2020. aasta haridustrend võiks olla keskendumine ja süvamõtlemine

6. dets. 2019 Kaire Viil Virumaa eesti hariduse seltsi juhatuse liige, Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži keeltekeskuse juhataja - 2020. aasta haridustrend võiks olla keskendumine ja süvamõtlemine kommenteerimine on välja lülitatud
Kaire Viil.

Minu tööelu jooksul on haridusellu tulnud mitmeid suundumusi: mõtteviis, et õppimine ei peaks olema ebamugav ega ülemäära keeruline; digiõppevahendite loomist on kohati üsna heldelt toetatud; vahepeal oli aktiivõpe nii kuum teema, et kolleegid isegi muigasid, kui neilt selle kohta uurisin; praegu ja tulevikus on väga oluline rühmatöö oskus. Haridusdokumentides ja muutunud õpikäsituses on nimetatud palju häid isikuomadusi ning muutmist vajavaid valdkondi.

Märkan, et liialt vähe pööratakse tähelepanu tavaõpilaste süvaõppe ja -mõtlemise arendamisele ning keskendumisoskuse tähtsusele. Kas peamegi leppima faktiga, et algklassilaps suudab keskenduda mõned sekundid?

Koolielus on viimane aeg paika panna vahvate mänguliste koostöiste ning süvamõtlemist arendavate õppemeetodite tasakaal. Haridusspetsialistid teavad, et digiajastu inimesed on väga halva keskendumisoskusega, kuid inimestele jäävad üsna pea pigem süvamõtlemist ning analüüsioskust eeldavad ametikohad. Rutiinse lihttöö saab enamasti usaldada robotitele ja tehisintellektile.

Kutsun üles (taas)avastama ning tundides rohkem kasutama pikaajalist keskendumist ning süvamõtlemist arendavaid ja kujundavaid õppimismeetodeid. Siis loob õppija ka kodutööde tegemiseks rahuliku, ilma segajateta õhkkonna. Nii harjuvad õppurid ise eesmärke seadma, digipaastuma ning tunnevad, et õigel ajal valmis pandud kvaliteetsete töövahendite ning tervislike vahepaladega on hea õppida.

Koolipäeva jooksul on mitu korda võimalik saavutada õppijatele jõukohane vooseisund, kus töötatakse oma vaimsete võimete piiril. Kooliõpilasele on vooseisundis töötamiseks ka paarkümmend minutit väga hea saavutus. Igas tunnis on võimalik planeerida aeg lihtsamate või keerulisemate teemade süvaanalüüsiks ning keskendudes õpitu kinnistamiseks.

Õppemeetodite ja ülesannete ideid on võimalik lisaks leida Bloomi, Finki või SOLO mõtlemistasandite ja õpiverbide taksonoomiast. Igas õppeaines saab teemasid visuaalselt kujutada – joonistamine ja kritseldamine soosivad keskendumist; kõrgema taseme oskused on ka analüüsimine, valikute põhjendamine, alternatiivsete lahenduste leidmine ning oma tööle hinnangu andmine vastavalt tunniks püstitatud eesmärkidele.

Õpetaja ei pea leppima tõsiasjaga, et õpilased on harjunud pinnapealselt tegutsema, vajavad pidevalt vaheldust ning aju ja silmad ootavad digiseadmest kogu aeg uut naudingut. Koolielus võiks olla mõtteviisiks Hando Runneli värsiread „mõtelda on mõnus“. Harjutame oma õpilased koolis süvitsi mõtlema, ehk väheneb niiviisi ka kodudes pinnapealne rööprähklemine.


Comments are closed.