Sajaga edasi!

24. jaan. 2020 Ingrid Prees Eesti võõrkeeleõpetajate liidu üksikliige, TalTechi Virumaa kolledži eesti keele lektor - 1 Kommentaar
Ingrid Prees. Foto: erakogu

Eesti võõrkeeleõpetajate liit tähistas oma kümnendat sünnipäeva sügiskonverentsiga „EVÕL 10 – sajaga edasi!“. Kahepäevane konverents tõi heade mõtete linna Tartusse ligi kakssada eesti, vene, inglise, saksa, rootsi ja soome keele õpetajat, et jagada omavahel kogemusi ning osaleda õppija rollis.

Konverentsi juhatas sisse EVÕL-i esimees Ene Peterson, kes meenutas liidu loomist ning andis ülevaate liidu tegevusest. Aastate jooksul on liit korraldanud täiendkoolitusi ja konverentse, sh NBR 2016. aasta konverents „The language teacher and teaching at a crossroads“. Samuti on liit osalenud CertiLingua programmis ja viinud läbi ESF-i projekti „Rahvusvaheline keeleeksam“ (2017–2020). EVÕL-i esindajad on osalenud ettekannetega väliskonverentsidel ja FIPLV maailmakongressidel. Eesti võõrkeeleõpetajatel on võimalus osaleda Euroopa nüüdiskeelte keskuse programmides ja saada ajakohast teavet osalemisvõimaluste kohta. Eesti esindaja keskuse juures on EVÕL-i juhatuse liige Kati Bakradze.

Kuigi liit on kümne aasta jooksul end tõestanud ja teda võetakse tõsise organisatsioonina – ta on teinud mehetegusid! – oli Ene Peterson konverentsi sissejuhatavas ettekandes seisukohal, et liit on jätkuvalt lapsekingades. Liidu jaoks on tähtis iga võõrkeeleõpetaja ja liidu moto on: „Üheskoos oleme tugevamad, üheskoos on meil rohkem võimalusi“.

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner rõhutas, et seltsidel, aineliitudel ja katusorganisatsioonil on keelepoliitika kujunemisel ja elluviimisel suur roll. Üleskutsena jäi kõlama mõte, et organisatsioone tuleb arendada, kaasata uusi noori liikmeid ning anda liidu tegevustest laiemale avalikkusele teada. Liit on ennast juba tõestanud – tegevust toetab haridus- ja teadusministeerium, kuid paika tuleb panna pikaajaline plaan ning mõelda sellele, kuhu liit tahab veel jõuda.

Igal konverentsil on üles astunud mõni väliskülaline. Seekord esines plenaarettekandega „Teaching foreign languages in the 21st century – challenges, opportunities and pathways for action” Euroopa Nõukogu kaasaegsete keelte Euroopa keskuse asedirektor ja programmide juht Susanna Slivensky, kes kõneles keeleõppe koostöövõimalustest silla ehitamise näitel. Keelt on vaja igas eluvaldkonnas ja õpetajad on keeleõppes innovatsiooni võti.

Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender viis kuulajad Arkaadia teele, meenutades ja tsiteerides A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ II osa. Ta tõi huvitavaid näiteid eesti keeles esinevatest ning sageli teadmatusest vales kasutuses olevatest sõnadest ning rõhutas, et eesti keel peaks olema meie kõigi ühishuvi, kuid väärtustades ühte keelt, ei tohi alavääristada teisi keeli.

Igal aastal annab SA Archimedes välja keeleõppe tunnuskirju ning HTM-i keeleosakonna peaeksperdi Pille Põikliku sõnul otsitakse tunnuskirjade kätteandmiseks erinevaid kohti. Sel aastal sai selle au endale EVÕL-i konverents. Tunnuskirjade kätteandmisel jagasid tunnustuse saanud huvitavaid lugusid oma tegevustest.

Esmakordselt oli võimalik konverentsil osa saada vestlusringist „Võõrkeelte hetkeseis ja võõrkeeleõpetajate ettevalmistus“. Vestlusringi juhtis MTÜ Alustavat Õpetajat Toetava Kooli tegevjuht Triin Noorkõiv ning oma arvamust said avaldada nii Tallinna ülikooli kui ka Tartu ülikooli esindajad ning keeleõpetajad.

Ükski sünnipäev ei möödu tänusõnadeta. Piret Kärtner ja Pille Põiklik andsid Ene Petersonile üle ministri tänusõnad ja meene. Ka liit tunnustas ja tänas enim panustanud liikmeid ja koostööpartnerid kümnes nominatsioonis. Liidu tänukiri ja meene anti üle 11 üksikliikmele, 16 koostööpartnerile ja viiele seltsile.

Meeleolukas päev kulmineerus Eesti Rahva Muuseumis, kus soovijad said külastada keelekatelt ja soome-ugri püsinäitust ning osaleda pidulikul vastuvõtul.

Teisel päeval oli võimalik osaleda 15 töötoas, panna end õppija rolli ning õppida nii hispaania, itaalia, rootsi, jaapani kui ka läti keelt ning laiendada silmaringi keelte laadal. Päev kujunes väga tihedaks, kuid põnevaks. Konverentsil oli neid, kes osalesid liidu üritusel esmakordselt, ning nad olid vaimustuses, sest kahepäevane programm oli sisukas, kõik sujus hästi ja konverents oli suurepäraselt organiseeritud.

Mõeldud oli tõesti kõigele. Koos söödi sünnipäevatorti ning kõik, kes panid loosikasti tagasisidelehe, osalesid loosis. Võib öelda, et peaaegu kõik said liidult meene. Õnnelik osaleja annab korraldajaile indu uuteks tegudeks ja jagamise rõõm on ikka topeltrõõm.

Osalejad andsid tagasiside ülivõrdes, esinejad said jagada oma kogemusi kolleegidega ning põhiline on see, et kõik jõudsid tõdemuseni: üheskoos oleme tugevamad ja on rohkem võimalusi.

Siinkohal on paslik üle korrata EVÕL-i pöördumist kõikide keeleõpetajate poole: „… meie missioon on mitmekeelsus ja noorte toetamine keelte õppimisel, mis avab neile uksi eri eluvaldkondades. Hea keeleõpetaja, liitu oma aineseltsiga ja panusta keeleõppe tulevikku!“


EVÕL

Eesti võõrkeeleõpetajate liit asutati 5. detsembril 2009. aastal Tartus eesmärgiga alustada koostööd võõrkeeleõpetajate aineliitude/-seltside vahel, väärtustada võõrkeeleõpetaja elukutset, populariseerida, väärtustada ja parandada keeleõpet ning kaasates erinevaid aineorganisatsioone, jõuda võõrkeeleõpetajate katusorganisatsiooni loomiseni Eestis. Liidu loomise algatas praegune Eesti Keele Instituudi direktor, toonane haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Tõnu Tender, MTÜ Eesti keele teise keelena õpetajate liit, Eesti soome keele õpetajate liit ja Eesti saksa keele õpetajate selts. Nüüd on liidu liikmeteks kuus võõrkeelte õpetajate ühendust rohkem kui kuuesaja liikmega.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Sajaga edasi!”

  1. […] 2019.a oli juubeliaasta. Liit tähistas oma kümnendat sünnipäeva sügiskonverentsiga „EVÕL 10 – sajaga edasi!“. Kahepäevane konverents tõi heade mõtete linna Tartusse ligi kakssada eesti, vene, inglise, saksa, rootsi ja soome keele õpetajat, et jagada omavahel kogemusi ning osaleda õppija rollis. Loe sügiskonverentsist täpsemalt siit . […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!