STANFORDI SÕNUMID ⟩ Kuidas saavad teadlased hariduspoliitikat mõjutada?

27. apr. 2018 Margus Pedaste Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor külalisena Stanfordi ülikoolis - Kommenteeri artiklit

Linda Darling-Hammond tutvustamas oma ideid Ameerika haridusteaduste assotsiatsiooni (AERA) konverentsil aprillis 2018.

 

Margus Pedaste.

Kui Carl Wieman muutis teadustööle tugineva süsteemse lähenemisega kahes Ameerika ülikoolis paljude õppejõudude õpetamismeetodeid, siis riigi tasandil midagi saavutada on palju keerulisem. Eriti sellises suures riigis nagu Ameerika Ühendriigid, kus osariikide vahel laiutab tihtipeale väga suur ebavõrdsus ja isegi teadlased keskenduvad oma töös mõnikord kitsalt oma osariigi teadlaste refereerimisele.

Siinkohal on mul aga hea meel tutvustada Stanfordi ülikooli professorit Linda Darling-Hammondit. Ta on väga edukas haridusteadlane, kelle töid on Google Scholari andmebaasi põhjal viidatud ligi 100 000 korda ning tema H-indeks, mis näitab paljuviidatud tööde arvukust, on 133 – just nii palju on tal töid, mida on viidatud vähemalt 133 korda.

Linda Darling-Hammond juhtis 1990-ndate teises pooles riiklikku komisjoni, mis pidi kujundama õpetajahariduse muutused, kindlustamaks Ameerika tulevikku. Komisjoni raport nimetati üheks kümnendi mõjukaimaks Ameerika Ühendriikide hariduse kujundamisel ja veidi hiljem nimetati Linda Darling-Hammond kümne läbi aegade Ameerika Ühendriikide hariduspoliitikat enim mõjutanud inimese hulka. 2008. aastal juhtis ta president Barack Obama meeskonnas hariduspoliitilisi muudatusi.

Linda Darling-Hammondi kõige enam viidatud töö pärineb aastast 2000 ja kannab pealkirja „Õpetaja kvaliteet ja õpilaste tulemuslikkus” (muide, see avaldati juba tol ajal elektroonilises ajakirjas Education Policy Analysis Archives). Selles toob ta varasemate uuringute põhjal välja, et õpetajate intelligentsus ja aineteadmised ei prognoosi õpilaste tulemusi kuigi hästi, ning seejärel näitab üleriigilistele andmetele tuginedes, et õpetajate ettevalmistus ja kutseomistamine seostuvad õpilaste tulemustega lugemises ja matemaatikas rohkem kui ükski teine tegur.

Näiteks ei ole olulist seost tulemuste ja klassi suuruse või koolidele õpilaste kohta eraldatud raha vahel. Seega võime andmetele tuginedes võtta ka Eesti jaoks kaasa teadmise, et iga õpetaja peaks olema läbinud õpetajakoolituse, ja kui sellest on palju aega möödas, tuleb kasuks ka kutseomistamise protsess – see võimaldab oma pädevusi süsteemselt analüüsida, aga saada kõrvale ka kolleegide vaate.

Avatud artiklist palju enam leiab praegu aga tähelepanu Linda Darling-Hammondi 2010. aastal avaldatud raamat „Tasane maa ja haridus: kuidas Ameerika pühendumine õiglusele määrab meie tulevikku” („The flat world and education: How America’s commitment to equity will determine our future”). Raamat algab tõdemusega, et juba täna koosneb kolmandik Ameerika Ühendriikide populatsioonist nii-öelda vähemusrahvustest ja prognooside järgi jõuab see näitaja peagi pooleni. OECD rahvusvaheliste testide järgi laiutab aga suur tühimik eri gruppidesse kuuluvate õpilaste vahel. Globaliseeruv töömaailm püüab võrdselt kaasata kõiki inimesi üle maailma, aga haridusest lähtuvad arenguvõimalused ja tulevikuväljavaated erinevad suuresti ning see tekitab ühiskonnas palju ebaõiglust.

Mõneti sarnaseid jooni võime näha Eestis, kus vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused PISA uuringu järgi on oluliselt kehvemad kui eesti õppekeelega koolide õpilastel. Seda muret jagades võime Linda Darling-Hammondi raamatust õppida. Mulle jäid lugedes kõlama järgmised viis ideed.

  1. Tähenduslikud õpieesmärgid – kool peab õpetama, kuidas õppida, kuidas saada edukalt hakkama ametites, mida veel ei ole, ja kuidas kasutada tehnoloogiaid, mis alles tulevikus luuakse, kuidas ise midagi uut disainida ja kompleksseid probleeme lahendada.
  2. Intelligentsed mitmes suunas kasulikud aruandlussüsteemid – standardiseeritud testidest ei ole kasu, kui meil ei ole vaja vormida ühesuguseid inimesi. Selle asemel on vaja paindlikku hindamist, mis võimaldab saada õpetajatel, aga ka õpilastel infot probleemilahendamisoskuste, loovuse, õpioskuste ja refleksioonioskuste arengu kohta.
  3. Õiglased ja adekvaatsed ressursid – koolikeskkond peab toetama nüüdisaegset koostöist õpikäsitust; nii avarad, loovust ärgitavad majad ja õppevahendid kui ka õpetajad, kelle arengusse tuleb piisavalt panustada ja keda tuleb suunata tegevus­uuringuid tegema. Samuti on vaja toetada teadusuuringuid, ettevõtlikkust ja arutelusid.
  4. Nõudlikud kutsestandardid – õpetajate pedagoogilised ja ainedidaktilised teadmised peavad olema heal tasemel, et õpilastes tekiks huvi ja positiivne hoiak õppimise ja õpitavate valdkondade vastu.
  5. Koolielu organiseerimine nii, et nii õpilased kui ka õpetajad saaksid õppida – koolid tuleb kujundada õppivateks organisatsioonideks, kuhu iga õpilane tahab tulla ja kus iga õpetaja soovib igast päevast midagi õppida, et ise paremaks saada.

Kuigi välja toodud mõtted kõlavad ehk tuttavalt ja veidi isegi loosunglikult, siis Linda Darling-Hammondi raamat ei ole seda mitte. Läbi probleemide ja lahendusteede õhkub kogu raamatust sügav tajumine, tuuakse palju tõendeid uuringutest ja näiteid Ameerika Ühendriikide kõrval eelkõige Singapurist ja Soomest. Just see paistab olevat tee, kuidas teadlased saavad hariduspoliitikat mõjutada – teemasid sügavuti uurides, läbi tunnetades, teiste kogemustega tutvudes ning seejärel kirjutades, esinedes ja vajadusel ka teisi eest vedades. Eestvedajana on Linda Darling-Hammond ka hariduspoliitikauuringute instituudi Learning Policy Institute president ja tegevjuht. Selle materjalid aadressil https://learningpolicy­institute.org/
on omaette uurimist väärt.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!