Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsil (EAÜS) on mitmeid traditsioone, ent just suvekoole võib pidada seltsi üritustest kõige viljakamateks.

EAÜS-i tänavune suvekool toimus 14.–16. augustini Haapsalus ja tõi kokku rohkem kui 70 ajalooõpetajat üle Eesti. Suvekooli fookuses olid eelkõige eestirootslaste kultuur ja ajalugu. Seda tutvustas suvekoolis osalenud õpetajatele Rannarootsi muuseumi direktor ning eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juht Ülo Kalm, kelle eestvedamisel toimus põhjalik ekskursioon Noarootsi vallas. Külastati ka Noarootsi gümnaasiumi, omanäolist kooli, mis on ehitanud oma identiteedi eelkõige ümber rootsi keele ning rannarootsi kultuuri väärtustamise ning hoidmise. Põhjaliku ülevaate rannarootslaste mõnevõrra traagilisest ajaloost ning eestirootslaste tegemistest tänapäeval andis ka Haapsalus asuv Rannarootsi muuseum.

Õpetajad tutvusid põhjalikult ka Haapsalu ning selle ümbruse olulisimate muuseumidega, kuhu on võimalik tulevikus õpilastega näiteks klassiekskursioonile minna. Haapsalu muuseumid on koondunud SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid alla, mis on alati teinud tihedat koostööd koolidega ning tänu kellele õnnestus õpetajatel suvekooli vältel külastada kõiki Haapsalu ning selle ümbruse muuseume: Ants Laikmaa majamuuseumi, raudtee- ja sidemuuseumi, Iloni Imedemaad ning Haapsalu raekoda. Tänavuse Läänemaa suvekooli kõige olulisemaks sihtkohaks oli aga kahtlemata Haapsalu piiskopilinnus, mis läbis 2017.–2019. aastani põhjaliku värskenduskuuri ning mis avati täielikult renoveerituna ning uuendatuna käesoleva aasta juunis.

Olulisel kohal oli tutvumine Haapsalu linna enesega. Ülevaate linna ajaloost, rahvastikust, olulisimatest sündmustest ja ettevõtetest ning võimalustest andis õpetajatele linnapea Urmas Sukles. Linnaekskursiooni eest hoolitses Läänemaa giidide ühingu esinaine Kaire Reiljan, kes juhatas õpetajad päikeseloojangul maalilisele jalutuskäigule Haapsalu promenaadil. Et Haapsallu satuti just sobival ajal, õnnestus õpetajatel näha ka „Valge daami“ vabaõhulavastuse kontrolletendust.

Suvekooli tuumaks on alati olnud kogemuste vahetamine ning uute tutvuste sõlmimine. Kolme päeva jooksul jätkus aega ka filosoofilisteks vaidlusteks ajaloo- ning ühiskonnaõpetuse õpetamise eesmärkidest ja põhimõtetest ning konstruktiivseteks aruteludeks õpetamise metodoloogiast. Tutvuti uute õppematerjalidega ning loodi plaane tulevikuks. Arutleti ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse olümpiaadide korraldust ning planeeriti järgmisel aastal toimuva ajarännaku korraldamist.

EAÜS-i suvekoolide oluline osa on alati olnud ka väliskülalised, keda käesoleval aastal saabus Hollandist, Georgiast, Taanist, Venemaalt, Leedust ja Soomest. Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetamise edendamiseks on oluline, et teaksime, mis toimub ka Eestist väljaspool ning väliskülaliste ettekanded oma riikides toimuvast annavad sellest hea ülevaate.

Igal aastal toob suvekool ühte kohta kokku ajalooõpetajad eri piirkondadest ja rahvusest ning põlvkondadest. Ühiste arutelude käigus on võimalik suvekoolide käigus saada selge pilt sellest, mis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse valdkonnas Eestis toimub – mis on murekohad ning mis on hästi. Need igal aastal koos veedetud kolm päeva on pannud liikuma mõtteid ning sünnitanud ideid, mis on tugevalt mõjutanud ajaloo- ning ühiskonnaõpetuse õpetamist Eestis.