Aprillis on ligi 500 Tallinna algklassiõpilast laulnud lastelaule soome, läti, hispaania, prantsuse, vene ja saksa keeles.
Aprillikuu igal nädalal õppisid need 500 last selgeks ühe uue lastelaulu ja iga kord uues keeles. Nii tähistati aprilli kui LAK-õppe kuud. Kuna võõrkeelseid laule õpiti päeva sissejuhatuseks vaid kümne minuti ringis, siis nimetatakse niisugust õpet keeledušiks.
Keeleduši korraldasid Tallinnas kolm klassiõpetajat: Marii-Helen Kebbinau Pelgulinna gümnaasiumist, Kaidi Marmor ühisgümnaasiumist ja Evelin Õunap Vanalinna hariduskolleegiumist. Kokku osales projektis 19 õpetajat, igaühel klassis 22 või rohkem õpilast.
Nii laialdast osavõttu juba esimesel korral selgitatakse sellega, et projekti eestvedajad tegid keeleduši osalevatele õpetajatele väga lihtsaks. Igaüks sai valida internetist kas soome, läti, hispaania, prantsuse, vene või saksakeelse lastelaulu video, mille allservas jooksid laulusõnad nagu karaokel. Õpetaja kuulas video klassiga paar korda läbi ja seejärel hakati laulma.
Iga nädala lõpus tehti video sellest, kuidas klass uut võõrkeelset lastelaulu laulab. Need laaditi Facebooki keeleduši kontole, et õpetajad saaksid neid vaadata ja ka lastele näidata. Lisaks hakkasid klassid videoid teistele klassidele tervituseks saatma. Lastele meeldis väga, kui teise kooli lapsed nende esinemist nägid.
Facebooki keeleduši kontol on toimunud ka 19 keeleduši projektis osaleva klassiõpetaja vestlusring – see on kolme kooli koostöö.
Kust tuli keeleduši idee?
Keeleduši idee pakkus välja Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Marii-Helen Kebbinau. Kui ta 2013. aastal õpetajana tööd alustas, tahtis ta anda oma 4. klassi õpilastele kogemuse keelekümblusest, millega oli Tallinna ülikoolis õppides tutvunud. Ta andis lastele õppida venekeelse lastelaulu „Пять маленьких утят”, mille sõnu õpiti siis viies rühmas. Igas rühmas oli vähemalt üks vene kodukeelega õpilane, kes eesti lastele laulusõnade õiget hääldust õpetas ja neil kirillitsas lugeda aitas. Iga rühm pidi õppima nädala jooksul selgeks ühe salmi, kuid reedeks oli kõigil lastel kogu laul selge ja järgmistel nädalatel nõuti aina uusi keeli ja laule.
Ettevõtmine meenus Marii-Helen Kebbinaule seoses tänavuse LAK-õppe kuuga ning tal tekkis mõte keeledušši laiemale ringile tutvustada. Ta rääkis sellest oma kolleegidele, kellest neli liitusid mõttega kohe. Ideed lihvima kutsus ta ülikooliaegsed kursusekaaslased Kaidi Marmori ja Evelin Õunapi, kellele keelekümbluse mõte samuti võõras polnud. Keeledušši valmistati ette juba koos, valiti sobivaid keeli ja laule. Ühisgümnaasiumis töötav Kaidi Marmor kaasas keeledušši oma koolist kümme klassiõpetajat, Vanalinna hariduskolleegiumis õpetava Evelin Õunapiga tuli kaasa viis klassiõpetajat.
Kas õpetaja peab ise kõiki neid keeli oskama?
Kaidi Marmor: Üldsegi mitte, sest nii hääldus kui ka tekst on videos olemas ja õpetaja õpib lihtsalt koos oma õpilastega.
Evelin Õunap: Kõigepealt kuulame paar korda laulu ja keelt, siis paneme videole tekstid alla ja laulame kaasa. Keele nüanssidesse me ei süvene, keeleduši puhul on peamine keele üldine kõla.
Kaidi Marmor: Mina ei ole nende laulude sõnu isegi tõlkinud. Lapsed oletavad video järgi ise, millest seal võiks juttu olla.
Marii-Helen Kebbinau: Meie eesmärk on tekitada lastes huvi teiste keelte vastu. Kui lapsed tahavad igal nädalal jälle uut laulu õppida ja uue keelega tutvuda, on peamine eesmärk täidetud.
Kaidi Marmor: Meie õppisime kõigepealt selgeks soome lastelaulu ämblikust, sest soome keel on eesti lapsele kõige lihtsam. Seejärel õppisime selgeks läti lastelaulu tantsivatest loomadest. Lapsed said teada, et läti keeles käib meessoost nimisõnadele enamasti lõppu s ja naissoost sõnadele e, ning proovisid, kuidas nende nimed läti keeles kõlavad. Hispaania keel sobis meie klassile samuti väga hästi, sest selles keeles kirjutatakse enam-vähem nii, nagu hääldatakse. Kolmas laul oli saksa ja neljas hispaania keeles. Koolivaheajalt tagasi tulles läheme keeledušiga ilmselt veel edasi.
Evelin Õunap: Mina võtsin oma klassiga esimesena hispaaniakeelse laulu. Arvasin, et minu neljandale klassile, kus on kõik ainult poisid, mõjub see keel piisavalt eksootiliselt, et äratada huvi. Lapsed olidki üllatunud. Muuhulgas said nad seda laulu õppides teada, kuidas on hispaania keeles nädalapäevad.
Marii-Helen Kebbinau: Mina võtsin esimeseks soomekeelse laulu, seejärel läti- ja saksa- ning lõpuks hispaaniakeelse. Saksa keele julgesin valida, sest olen ise saksa keelt õppinud ja sain häälduses abiks olla. Minu õpilased tahtsid, et võtaksime veel keeli juurde, sest see on nii tore.
Üllatas, kui hästi jäävad lastele täiesti võõra keele sõnad meelde. Ükskord ei olnud lätikeelse laulu videol sõnu all, aga lapsed laulsid sellest hoolimata kogu laulu kenasti ette. Lapsevanemad on ka rahul. Nad on mulle kirjutanud, et keeledušš on väga tore ettevõtmine.
Evelin Õunap: Laste suhtumine on seni olnud väga positiivne. Oma 4. klassi poiste puhul kartsin natukene, et lastelaulud äkki ei sobi neile enam. Aga peaaegu kõik laulsid kohe kaasa, sest hispaania keel oli nii põnev ja hoogne.
Kaidi Marmor: Minu 4. klass on lausa palunud keeledušši. Ühel nädalal olin kaks päeva koolitusel. Kui tagasi tulin, ütlesid õpilased, et täna laulame kolm korda, sest keeledušš jäi eelmisel kahel päeval vahele.
Kaidi Marmor: Mul juhtus ükskord nii, et vaadates teise kooli laulmist, oli videopilt külili. Küsisin õpilastelt, kas me ikka vaatame edasi, kui pilt viltu on. Nemad soovisid ikka vaadata ja kogu klass vaataski videot, pead viltu.
Marii-Helen Kebbinau: Tihti küsitakse, mitmendas tunnis keeledušš toimub. Tavaliselt hommikuti, kuid oleneb ka laste meeleolust. Kui on tunda, et nad vajavad väikest lätikeelset laulu, oleme laulnud ka keset koolipäeva. Pärast seda on kõik virged ja matemaatikaga on palju kergem edasi minna.
Keeledušš on huvi tekitamiseks ja kogemuse saamiseks. Lapsed näevad, et inglise keele kõrval on olemas teisigi keeli ja neid on vahva õppida.
Mis saab keeledušist järgmisel aastal?
Evelin Õunapi, Marii-Helen Kebbinau ja Kaidi Marmoriga peetud väikses vestlusringis märgitakse, et järgmisel aastal plaanitakse ka lasteraamatuid teises keeles ette lugeda. Eelistada tuleb keeli, mille kirjapilt hääldusest palju ei erine. Kui mõni õpilane klassis seda keelt oskab, saab ta teisi lugemisel aidata. Ka seda teist keelt oskavad lapsevanemad või õpetajad saavad appi tulla.
Arvati, et ka mõne võrukeelse laulu võiks selgeks õppida. Teha video, kus Võrumaa lapsed laulavad laulu ette ja selle allservas jookseksid laulu võrukeelsed sõnad. Kõne alla tulevad ka Mulgi murre jt.
Vahva oleks kaasata viipekeel, millega saaks saata eestikeelseid laule. Näiteks vene ja inglise õppekeelega koolide lapsed saaksid eesti laule viipekeele toel õppida.
Õpetajate Lehes on kirjutanud Tallinna toomkooli õpetaja Heiki Haljasorg ladina keele dušist. Tema õpilased õpivad igal nädalal mõned ladinakeelsed sententsid selgeks – koos tähendusega.
Vestlusringis oli juttu ka Johannes Aaviku tõlgitud Edgar Allan Poe raamatust „Kaev ja pendel”. Kui lapsed sellest keeleliselt põnevamaid lõike ette loevad, saavad nad aru, et keel areneb pidevalt.
Ühe võimalusena mainiti ka lihtsalt võõrsõnade õppimist – kes teab kõige rohkem võõrsõnu ja nende tähendusi?
Jutuks tulid ka eri keeltes tervitused ja viisakusväljendid. Miks mitte võtta ühel nädalal ette näiteks saksa keele viisakusväljendid, nagu „Guten Morgen”, „Guten Tag”, Guten Abend”, „Gute Nacht”, „bitte entschuldigen Sie mich” jt. Teisel nädalal võiksid samad asjad olla järgmistes keeltes. Viisakusväljendid saab tuua kohe kasutusse, igapäevasesse suhtlemisse, kirjapilt võib olla toeks koolimaja koridoride seintel, nii hakkavad seinad kaasa rääkima ja seda mitmes keeles!
Pole kahtlust, et Marii-Helen Kebbinau, Kaidi Marmor ja Evelin Õunap järgmiselgi aastal mõne mainitud idee ellu rakendavad. Energiat annab neile see, et nad on koos Tallinna ülikoolis algõpetust õppinud. Ülikooli astusid nad kümme aastat tagasi 2008. aastal. Need viis aastat, mis nad on pärast ülikooli lõpetamist õpetajatena töötanud, on nad kogu aeg kontakti hoidnud. Esimestel tööaastatel hoidis nende kursuselt kokku koguni kümme noort klassiõpetajat, kuid praegu on seitse neist lapsehoolduspuhkusel. Kui nad aga kooli tagasi tulevad, siis saab keeledušši levitada ka Kosele, Paidesse, Tartusse, Põltsamaale ja võib-olla isegi Hispaaniasse, sest üks nende kursusekaaslane töötab Rocca al Mare kooli filiaalis Hispaanias. Selline on oma kursuse võlu, ütlevad keeleduši korraldajad.
Raivo Juurak
Lisa kommentaar