Noored õpetajad tulevad! Kas olete valmis?

Peagi lahkuvad staažikad pedagoogid koolist ja asemele tulevad noored õpetajad. Kui palju see meie kooli muudab ja kas oleme muutuseks valmis?

Protsess on kohati juba alanud. Näiteks Kehtna põhikoolis Raplamaal on juba kolmandikul õpetajatest vanust 30 aasta ringis. Kuidas nemad praegust kooli tajuvad? Kas kool, mis sobib kogenud pedagoogile, sobib ka noorele õpetajale?

Tulevad teistmoodi ootustega õpetajad

Kehtna kooli noorte õpetajatega vesteldes selgus, et tänane noor õpetaja erineb oma vanematest kolleegidest, ja seda eelkõige ootuste poolest.

Esiteks ei tule kooli enam 24-aastane noor õpetaja nagu vanasti, vaid pigem 35-aastane. Näiteks Tallinna ülikoolis õpetajateks õppijatest on suur osa juba vanemad kui otse gümnaasiumist tulnud noored. Selles vanuses õpetaja tunneb elu ja tema ootused koolile on elulähedasemad ja asjatundlikumad. Näiteks Kehtna koolis on üks noor õpetaja pidanud varem oma mööbliettevõtet.

Teiseks ei ole tänapäeva alustaval õpetajal enamasti õpetajaharidust, õpetajaks hakkab ta õppima õpetamise kõrvalt. Kehtna kümnest noorest õpetajast käib ülikoolis viis. See peegeldub ka ülikoolis laiemalt. Tallinna ülikoolis matemaatikaõpetajaks õppivatest tudengitest töötab ligi 90 protsenti juba matemaatikaõpetajana. „Noored kooli“ süsteem on muutumas üleüldiseks.*

Kas koolid, omavalitsused ja riik on selleks valmis, et alustav õpetaja õpib õpetamise kõrvalt ülikoolis? Kas ollakse valmis tagama neile poole koormusega töötamise eest täispalk, et nad saaksid nii õpetada kui ka süvenenult õppida? Kas vallal, linnal või riigil on asendusõpetajate korpus, kust kool saaks tellida ülikoolis õppivale õpetajale poole kohaga asendaja?

Kuna alustaval õpetaja on juba perekond, vajab ta kooli läheduses korterit, lasteaeda jms. Kui varem oli kohalikul omavalitsusel aega jälgida, kas noor õpetaja jääb kooli tööle ning kas ta abiellub või pühendub täielikult koolile, siis nüüd peab lastega õpetajale lasteaiakoht kohe valmis olema. 34-aastast õpetajat ei saa alustuseks kuhugi kamorkasse elama panna, nagu tehti Nõukogude ajal 24-aastaste noorte õpetajatega.

Kuid oletame, et noor õpetaja tahab endale korteri osta. Praegu pole see paljudel õpetajatel õnnestunud, sest pangad peavad pedagoogi palka korterilaenu andmiseks liiga väikseks. Kes ja kuidas õpetaja palgaprobleemi lahendab?

Noorte õpetajate massilise koolitulekuga tõuseb tulipunkti mitmeid uusi küsimusi ja on viimane aeg nende lahendamiseks valmis olla. Tagada tuleb töö kõrvalt ülikoolis õppimise tingimused, lasteaiakoht ja korter või pankade aktsepteeritav palk jne.

Oleme nende ettevalmistustega hiljakski jäänud, sest statistika järgi lahkuvad ligi pooled alustanud õpetajatest juba viie aasta pärast koolist – meie praegune kool ei sobi neile.

Mida positiivset noored endaga kaasa toovad?

Kui noortele õpetajatele on vaja vastu tulla, siis mida väärtuslikku nad omalt poolt koolile vastu annavad? Kehtna põhikooli noored õpetajad arvasid, et nad on toonud endaga kaasa mõistvat suhtumist õpilasse, mängulisemat õpet, hea kontakti õpilastega ja muudki. Seejuures toonitasid noored õpetajad kahte asja. Esiteks seda, et kui nende suhtumises kooli on midagi uut, on see pärit ülikoolist, kus pannakse uuele lähenemisele päris palju rõhku. Teiseks toonitasid nad, et õpetaja noorus iseenesest ei ole väärtus, sest staažikad õpetajad annavad koolile samuti positiivset energiat.

ÕPILASE MÕISTMINE. Meie vestluse ajal viitasid Kehtna noored õpetajad korduvalt, et omaenda koolis käimise ajast erinevat suhtumist kooli ja õppimisse on nad omandanud ülikoolis õpetajaks õppides. Nimelt on ülikool nüüdisaegse õpikäsitusega jõuliselt kaasa läinud ja sealt jõuab see noorte õpetajate kaudu ka kooli. Näiteks Tallinna ülikooli matemaatika metoodikat õpitakse täiesti uut moodi. Selles õppeaines loenguid enam polegi, selle asemel töötavad tudengid koos õppejõuga välja raskemate teemade tunnikonspekte ja õpetavad kohe nende järgi ka koolis.** Nii harjutavad õpetajad ülikoolis iseenda peal aktiivõppe meetodeid. Eriti tõid Kehtna noored õpetajad esile seda, et ülikool on aidanud neil väga põhjalikult keskenduda õpilase mõttemaailmale.

Tööõpetuse õpetaja Sigrid Kressel, kes õpetamise kõrvalt ülikoolis õpib, tõi esile, et tänu ülikoolile õpetab ta töö- ja tehnoloogiaõpetust hoopis teistmoodi, kui talle omal ajal õpetati. Kui vanasti pidi kogu klass täpselt ühtemoodi näiteks tappühendust tegema, siis nüüd mõtlevad õpilased ise välja, mida nad tahavad meisterdada. Enamasti on nad tahtnud teha mänguasju ja õpetaja Kressel on aidanud neil ideid ellu rakendada. Kuna õpilastele meeldib liikuvaid mänguasju teha, siis on ta juba mõningaid mikromootoreid tööõpetuse tundideks varunud.

Õpetaja Kressel innustab oma õpilasi töötama ka väikeste meeskondadena, kahekesi, kolmekesi, neljakesi, sest tänapäeva ülikoolis peetakse väga tähtsaks õpilaste ühtekuuluvustunde väljakujunemist. Ta on ülikoolis koos kaastudengitega läbi mänginud palju liikumismänge, mis aitavad õpilastel üksteist tundma õppida ja omavahel sõbraks saada.

Inglise keele õpetaja Gerli Kiis ütles, et oli algul isegi üllatunud, kui nägi, et tema ülikooli õppekavas keskendus ligi 80 protsenti õppeainetest õppija psüühikale, suhetele kaasõppijatega, õppija motiveerimisele jne. Ainult 20 protsendi ringis õppekavast oli pühendatud otseselt inglise keelele, mida ta koolis õpetab. Aga praegu on ta sellise õppekavaga väga rahul, sest see aitab tal aru saada, mis õpilase peas toimub. Õpetaja Kiis loeb õpilaste mõttemaailma kohta ka artikleid ja raamatuid ning usub, et mõistab oma õpilasi iga päevaga natuke paremini. Tänu ülikoolile on saanud paljud noored õpetajad aru, et õpetaja peab ennast õpilastega kohandama.

Huvijuht Kersti Mäevälja on saanud ülikoolist kinnitust oma mõttele, et unustamine on lapse puhul loomulik ja ei ole mõtet pahandada, kui laps eelmisel aastal õpitut enam ei mäletata. Selle asemel tuleb see materjal uuesti meelde tuletada. Teiseks on ülikoolis korduvalt rõhutatud, et halbu lapsi pole olemas, küll aga on lapsi, kes ei tule oma muredega ise toime, ja sellega on õpetaja Mäevälja samuti nõus. Ülikoolist on ta saanud teada ka Carol Dwecki juurdekasvuteooriast, mille järgi on iga laps võimeline arenema, kui õpetaja temasse usub ja teda toetab. Õpetaja Mäevälja ütleb, et on tänu ülikoolile palju optimistlikum õpetaja.

MÄNGULINE ÕPPIMINE. Kehtna noored õpetajad kasutavad mängulist õpet ja panevad lapsed ka liikumismänge mängima.

Näiteks tööõpetuse õpetaja Sigrid Kressel lubab õpilastel oma tundides lausa mänguasju meisterdada. Õpilased otsivad huvitavate mänguasjade ideid Minecraftist, Kendamast jm ning teevad siis umbes samasugused mänguasjad ise valmis. Õpilaste tehtud mänge on üles pandud kooli koridoridesse, kus neid vahetundide ajal mängitakse ja kutsutakse õpetajaidki kaasa mängima. Lapsed saava ilma nutitelefonita läbi küll, kui neile huvitavaid liikumismänge pakkuda.

Huvijuht Kersti Mäevälja eestvedamisel on ehitatud koolimaja taha madal seiklusrada, kus lapsed saavad nööre mööda puult puule liikuda. Nooremate klasside õpilased on selle raja peal turnimisest nii huvitatud, et jäävad mõnikord isegi tundi hiljaks. Rada rajati talgute ja hoogtööpäevade korras, kaasa lõid lapsevanemaid, õpetajaid, õpilased.

Inglise keele õpetaja Gerli Kiis on pannud õpilasi õpetaja rolli ja lasknud neil tunni teemasid selgitada ja üksikuid õpilasi aidata, sest õpilane oskab asju selgitada õpilaste endi keeles. Õpetaja Kiis on ka suur rühmaõppe fänn. Näiteks viimati tegi tal kaks viienda klassi poissi suurepärase ingliskeelse esitluse Briti ühendusse kuuluvatest riikidest. Neil olid flaierid, mida nad klassikaaslastele jagasid, oli ka plakat, video jpm. Kaasõpilased said mõndagi uut teada ja õpetajagi õppis oma õpilastelt.

Vene keele õpetaja Dmitri Djuženkov kasutab internetikeskkonna interaktiivseid keeleõppeprogramme. Ta laseb õpilastel vaadata Youtube’ist ka keeleõppeks sobivaid filme, laulab nendega venekeelseid laule (nt „Голубой вагон“). Sportlikku hasarti on vene keele tundi toonud Quizlet, Kahoot jms. Samas meeldib õpetaja Djuženkovile kõige rohkem siiski õpilastega vene keeles vahetult suhelda, eriti kõrgelt hindab ta iga-aastaseid ekskursioone Peterburi, kus õpilased saavad ka päris võõraste inimestega vene keeles rääkida.

HEA KONTAKT ÕPILASEGA. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kirsti Villard märkis, et tema on saanud õpilastega väga hea kontakti 6. klassi kirjandustundides, kus nad analüüsisid „Pál-tänava poisse“. Õpetaja Villard nägi, et lastel on seda raamatut raske päris iseseivalt läbi lugeda, sest seal on palju neile võõrast. Nii hakati lugema üheskoos, igaks tunniks teatud peatükid, mida analüüsiti klassis koos. Tulemuseks oli see, et kogu klass luges raamatut suure huviga ja kõik rääkisid aruteludes elavalt kaasa. Kui üks tüdruk sai teistelt teada, et Nemecsek sureb, hakkas ta isegi nutma ja keeldus viimast peatükki lugemast. Õpetaja Villard on lasknud õpilastel ka üksteise kirjalikke töid parandada ja hinnata ning õpilased on teinud sedagi suure huviga.

Huvijuht Kersti Mäevälja on teinud õpilastega hea suhte loomiseks kavakindlat tööd. Tema viies klass on kokku pandud kahest klassist ja tema kui klassijuhataja ülesandeks sai need lapsed sõbralikuks pereks sulatada. Kuna õpetaja Mäevälja ei anna oma klassile ühtki ainetundi, siis korraldab ta neile mitmesuguseid ettevõtmisi pärast klassitunde, et õpilased üksteist paremini tundma õpiksid. Ta viib neid tihti väljasõitudel lähiümbrusse, kuid korraldab ekskursioone ka kaugematesse paikadesse, käies kogu klassiga näiteks teatris jms. Tema 22 õpilasest osaleb vähemalt 20 kõigil klassivälistel üritustel. Õpetaja Mäevälja nendib, et koormust annab see talle rohkem, kui tahaks, kuid tänu pingutusele praegu on tal tulevikus nende õpilastega palju paremad suhted ja kergem töötada.

Ajaloo-, ühiskonna- ja inimeseõpetuse ning väitluse õpetaja Kadri Tammar toonitab, et õpetajatöö teevad meeldivaks head suhted õpilastega ning huumor on parim sild õpetaja ja õpilase vahel. (Kui nalja ei saa, siis mina ei mängi.) Kadri Tammar lisab, et huumor ja head suhted ei tähenda muidugi seda, et õpetaja peab olema semu ega tohi olla otsekohene, nõudlik ja vajadusel ka karm. Õpetaja Tammarit rõõmustab, et õpilased käivad tema õppeainetes olümpiaadidel ja räägivad teinekord tunnis nii keerukatel teemadel, mida ta omal algatusel ei julgeks teemaks võttagi. Kadri Tammar väitis ainsana, et ülikool on teda suhteliselt vähe mõjutanud, vähem kui tema gümnaasiumiaegsed kõige paremad õpetajad.

Kuidas distantsõpe sujub?

Kehtna noored õpetajad on saanud sellega hakkama nagu enamik meie õpetajaid. Mõned näited ka selle kohta.

Tööõpetuse õpetaja Sigrid Kressel on andnud vanematele klassidele ülesande mõõta ära oma tuba, joonistada toa plaan paberile ning valmistada sellest 3D-makett, kasutades kodus leiduvaid materjale. Õpilased on meisterdanud kodus iseseisvalt ka paberist lennukeid (origami) ja plasttopsidest vurre jpm. Õpetaja Kressel püüab õpilasi võimalikult palju arvutist eemale saada ja meisterdama panna, et leida endas loovust ja osavust.

Vene keele õpetaja Dmitri Djuženkov on kasutanud mitmeid virtuaalseid õppekeskkondi juba enne eriolukorra väljakuulutamist. Nüüd on ta lasknud õpilastel vene keelt harjutada Speakly keskkonnas, kasutades selle programmi kuuajalist tasuta õppimise aega. Tublimad käivad Speaklys iga päev, kuid vähemalt kolm korda nädalas on kohustatud kõik seda tegema

Kõige parem on tema hinnangul õppida praegu vene keelt aga Opiqu keskkonnas, kuna sealne vene keele õpik asendab suurepäraselt paberil õppematerjale, lisaks on seal audio- ja videoülesandeid. Opiqus on näha ka see, kes ja kuidas on ülesandeid lahendanud. Sinna kirjutab õpetaja Djuženkov tagasisidet, hinnanguid ja vajadusel paneb ka hindeid. Lisaks on tema õpilased õppinud vene keele sõnu ka Memrise’i ja Quizleti keskkonnas. Mõnest loovamast tööst (näiteks plakatid) teevad õpilased foto ja saadavad õpetajale meilitsi. Suheldakse õpilastega e-kooli, e-posti, telefoni ja videokonverentside kaudu.

Õpetaja Djuženkovi arvates peaksid õpilased õppima ka praegu kehtiva tunniplaani järgi, sest siis ei pea nad endale ise päevaplaani välja mõtlema ning ei teki ka segadust, millest alustada ja millega lõpetada.

Ajaloo-, ühiskonna- ja inimeseõpetuse õpetaja Kadri Tammar on andnud kolmanda kooliastme klassidele juba varem mahukaid iseseisvaid ülesandeid (referaat, slaidikava koostamine jms) ning nüüd on ta samaga jätkanud. Ta annab ka suhteliselt palju ülesandeid paberõpikust ja -töövihikust, sest õpilastele pole sotsiaalainete iseseisev õppimine liiga raske ning tänu sellele jääb rohkem ekraaniaega õppeainetele, kus on vaja rohkem õpetaja juhendamist. Inimeseõpetuses on ta lasknud õpilastel vaadata ETV saatesarja „Iseolemine“ ja muidki telesaateid ning andnud nende põhjal kirjalikke ülesandeid. Info koondamise keskkonnana kiidab Kadri Tammar Padletit. Materjali kinnistamiseks ja hindamiseks kasutab ta aktiivselt GoogleFormsi teste.

Tähtaegades ja hindamises on õpetaja Tammar olnud pigem täpne ja nõudlik, sest nii saavad õpilased paremini aru, et kodus õppimine on samuti kohustuslik. Kui ei seata väga konkreetseid tähtaegu ega küsita pidevalt tagasisidet, siis ei saada ka ülevaadet selle kohta, kes õpivad ja kes on „kadunud hinged“.

Inglise keele õpetaja Gerli Kiis usub, et praegu on õige aeg anda õpilastele loomingulist laadi ülesandeid, mis arendavad ühtlasi aineteadmisi (projektid, kunstiteosed, esseed ja muud kirjatööd). Need pakuvad lastele õppimisrõõmu ning panevad isegi lapsevanemaid kaasa lööma. Väga oluline on siinkohal õppeainete lõimine. Ta ise on lasknud oma õpilastel kirjutada ingliskeelseid loovkirjandeid ja puhtalt selleks, et toetada nende fantaasiat, kirjutamisoskust, sõnakasutust, keelt ja ka grammatikat. Paraku on ta märganud, et pärast matemaatika lahendamist õpilastel enam muuks eriti jaksu pole ja see annab tunda ka inglise keele tööde tasemes.

Eesti keele õpetaja Kirsti Villard proovib panna õpilasi distantsõppe ajal senisest rohkemgi õpitava teema kohta ise harjutusi ja materjali leidma, et neist tõesti ennastjuhtivad õppijad saaksid. Tema arvates peaks osa õppest ka pärast karantiini lõppu toimuma kodus, kusjuures õpilastele tuleks anda võimalus ise valida, millal nad nädala jooksul oma ülesanded ära teevad. Tehnilistest vahenditest on õpetaja Villard katsetanud eri liiki küsimustega (valikvastus, avatud vastus, õige/vale väide jne) teste. Ta leiab, et ühes mõttes on distantsõpe õpetajale ka hea aeg – keegi ei sega tundi ja õpetaja saab rahulikult töö sisule keskenduda ning õpilaste edasi aitamiseks sobivaid meetodeid otsida.

* https://opleht.ee/2020/01/kuidas-tanapaeval-matemaatikat-opetama-opitakse/

** https://opleht.ee/2018/06/tanane-kool-tuleb-uue-vastu-valja-vahetada/

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas te noori õpetajaid toetate?

Maria Rahamägi, MTÜ Edumus asutaja ja juhataja:

Noortele õpetajatele saab Edumus appi tulla küll, sest me leiame ettevõtetest spetsialiste, kes soovivad oma põhitöö kõrvalt natuke ka koolis tunde anda. Enamasti annavad nad kaks tundi nädalas ja õpetamine pole neile töö, vaid pigem vastutusrikas hobi. Selle paari tunniga nädalas on nad aga kergendanud mõnegi pensioniealise õpetaja töökoormust ja miks nad ei saaks siis aidata ka ülikoolis õppivaid noori õpetajaid. Tagasiside meie ettevõtetest leitud õpetajate kohta on olnud nii teistelt õpetajatelt kui ka lapsevanematelt Edumuse esimese tegutsemisaasta jooksul nii hea, et kavatseme viia järgmisel õppeaastal koolidesse tunde andma kuni sada ägedat ettevõtete spetsialisti. Kui ka teie koolis võiks abi olla särasilmsest spetsialistist, kes lisaks õpetamisele teie õpilasi teinekord ka enda juurde tööle kaasa võtab, siis andke sellest Edumusele teada.

Gerli Neppi, asendusõpetajate programmi ASÕP tegevjuht:

Asendusõpetajate programm on valmis aitama neid noori õpetajaid, kes õpivad õpetajatöö kõrvalt nädalalõppudel ülikoolis – me saame pakkuda neile asendusõpetajaid. Osa koolidega olemegi juba teinud pikaajalist koostööd ja mõnd põhikoormusega õpetajat osaliselt asendanud. Kui asendusõpetaja peab asendama noort õppivat õpetajat ainult poole koormuse ulatuses, on see hea ka asendusõpetajale, sest tal on rohkem aega asendustunde korralikult ette valmistada. Pool koormust on ka parem kui üksikud asendustunnid, sest nii puutub asendusõpetaja õpilaste ja teiste õpetajatega rohkem kokku, õpilased harjuvad tema tööstiiliga ja õppetöö on stabiilsem. 

Marju Aolaid, SA Innove õpetaja ja koolijuhi täienduskoolituskeskuse juht:

Innove toetab särasilmsete noorte kooli jõudmist mitmesuguste meetmete ja programmidega. Nii oleme viimastel aastatel pakkunud juhtimisprogramme alustavatele koolijuhtidele, arenguprogramme koolide õppejuhtidele, personalijuhtimise programme kohaliku omavalitsuse haridusjuhtidele jne. Kooli juhtimine tähendab tööd inimestega ja koolijuht ongi see, kes määrab noore õpetaja esimeste tööaastate iseloomu. Koolijuhist oleneb, kas alustav õpetaja saab sobiva töökoormuse jms. Ühtlasi korraldame noortele õpetajatele koolitusi ja seminare, kus on muuhulgas võimalik õppida kogenumatelt õpetajatelt.

Praeguse kriisi ajal on päevakohane tuua esile, et Innove loob pidevalt juurde uut digiõppevara, mis on kättesaadav e-koolikotist (https://e-koolikott.ee/). Seal on digitaalset õppematerjali nii alus-, üldharidus- kui ka kutsekoolis kasutamiseks. Eksamite infosüsteemis EIS asuvad e-ülesanded ja diagnostilised testid, mida kasutades saab noor õpetaja, aga ka vanem pedagoog vähendada oma mehaanilise töö mahtu.

Erivajadustega õpilaste õpetamise korraldamiseks pakub Innove koolijuhtidele ja ka õpetajatele abimaterjale. Alati saab nõu küsida Innove Rajaleidja keskustest.

Noort õpetajat toetavad digitaalse õppevara e-kogud (https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine) koosnevad e-ülesannetest ja diagnostilistest testidest. E-kogudes on materjalid paljude riikliku õppekava teemade kohta ja seda kõigis kolmes põhikooliastmes.

Ingrid Lekk, „Noored kooli“ 14. lennus osaleja:

Kui soovime leida kooli uusi noori õpetajaid, siis on vaja teha meie liiga suured koolimajad väiksemaks. Ma töötaksin hea meelega koolis, kus õpilased ja õpetajad tunnevad üksteist paremini kui vaid tere tasandil ning õhkkond on hubane ja sõbralik. Ei kujuta end ette õpetamas lõputute paralleelklassidega hiiglaslikus koolimajas. Kool ei ole tehas, kus mahu suurendamisega majanduslikku efektiivsust kasvatada. On vaja, et kool ei paistaks õpilastele ja õpetajale endalegi mitte koormuste ja kohustuste katkematu jadana, vaid oleks kui võimaluste reservuaar, koht, kus enese võimeid ja huvisid kombata. Ideaalis võiks iga laps leida koolis vähemalt ühe kire, tunni, huviringi, mille pärast ta kooli tahab tulla. See oleks väga suur saavutus.

Triin Noorkõiv, MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool juhatuse eestvedaja:

Alustavad õpetajad ootavad koolijuhilt ja juhtkonnalt praegusest mõistvamat suhtumist. Kahjuks on üsna levinud arusaam, et õpetaja esimesed tööaastad peavadki rasked olema ja need tuleb igaühel ise üle elada, sest see näitab, kas tegemist on „õpetaja materjaliga“. Tihti saadab seda hoiakut õpetajate ja haridusjuhtide tõdemus, et „mind ei toetanud ju ka keegi“.

Meie püüame aidata alustavaid õpetajaid sellega, et soovitame koolidel koostada alustavale õpetajale arenguplaani, võttes aluseks tema senised teadmised, tööülesannete sisu ja loomulikult ka õpetaja enda arenguplaani. Oleme loonud õpetaja tegevuse planeerimiseks spetsiaalse kalkulaatori: www.bit.ly/opetajatoo-kalkulaator. Alustava õpetaja vastuvõtmine ei tohi olla uju-või-upu-küsimus, vaid järjepidev plaanipärane töö nii oma kooli kui Eesti õpetajate järelkasvu heaks. Uute kolleegide sõbralik, asjakohane ja väärikas vastuvõtt (nagu ka hoidmine ja töösuhte lõppedes ärasaatmine) on koolikultuuri ja -kogukonna peegeldus.