Aineliitu kuulumine muudab õpetaja hääle kõlavamaks
Üle neljakümne eesti keele kui teise keele õpetaja osales 25. veebruaril Jõhvis koolituspäeval „Eesti keele õpetajate võrgustik: edulood, väljakutsed ja võimalikud arengud“. Fookus oli eesti keele kui teise keele õpetajate liidu jätkusuutlikkuse kindlustamisel.
Koolituspäeval arutleti maailmakohviku põhimõttel liidu tegevuste ja nende nähtavaks muutmise, koostöövõimaluste ja efektiivse juhtimise üle, räägiti eesti keele õpetajate muredest ning pakuti välja lahendusi. Mitmed probleemid puudutavad kõiki õpetajaid õppeainest olenemata. Muret teeb õpetajate järelkasv, lasteaedade ja koolide vähene või olematu koostöö, täiskasvanutele eesti keele õpetamine, sh õppijate motivatsiooni puudus, õppijate ebaühtlane keeletase.
Tõdeti, et lahendusi probleemidele leiab tihedas omavahelises koostöös kõrgkoolide, eesti keele majade ja teiste organisatsioonidega.
Liidu tegevus tuleb muuta nähtavaks ja õpetajate hääl kuuldavaks. Haridus muutub pidevalt. Eesti keele õpetajad tahavad olla kursis oma valdkonna uudistega, seega on oluline nii sisemine kui ka välimine kommunikatsioon. Üht-teist on juba tehtud. Koolituspäeva korraldaja, Eesti võõrkeeleõpetajate liidu esimehe Ene Peteroni sõnul on Facebookis avaliku grupi eesti keel teise keelena liikmete arv viimaste kuude jooksul oluliselt kasvanud. Huvi eesti keele ümber toimuva vastu on suur, samuti valmisolek rääkida kaasa eesti keele õpetajatele olulistel teemadel.
Õpetajad vajavad pidevat professionaalset täiendkoolitust. Tegevõpetajate seas on palju suurepäraseid praktikuid, kes seni on jäänud tagasihoidlikuks kõrvalseisjaks, kuid jagades õpetamiskogemusi kolleegidega, eriti noorte alustavate õpetajatega, saame parandada eesti keele õpetamise kvaliteeti lasteaedadest kõrgkoolideni. Just võrgustumine ja kogemuste jagamine loob eelduse nii lasteaedade ja põhikoolide kui ka gümnaasiumide ja kõrgkoolide koostööks. Noored õpetajad vajavad tuge. Koolituspäeval oli mitmeid tegevõpetajaid, kes on valmis oma nõu ja jõuga olema noorele kolleegile mentoriks. Sellised inimesed on vaja lihtsalt üles leida.
Esimesed sammud kogemuste vahetamise suunas on tehtud. Koolituspäeval jagasid oma õpetamismeetodeid nii meisterõpetajad kui ka gümnaasiumi tegevõpetajad. Kõrgkooli eesti keele lektorid tutvustasid veebisõnastikke, mida saavad kasutada nii lasteaia õpetajad kui ka täiskasvanute koolitajad.
Koolituspäeval osalenud õpetajad tunnevad puudust ühistegevustest. Kui eesti keele õpetaja ei ole keele kandja, vajavad nii tema keel kui ka silmaringi avardamine eesti kultuuri valdkonnas järjepidevat arenemist. Vaja on vaid motivatsiooni.
Kindlasti ei tohi tahaplaanile jääda ka need õpetajad, kes õpetavad eesti keelt emakeelena, kuid puutuvad tihti kokku olukorraga, kus ühes ja samas klassiruumis tuleb õpetada erineva kodukeelega lapsi. Olukord on keeruline, kuid sellised õpetajad ei tohi jääda oma muredega üksi. Nad vajavad tuge.
Koolituspäevale kogunenud õpetajad Narvast Pärnuni ja Tallinnast Tartuni said kogeda ühtsustunnet, avaldada oma mõtteid, suhelda kolleegidega. Tekkis usk tugeva ja tegusa aineliidu jätkusuutlikkusse.
Aprillis kogunevad eesti keele kui teise keele õpetajate liidu liikmed, et valida uus tegus ja motiveeritud juhatus ning pidada tulevikuplaane, mille hulka kuulub ka liidu 20. aastapäeva tähistamine 2021. aastal.