleme kogu aeg teinud, aga nüüd on see osa kasvanud isegi viiekordseks,“ märgib Keem.

Õpetajaile peab andma eraldi koostööaega,” kinnitab ka Urmo Uiboleht.

Õpetaja Silva Kolk reedesel koosolekul pigem kuulab ja teeb märkmeid. Jalgsi koduteele asudes hakkab tal aga mõte kohe liikuma, kuidas loova tegevusega toetada üldõpetuses tehtavat. Loovust ei saa õpetada, kui ise pole loov, arvab ta.

Silva Kolk on esimene õpetaja, kelle töölepingus on ametinimetus loovusõpetaja,” mainib Urmo Uiboleht. „Ta on ka üle 30 aasta klassiõpetaja olnud, teemad on talle tuttavad ning tal on lihtsam valida tegevusi, mis toetavad meie õpetust.”

Silva Kolk on klassiõpetaja töö kõrvalt õppinud kunstiõpetajaks, vedanud rahvatantsu, Idla võimlemist, näiteringe ja nüüd omandab ka joogatarkusi, et lastele joogaelemente õpetada.

Kõik, mida olen varem teinud, on siin rakendatav,” sõnab Kolk päikselise naeratuse saatel. See naeratus paneb karudki tantsima või häbenejad teistega koos võimlema. Loovusõpetaja kannab hoolt, et laste kõik meeled saaksid arendatud.

Õueminek kohustuslik

Üks lapsevanem oli algul murelik, sest juba lasteaias öeldi, et tema laps ei oska meisterdada ja võib hätta jääda,” meenutab Kolk. „Peagi ei suutnud ta uskuda, et tema laps oskab kõike, töödki seina peal. Kui mitte öelda lapsele, et ta tegi valesti, siis ta ka oskab. Meie ütleme, et valesti on vaid siis, kui teed teistele liiga või haiget. Vahel ongi vanemate hirm suurem kui laste oma, lapsed julgevad kõike proovida.”

Loovusõpetaja juhendamisel üheskoos avastatakse ja proovitakse. Fantaasia käivitamisel on suur osa ka ruumidel. Loovusõpetajal on üks kaval nipp: ta riputab omatehtud pilte ja kujundeid seinale ja kui lapsed neid näevad, ütlevad kohe, et tahaksid samu asju teha.

Õuealal pole aga mingeid moodsaid spordi- ega mänguvahendeid. Siin on võimalik lastel endil tegevusi välja mõelda ja loodusest ise mänguasju leida. Näiteks avastasid nad hiljuti, et viimased murule jäänud lumetükid on jääkaru pojad. Mängitakse ka luurekat, peitust, keksu ja teisi „vana aja” laste mänge.

Olen olnud kaua õpetaja, aga ikka jagub üllatusi,” sõnab Kolk. „On lapsi, kes muretsevad, kas sai ikka kõik õigesti tehtud. Aga mina ütlen: kui oled ka viis korda proovinud ja eksinud, siis oled julge ja päev on õnnestunud.”

Söögiaegu on päeva jooksul kolm: hommikuamps, lõunasöök ja õhtuamps. Ja need ampsud on väga tervislikud.

Urmo Uiboleht on tähele pannud, et LõunaTERA lastel on parem isu. Kas see tuleb sellest, et süüakse väikses rühmas, või ongi pika ja sisuka päevaga energiakulu suurem? Või on põhjus hoopis koolitädi, kes ise sööklas kohal ja tõstab soovijatele juurde?

Päevaplaanis on ka vaikne lugemise ja õppimistund, kogu aeg pole intensiivne tegevus. Õpime koolis ära ja koju õppimist ei anna,” lausub Triinu Keem. Eraldi nurgake on ka rahunemiseks-mõtisklemiseks.

Kui lapsel on juba kindel hobi, saavad nad kokkuleppel vanemaga päeva teises pooles minna oma huviringi. Selliseid lapsi on mõni üksik.

Meie hirm oli, et päev on liiga pikk ja väsitav, aga praegu ei ole lapsed siin küll väsinud,” räägib Uiboleht. „Oleme sõnastanud ka kogupäevakooli tähenduse: heaolu loov kool. Laste ja õpetajate heaolutunne on tähtis. Ja koostöö on väga kõrgel tasemel.”

Kooli juhid kartsid sisimas, kuidas vanemad uue idee vastu võtavad. Tuli ju müüa ideed, mille rakendamise kogemust polnud. Praegu on tagasiside küll vägagi hea, nähakse, et laste päevad on huvitavalt sisustatud ja ka akadeemiline areng märgatav. Eelmisel nädalal üks vanem kiitis, et laps on hakanud liikuma ja lugema.

Meie perele meeldib siin koolis algusest peale kõik!” ütleb lapsevanem Heidi Nurk. „Laps on nii rahul, räägib kodus rõõmsalt oma õpetajast ja tahab igal hommikul kooli minna. Ruumid on ilusad. Lapse päev on kella neljani sisustatud ja saame olla rahulikud.”

Triinu Keemi sõnul erineb kogupäevakool pikapäevarühmast ühe tähtsa asja poolest: pikapäevarühma siht pole midagi uut juurde õpetada, aga kogupäevakoolis õpivad lapsed kogu päeva vältel midagi juurde.

Kas TERA kavatseb järgmisel õppeaastal ka peamajas kogupäevakooliga algust teha?

Oleme saanud siit hea kogemuse, tõepoolest võiks midagi sellest ka suures majas esimeses kooliastmes ellu viia,” vastab Urmo Uiboleht. „Sealt edasi tekivad lapsel juba huviringid ja mudel enam ei toimi, ka vanema lapse sotsiaalsus on teisel tasemel.”

Järgmisel aastal tuleb LõunaTERA-sse veel kaks esimest klassi. 2019. aastaks loodetakse juba ruumi juurde saada.

TERA osaleb „Liikuva kooli” programmis, sihiks on luua selline koolikeskkond, kus laste liikumisvajadus on kogu päeva jooksul rahuldatud.

Liikumine kui elustiil on tähtis kogupäevakooli osa, et heaolu koolis oleks tagatud,” sõnab Urmo Uiboleht.

 


KOMMENTAAR

Kogupäevakool leevendab hulga muresid

Liina Kersna

Liina Kersna, riigikogu liige:

Kogupäevakoolide süsteem aitaks leevendada mitut probleemi. Esiteks muudab kogupäevakool laste koolipäevad huvitavamaks ja mitmekesisemaks – see meeldib lastele! Näiteks Hollandi haridusspetsialistid kinnitavad, et nende kõrged tulemused matemaatikas ja loodusteadustes on saavutatud tänu pidevale praktiseerimisele. Kogu õppeprotsessi püütakse muuta võimalikult praktiliseks ja päriseluga seotuks. Ka meie praegused õppekavad pakuvad võimalust aineid omavahel kombineerides muuta aineõpet elulisemaks, praktilisemaks ja mängulisemaks. Kogupäevakool aitab sellele veelgi kaasa, kuna ainetundide kõrval on ruumi ka sobivale praktilisele huviringile, mis täiendab ainetunnis õpitut.

Teiseks võimaldab kogupäevakool lastel koolipäeva jooksul rohkem liikuda. Teame, et Eesti lapsed liiguvad liiga vähe. 7–13-aastastest liigub päevas tunni või rohkem vaid 24%. Lausa kolm neljandikku ei liigu piisavalt. Samas on aju-uuringutest teada, et lastel, kes enne tundi jalutasid 20 minutit, töötas aju aktiivsemalt, paranes tähelepanu ja mälu. Mida rohkem lapsed koolis liiguvad, seda paremini nad õpivad ja seda rahulolevamad on kooli suhtes. Kogupäevakoolis saab ainetundide vahel pakkuda mitmesuguseid liikumisvõimalusi vastavalt kogukonna ja kooli valikule (nt kergejõustiku-, korvpalli-, jalgpalli-, tantsu- või võimlemistrenn). Sellise koolikorralduse puhul liiguksid kõik lapsed vähemalt minimaalsel soovituslikul tasemel.

Kolmandaks, kogupäevakoolis on meie lapsed hoitud ja valvatud ka ajal, mil vanemad on tööl. Lapsed ei longi igavusest tänavatel ega istu kodus arvutis. Eriti terav on probleem esimeses kooliastmes, kus koolilaste tunnid lõppevad enamasti juba keskpäeval ning huviringid algavad hiljem. Kogupäevakoolis on võimalik lisaks ainetundidele võtta osa ka huvitegevusest, õppida koduseid ülesandeid õpetaja juhendamisel ning veeta sõpradega aega. Enamasti lõpeb kogupäevakooli päev 4–5 paiku.

Neljas ja mu meelest väga oluline eelis on, et perekondlikud õhtused koosolemised on vabad kooli­stressist. Ei laps ega vanemad pea muretsema, kas kodused õppimised on ikka kõik tehtud. Jah, need on õpetaja juhendamisel koolis tehtud.

Kogupäevakooli süsteemi rakendamine eeldab paljude asjaosaliste koostööd, eelkõige koolipidaja (tavaliselt kohaliku omavalitsuse), kooli, huvikooli, lapsevanemate ja laiemalt kogukonna vahel. Lihtsam on seda süsteemi luua, kui huvikoolid ja üldhariduskoolid kuuluvad ühele omanikule, üldjuhul kohalikule omavalitsusele. Sel juhul on kergem leida nii sobivat koostöövormi kui ka rahastamismudelit. Nii Soomes kui ka Saksamaal rahastab riik kogupäevakoole kõrgema koefitsiendiga kui tavalisi koole. Kuna kogupäevakool suurendab oluliselt ligipääsu huvitegevusele, saaks selleks kasutada ka huviharidusele suunatud lisaraha. Rahast olulisem on aga osapoolte sisuline koostöö. Soomes Turu linna kogupäevakoolis tegutsevad „kooli vanaisad”. Aktiivsed vanaisad on võtnud vabatahtlikult endale kohustuse sisustada regulaarselt koolilaste aega – küll käiakse matkamas, kalal, küll meisterdatakse midagi koos. Ka nii on võimalik.

Seega lahendab kogupäevakoolide süsteem minu hinnangul mitu probleemi korraga. Kindlasti ei peaks kõik koolid tegutsema kogupäevakoolidena. Oluline on, et vanemal oleks võimalus valida, milline kool sobib tema lapsele ja perele kõige paremini. Kindlasti ei sobi selline koolikorraldus lastele, kel on juba varajases eas kujunenud välja kindel huviala – näiteks viis korda nädalas uisutrennis käivale lapsele. Samas teame, et väga paljud lapsed on praegu igasugusest huviharidusest kõrval. Neile ja paljudele teistele oleks see suurepärane süsteem, mis arendab ning hoiab kokku vanemategi aega, kuna lapsi ei pea transportima koolist koju ja sealt edasi huviringi.

 


Tallinn hakkab looma kogupäevakoole

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhtivspetsialisti Viivi Loki sõnul hakkas haridusamet kogupäevakooli ideed arendama tänavu kevadel pärast ühisseminari Soome kooliametiga. Haridusamet soovis koolidelt motivatsioonikirja, mille alusel valiti pilootprojekti kaheksa kooli. Töötatakse välja koolipõhised kogupäevakooli mudelid.

Need koolid on Pelgulinna gümnaasium, Gustav Adolfi gümnaasium, Tondi põhikool, Kadrioru saksa gümnaasium, Rahumäe põhikool, Pääsküla gümnaasium, Südalinna kool ja huvikeskus Kullo.

Töörühm kogunes esimest korda 14. novembril. Projektikoolid tutvustasid oma kujutlust kogupäevakoolist, lepiti kokku, kuidas liigutakse edasi. 

Projekti elluviimisel kaasab haridusamet partneritena TLÜ (koolidisain), lastekaitseliidu (laagrikooli idee) ja Soome kooliameti.

Haridusamet jälgib ja toetab koole mudeli rakendamisel ning eraldab vajalikud ressursid,” lausus Viivi Lokk. „Projektis osalevatel koolidel on juba kogupäevakooli meeskonnad ning esialgne nägemus ja ootused. Näiteks Pelgulinna gümnaasium keskendub esimesele klassile või kooliastmele, kuni sajale õpilasele, muutes koolipäeva koos huvitegevusega üheks tervikuks.”

Õpilane saab kooli tulles süüa hommikuputru, seejärel suunduda klassijuhatajatega õppetegevustesse, mis on teemapõhised ja vahelduvad huvitegevuse elementidega. Pärast õppetegevuste lõppu pakutakse õpiabitundi, kus arendatakse andekamaid ja aidatakse järele nõrgemaid.

Päeva teises pooles on õuesõppetund, kasutatakse kooli spordirajatisi ja ronimisväljakuid. Talvel kelgutatakse ja tegeletakse teiste talispordialadega. Pärast lõunat on võimalik valida lugemis-, meisterdamis-, kunsti-, tehnika- (robootika-), lauamängude või ujumisringi vahel.

Tondi põhikool kaasab partneritena MTÜ Meie Lapsed, Papaver nõustamiskeskuse, Rajaleidja, Tallinna õppenõustamiskeskuse, Kesklinna lastepolikliiniku Ravi t ujula, Õismäe vabaajakeskuse, Tondi Tallid, Audentese spordikeskuse, JK Taverni OÜ, Raisio Eesti OÜ  jt. Koostööpartnereid loodetakse leida veel, et katta kõigi õpilaste arenguvajadused.

GAG soovib välja töötada parima kogupäevakooli mudeli, mis toetaks koolis juba toimivat: eelkool, pikapäevarühm, huviringid ja -kursused, keelekursused, eksamiteks valmistumise kursused ja individuaaltunnid.

Luuakse linna keskuste, koolide, ühingute, treenerite jt üksuste omavahelist kontakti, tehakse koostööd kõigi pilootprojektis osalevate koolidega, et õppida üksteiselt ja jagada parimaid kogemusi.

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas teie kool sisustab õpilaste aega pärast tunde?

 

Maria Tiro, Jüri gümnaasiumi direktor:

Meil tegutsevad pikapäevarühmad ja huvi nende vastu on väga suur. 1.–4. klassi rühmad töötavad kuni kella kaheni, siis lähevad esimesed koolibussid. Pikapäevarühm on vajalik selleks, et tagada laste turvalisus, sisustada nende aega mõistlikult ja jälgida, et nad käiksid huviringides. Natuke tehakse kodutöid ka. Kella kahest neljani töötab kaks rühma viiekümne õpilasega. Pikapäevarühma tundidena on nädalas tarifitseeritud 150 tundi.

2007. aastal rahastas riik täispäevakooli. Kasutasime seda võimalust ära ja kuni kella kuueni õhtul oli võimalus pikapäevarühmas olla ja huviringides käia. Meie koolikompleksis asuvad ka Rae valla huvialakool ja spordikeskus, raamatukogu. Lastel on siin tegevust küll ja küll. Kuid me pole mõelnud sellele, et kool võiks seda koordineerida. Rae valla koolidel on mitu varianti pikapäevarühma tegevusteks ja korraldamiseks. Meil pole tahetud pikapäevarühma vanema jaoks tasuliseks teha, pole tahtnud võtta isegi väikest tasu. Oleme teinud nii palju, kui on ressurssi.

 

Katrin Piiriselg, Peetri lasteaia-põhikooli õppejuht:

Meil on läbi aastate olnud pikapäevarühmad eri vanusegruppidele. Sel aastal on 1.–2. klassile. Huvi on suur. Kõik soovijad saavad käia. 170 õpilasest ligi pooled käivadki pikapäevarühmas. Joondume 1. klassi õpilaste järgi, kel on pikapäevarühmas esmalt puhkuseaeg. Siis saavad nad õues käia ja klassiruumis on mitmesugust tegevust. Varutud on mänge. Vanemate ootus on, et kui lugemist peab harjutama, saavad lapsed ka seda teha. Teise klassi õpilased saavad pikapäevarühmas oma kodutöid lõpetada. Lapsed saavad ka süüa. Meil on kolm bussiliini, õpetaja saadab lapsed bussi peale. Oktoobrist töötavad huviringid, õpetaja suunab neid sinna.

Osa lapsi on pikapäevarühmas poole kuueni. Arvan, et esimese-teise klassi laps ei peaks nii pikalt koolis olema. Vanemad tahavad, et lapsed on järelevalve all ega ole üksi kodus. Aga me näeme, kui väsinud on nad päeva lõpuks. Oleme soovitanud vanematele, et lapsele on kõige parem, kui ta saab pärast tunde koju minna.

Meil on ka ruumiprobleem: klassikomplekte on kõvasti rohkem, kui majja on planeeritud. Pikapäevarühmal võiksid olla spetsiaalsed ruumid, kus saaks ka pikali visata, aga meil tegutseb see tavalises klassiruumis. Hoolimata mitmekülgsest tegevusest ning võimalusest käia õues ja huviringides, ei ole päris õige, kui esimese klassi laps on nii pikalt koolimajas.

 

Toomas Kink, Tartu Raatuse kooli direktor:

Järgmisest sügisest alustame tegevust rekonstrueeritud koolimajas. Meil on kaheksal leheküljel kirjas ideid, mida võiks seal uutmoodi teha. Nende mõtete seas on ka kogupäevakool. Häid ideid tasub kaaluda, kogupäevakoolil on mõte. Jaanuaris oskame juba täpsemalt öelda, milline neist ideedest käiku läheb.

Ressursinappus võib saada takistuseks. Kogupäevakooli loomiseks peab olema lisaraha. Ruumiliselt oleks meil võimalik seda korraldada.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!