Pärnu Ülejõe põhikooli edulugu

6. märts 2020 Annika Poldre toimetaja - 1 Kommentaar
Pärnu Ülejõe kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning mehhatroonikaõpetaja Kalmer Kivi selgitab tööriistakasti abil matiku õppekava. Fotod: Annika Poldre

Pärnu Ülejõe kooli eduloost rääkis kodulinna kolleegidele direktor Margus Veri, tutvustades põhikooli 2. ja 3. astmes matiku õppekavale üleminekut. See edulugu on seotud töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning mehhatroonikaõpetaja Kalmer Kiviga. Koolil on plaanis muidki muutusi.

Kui õpetajatele pole võõras mõiste stiim (s.o viiele valdkonnale tuginev praktilise kallakuga õpe ehk matemaatika, teadused, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide edukas ühendamine), siis matik on selle eestikeelne vaste.

„Matik on parim õppeviis tuleviku oskuste omandamiseks,“ lausus Margus Veri ja täpsustas, et üleminek ei alga mitte 4. klassist, vaid 2. kooliastme lõpust. Uue õppekava vajadust põhjendas direktor sellega, et järjest olulisemaks muutuvad nii tehnoloogiline taiplikkus kui ka lähenemine probleemidele ja nende lahendamisele, meeskonnatöö oskused ja teiste inimeste tajumine. Vajadust muutusteks tingib ka asjaolu, et Innove aastaid korraldatud rahuloluküsitlused 4., 8. ja 11. klassi õpilaste hulgas näitavad, et kui 4. klassi laste arvates on koolis vahva ja kõik on huvitav, siis 8. klassi õpilaste tagasiside on Veri sõnutsi üsna hävitav.

Matiku õppekava näide

Et näitlikustada matiku õppekavale üleminekut, oli õpetaja Kalmer Kivil kaasas kohvrike – näidis selle kohta, kuidas õpetada lõimitult. Väike kohver mahutab 15 õpilase õppevahendid, mida läheb vaja kahe kuu jooksul. Kohver on kasutuses arvutiklassis laboritundides, kus õpilase aju aktiivsuse tase on kõrge, ta õpib kontrolleri programmeerimist andurite ja täiturite ning arvuti abil. Omandab seeläbi teadmisi matemaatikast, informaatikast ja tehnoloogiast. „See on näide, kuidas õpilane saab praktilise väljundi, oskab teadmisi rakendada ja ise loovülesandeid teha,“ sõnas Kivi.

Ülejõe põhikooli õppekavas on tehnoloogiaõpetuses ka mehhatroonika. Seda õpetatakse juba kolm aastat viiendast klassist alates. „Kui alguses küsiti, miks peame seda tegema, miks me puidu ja peitliga ei tegutse, siis nüüd toimetavad õpilased agaralt mehhatroonika tunnis, mõtlevad ja on protsessis sees,“ rääkis Kivi.

Õppeainete seosed on seni olnud üldiselt juhuslikud. Ülejõe koolis tahetakse lõiming muuta süsteemseks, et õpetajad teeks koostööd õppekavade arendamisel ja ka õppeprotsessis. Kaasates õpilast rohkem õppeprotsessi, muutes õppeülesanded tähenduslikumaks ja kasutades nüüdisaegset tehnoloogiat õpitulemuste saavutamiseks, kujundatakse ennastjuhtivat õpilast.

On neid, kes kahtlevad, kas kool saab selle ülesandega hakkama, sest kuidas suudab ennast juhtida põhikoolis puberteediealine. Kahtlejaile väidab direktor vastu, et PISA uuringu järgi on meil edenemismõtteviisiga õpilaste hulk suur – 77%. Nad on oma arengust huvitatud. „On küll võimalik panna ka puberteediealist enda õppimise eest vastutama, aga tänapäeva koolis pole me seda võimalust palju pakkunudki,“ arvas Veri. Muutuse tulemusel hakkavad õpetaja töökava nägema ka õpilane ja lapsevanem, et nad teaksid, millised peaksid olema õpitulemused ja millal peaks laps nendeni jõudma. Nii oleks õpilanegi õppeprotsessi kaasatud.

Lõimitud ainekavad ja uuendatud õppekava

Pärnu Ülejõe põhikoolis hakati eelmisel aastal õpetajate töökavasid muutma. Neisse lisati õpitulemused, kuhu õpilane peab jõudma. Seejärel analüüsiti töökavu ja selgus, et nii töö- kui ainekavades on palju kattuvusi, mida käsitletakse eri ajal, ja lõiminguvõimalusi on seal palju.

Praegu töökavasid analüüsitakse. Järgneb ainetevaheliste lõimingukohtade tuvastamine. Selle käigus peaksid õpetajad koos otsustama, millal mida õpetada, et lapsel tekiks õpitavast tervikpilt. Kogu ettevõtmise tulemus on süsteemselt lõimitud ainekavad ja uuenenud kooli õppekava ning ennastjuhtivad õpilased.

Muutuse elluviijatele annab selleks sammuks kindlust hariduse arengukava ja teisteski koolides toimuvad muutused, aga ka ammused tõed, et ära tee kõike seda, mida õpilane võib teha ise, või et koolitund tuleb muuta lastele huvitavaks ja inspireerivaks – need on Johannes Käisi mõtteterad.

Kuidas ainetevaheline lõiming ja koostöö võimalik on ja õpetajatel silmad särama paneb, selle kohta tõi Veri näite: kunstiõpetuses tehakse õpetaja Maret Hansalu juhendamisel suurt sõlge. Lastel on palju ideid, kuidas seda kujundada.

Varasemalt on nad disaininud ja meisterdanud sõle valmis paberist ja papist kääride ja liimiga. Nüüd tulevad kunstitunnist disaniideed, mida tehnoloogiaõpetaja Kalmer Kivi abiga kujundatakse arvutis programmiks, mille abil saab laserlõikepingil detaili välja lõigata või ka 3D-printeril printida. Sõle mudeli 3D disainimine on protsessis ja seejärel alustatakse prototüüpimisega. Valmib toode, millele annavad hinde mitme aine õpetajad.

Lisaks sõle teemale on Ülejõe koolis kunsti- ja tehnoloogiaõpetus integreeritud eksliibriste valmistamiseks. Kunstitunnis käsitsi kavandatu muudavad õpilased arvutis vektorgraafika jooniseks, et seejärel saaks laseriga graveerida ülitäpse kujutise.

„Meie mõte on hinnetejahti ja kontrolltööde mahtu vähendada ja teha toode, mille põhjal saab hinde anda nii informaatika-, kunsti-, matemaatika- kui ka tehnoloogiaõpetaja. Tekib tervik, kus ei õpita ühtki ainet eraldi,“ selgitas direktor.

Ameeriklaste uuring on näidanud, et lapse aju panevad aktiivselt tööle laboratoorsed tööd ja kodutöö, kus ta peab ise mõtlema ja ennast juhtima. Ka eksamiks õppimisel ja eksami ajal töötab aju aktiivselt. Isegi magamise ajal on aju üsna erk. Aga klassiruumis tavalises tunnis aju praktiliselt ei tööta. See info andis direktori sõnutsi mõtteainet, et koolis peaks olema rohkem organiseeritud lõimingut ja rühmatööd ning probleemide lahendamist. „Me mõtlesime välja vastuse, miks muutusi teha,“ sõnas Veri. „Soovime, et koolis õpiks õppimisest huvitunud õpilane ja teda õpetaks õpetamist nautiv laia silmaringiga õpetaja.“

Ülejõe põhikoolis on muutuste ellurakendamisel kolmes kooliastmes ette võetud kolm valdkonda. Esimeses astmes minnakse järgmisel õppeaastal üle üldõpetusele. Teises kooliastmes minnakse põhiainetes ja veel mõnes aines taseme- ja huvipõhisele õppele, kolmandas astmes aga matikõppekavale. Üle minnakse samm sammult. „Tõenäoliselt juba järgmisel ja ülejärgmisel õppeaastal saame vilju maitsta,“ lootis Veri.


Kolleegide küsimused ja Margus Veri vastused

Margus Veri.

Mida tähendab 2. astmes üleminek aine- ja huvipõhisele õppele?

Tehnoloogiaõpetuses, vana nimega käsitöö ja tööõpetus, antakse lapsele ja vanemale otsustada kahe õppekava vahel. Nad saavad teada, mida omandab laps kummagi valiku puhul. Hiljem on võimalik otsust muuta.

Plaanis on muutused ka kehalises kasvatuses. Sealgi võiks põhikoolis olla huvipõhised valikud. Näiteks ei ole kehalise kasvatuse tunnis 7. klass, vaid on neli rühma, kus ühel on meelisala pallimängud, teisel kergejõustik, kolmandal riistvõimlemine – et ka selles tunnis saaks valida. Või näiteks luuakse saavutusspordi grupp, sest igas koolis on tugevate spordihuvidega õpilasi, kes tahavad käia võistlustel. Kuid eelkõige on vaja saada liikumisõpetuse õpetajad nõusse.

Tasemepõhisele õppele minnakse üle selliselt, et 4. klassi õpetaja, kes oma klassiga lõpetab ja annab lapsed üle paljudele õpetajatele, selgitab välja oma õpilaste tugevused. Lastevanematele tuleb arenguvestlustel seletada, et professionaalina näeb õpetaja, et lapse huvidest ja võimetest lähtuvalt oleks mõistlik panna laps näiteks matemaatikas kõige tugevamasse gruppi, sest tema arengule on see oluline. Koolil on matemaatika õpetamisega sel moel mitme aasta kogemus ja lastevanemad on gruppide moodustamisega väga rahul. Nüüd kavatsetakse seda kogemust laiendada teistele põhiainetele.

Selles on ka oht, mis tuleneb numbrilisest hindamisest. Kui õpilased on tasemerühmadesse pandud ja keegi hakkab näiteks kõige tugevamas matemaatikarühmas saama kolmesid, aga tema sõber kolmandas grupis saab viisi, teatab lapsevanem, et tahaks rühma vahetada, sest lapsel motivatsioon langeb. See on hinnete, mitte teadmiste jaht. Õpetajad peaksid koostööd tegema ja teadma, milliseid ülesandeid kolleeg annab.

Kuidas hindate kehalise kasvatuse tunde?

Kunstis, kehalises kasvatuses ja muusikas on „arvestatud“ ja „mittearvestatud“. Kui õppenõukogu arutab trimestri lõpus õpilaste tulemusi, on mitteedasijõudnud õpilasi palju. Piisab sellest, kui midagi on tegemata jäetud – kohe on hinne „mittearvestatud“.

Kuidas te töökavasid täpsemalt analüüsite?

Me tahtsime Wordi töökavasse panna juurde lisaks teemale, ajale jne õpitulemused, kuhu peaks õpilane jõudma. Andmetöötlus annab väga palju võimalusi. Esialgu on töökava Google Drive’is. Mugavam on andmeid töödelda arvutustabeli vormis, aga meil oli algul tekstidokumendi nõue. Õpitulemusi on võimalik seal sorteerida, filtreerida ja seal tekib ka alatasa ahaa-efekt. PISA analüüsidest on ka näha, et koostöö saab alguse õpetajast. PISA kõrgema taseme eesmärgiks seadmine eeldab lõimingute ja õppeainete seoste loomist.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Pärnu Ülejõe põhikooli edulugu”

  1. […] https://opleht.ee/2020/03/parnu-ulejoe-pohikooli-edulugu/ See postitus avaldati Pildid kategoorias 11. märts 2020, autoriks Toomas Mitt. […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!