Kuidas me nüüdisaegset õpikäsitust rakendame

Projektõppe käigus tehakse käsitööd, valmistatakse kunstiesemeid, õpitakse matemaatikat, tehakse sporti jpm. Fotod: Annika Hinn

Projektõpe on nii õpetlik kui ka kasulik. Kõigile!

Aeg-ajalt kuuleb arutamist, kas projektõpe Eesti kooli ikka sobib. Muraste koolis on projektõppeperioodid toimunud juba kahel õppeaastal ja meie julgeme küll öelda, et projektõpe sobib Eesti kooli suurepäraselt. Alljärgnevalt mõned näited, milline näeb välja projektõpe Muraste kooli moodi.

Paralleelklasside lõimitud projekt

Projektis „Milline on minu isa?“ osalesid teise klassi kõik kolm paralleeli. Õpetajad Raili, Larissa ja Annika leppisid kokku, missugused õpitulemused selle projektiga saavutatakse ja missuguseid hindamiskriteeriume kasutatakse. Samas lahendasid nad seda teemat erinevalt. Erinevad olid ka projektinädalal valminud kokkuvõtlikud filmiklipid.

Kõik õpilased said projektinädalale eelnenud nädalal kätte ankeedid. Lastel tuli oma isad ära mõõta ja kaaluda ning andmed kirja panna (see käis matemaatika alla). Oli vaja teha intervjuu isaga, et saada rohkem teada issi lemmikvärvi, automargi, spordiala, unistuste jne kohta (inimese iseloomustamine – eesti keel). Kõik vastused tuli kirja panna ja ankeet projektinädala esmaspäeval kooli kaasa võtta.

Esimesel päeval rääkisime õpilastega hindamismudelist, kogu nädala tegevustest, samuti loosisime grupid, mis pidid nädala jooksul koostööd tegema. Igal hommikul seadsime päeva eesmärgid ning rääkisime, mis teha tuleb (planeerimisoskus).

Suur rõhk oli grupitööl. Grupis arutati ankeetides sisalduvat ning valmisid mõistekaardid (eesti keel). Nende põhjal arvutasime koos suurel ekraanil isade keskmise pikkuse, kaalu ja jalanumbri (matemaatika).

Isade ametid sai palju: piirivalvur, laevakapten, ettevõtja, ehitaja, müügijuht jt (kutsesuunitlus).

Kõik õpilased said A3 paberil mehe figuuri, mis tuli oma isa ametit silmas pidades ära värvida ning välja lõigata (kunstiõpetus). Isale kleebiti juurde esemed, milleta ta elada/töötada ei saa. Enamasti olid need mobiiltelefonid ja rüperaalid. Isade kujud kinnitasime seinale. Kokku sai näitus eriilmelistest isadest.

Isade lemmiksöökidest, automarkidest ja muust valmisid laste käe läbi tagxedo.com keskkonnas sõnapilved (arvutipõhine õpe). Sõnapilvede õigekirja kontrollimiseks kasutati elektroonilist õigekeelsussõnaraamatut (eesti keel).

Story Starteri legoklotside abil lavastati gruppides mingi isade tegevus, mis tuli ise üles filmida (meediaõpetus).

Aardejahilaadne mäng nii toas kui ka õues andis gruppidele peamurdmist nii mõistatuste ja ristsõna lahendamisel, luuletusse riimuvate sõnade otsimisel kui ka isade sportliku tegevuse imiteerimisel ning filmile jäädvustamisel.

Isa ja perega seotud ingliskeelsed sõnad said selgemaks neid mõistekaartidele üles tähendades ja õues looduslike vahenditega kirja pannes.

Kuna meie lõimingunädal oli mõnusalt lumine, tegime üsna palju õue­sutsakaid. Lumes on ju palju lõbusam kõnni- ja jooksuharjutusi teha kui saalis (kehaline kasvatus).

Palju elevust tekitas incredibox.com abil muusika miksimine. Kõik grupid pidid muusikalõigu, millega nad rahule jäid, e-kirjaga klassijuhatajale saatma (muusika ning arvutipõhine õpe).

Isadepäeva kingituseks valmisid eriilmelised pusled. Iga laps kavandas, valis töövahendid ja kujundas pusle ise. Lisaks meisterdas igaüks isale kaardi (kunstiõpetus, käsitöö).

Kooliülesed projektid

Projektõppe esimesel aastal (2016/2017) oli meie koolis kuus esmaspäeva projektõppe päralt. Lapsed tegutsesid kooliülestes gruppides, mille ise valida said. Nendeks gruppideks olid

• animatsiooni loomine, 
• fotonäituse korraldamine,
• hea ja tervislik koolitoit, 
• koolilogo loomine, 
• Tallinna loomaaia õppematerjalid. 

Tulemuseks olid vahvad animatsioonid, kodukanti kajastav fotonäitus, teadmised tervislikust koolitoidust, tore kogus kooli logosid ning töölehtede kollektsioon Tallinna loomaaia baasil.

Lapsed said endast vanemate ja nooremate klasside õpilastega koostöö tegemise kogemuse. Õpetajaid oli klassiruumis korraga kaks kuni kolm ning koostööd tegid nad nii omavahel kui ka lastega.

Kuue esmaspäeva kokkuvõttena toimus projektõppe konverents, kus tutvustasime oma tegemisi ning tegevuse tulemusi lapsevanematele.

Projektid noorematele ja vanematele klassidele

Projektõppe teisel aastal (2017/2018) otsustasime moodustada eraldi grupid 1.– 2. ning 3.–5. klassi õpilastest. Grupp valiti aga ikka huvipõhiselt. Õpetajad tegid väga põhjaliku eeltöö. Kõigil gruppidel olid põhikooli riiklikus õppekavas määratletud taotletavatel õpitulemustel baseeruvad hindamismudelid ning tegevusplaanid. Kuue nädala jooksul olid kolmapäevad ja neljapäevad projektõppe päralt.

1.–2. klassi õpilaste projektõppegrupid:

• „Hea tahte saadikud“,
• „Pill tuleb pika ilu peale“ (pillide meisterdamine),
• „Noored reklaamikunstnikud“,
• „Väikesed Tarzanid metsas“.

3.–5. klassi õpilased said valida samuti nelja teema hulgast:

• „Õpilasfirma loomine“,
• „Ellujäämine metsas“,
• „Reklaam – uskuda või mitte“,
• „Vana asja uus hing“. 

Kõige populaarsemad olid mõlemas vanusegrupis metsa- ja matkatarkuste omandamisele suunatud grupid. Meie kooli õpilastele meeldib väga õues tegutseda. Taas kord juhendas iga gruppi 2–3 õpetajat. Kõik meie kooli töötajad olid projektõppega seotud. Grupid esitlesid oma väljundit eri moel. Õpilasfirmad korraldasid laada, vanadele asjadele uue hinge andnud noored näitasid valminud kollektsioone moedemonstratsioonil, reklaamigrupid valmistasid reklaame jne.

Projektõppepäevadel käis koolis mitmeid huvitavaid külalisi, kes oma tegemisi tutvustasid ja häid nõuandeid jagasid. Kõik grupid käisid vähemalt korra õppekäigul. Reklaamigrupid said aimu teletööst, moegrupp külastas Emma Leppermanni stuudiot, metsagrupid müttasid metsas jne.

Kahenädalane projekt

28. mail sai avalöögi meie kahenädalane projektõppe periood. Ettevalmistused algasid juba jaanuaris. Mõndagi põnevat hakkab juhtuma! Traditsioonilisi ainetunde ei toimu. 1.–2. klassi õpilastel on valida nelja projektõppe teema hulgast, 3.–6. klassi õpilastel on valikus viis teemat. Gruppidesse registreeruti elektrooniliselt. Osa gruppe – kuni 30 õpilast – sai täis vähem kui poole tunniga.

Kas me Murastes õppetööga ei tegelegi? Muidugi tegeleme, ainult et õppimine käib meil natuke teistmoodi – tegutsedes. Sel õppeaastal on meie erilise tähelepanu all üldpädevuste arendamine. Oleme teinud koostööd Tallinna ülikooliga, et need pädevused saaksid läbimõeldult arendatud ja tulemused hinnatud. Fookuses on õpi-, suhtlus-, ettevõtlikkus- ja enesemääratluspädevus. Neil pädevustel põhinevad kõik meie tänavuse projektõppe teemad.

Miks projektõpe?

Oleme oma koolis projektõppe rakendamise üle uhked. See on nüüdisaegne õpikäsitus, mida ma kirglikult pooldan. Kui seni on piirdutud sellega, et õpilane teab, mida on vaja teada, siis projektõppe puhul oskab ta oma teadmisi ka kasutada. Näiteks isade elukutseid pidi oskama läbi mängida ja üles filmida. Perega seotud ingliskeelseid sõnu pidid nad oskama isa teema avamisel vabalt kasutada. Nii aitavadki teadmised lastel erinevates olukordades toime tulla.

Projektõpe muudab tunni, kus õpetaja räägib, tunniks, kus õpilane tegutseb. Tegevust aga ei planeeri õpetaja, vaid õpilane peab ise oma tegevuse hästi läbi mõtlema. Lisaks sellele peab ta oma plaani rühmakaaslastega kooskõlla viima, mis tähendab, et ta peab nendega suhtlema, suhtlema ja veel kord suhtlema. Niimoodi harjutataksegi koostööoskusi, mida on 21. sajandil eriti vaja.

Muraste koolis töötavad täiesti tavalised õpetajad. Ka meie väsime ja meiegi tööaeg ei kipu nädala töötundide sisse ära mahtuma. Siiski tuleme kõik iga päev rõõmuga tööle. Me armastame oma tööd ja soovime igale õpilasele vaid parimat. Väsimuse vastu aitab üheskoos tegutsemine, olgu see siis ühine kinos- või teatriskäik, põnev väikesaarte avastamine, hasartne lauamängude mängimine või üheskoos lõõgastava kummelitee nautimine. Me ise nimetame neid tegevusi õpetajate klassiõhtuteks. Kui kolleegidega on tore koos olla, siis ununevad kõik argimured ja tulevad uued ideed, kuidas veelgi paremini meie kooli visiooni ellu viia.