Rakke kooli kehaline kasvatus distantsõppe ajal

11. sept. 2020 Janar Rückenberg Rakke kooli kehalise kasvatuse õpetaja - Kommenteeri artiklit
Janar Rückenberg.

Distantsõppe ajal muutus kehaline kasvatus pigem liikumisõpetuseks. Õpilased said selle käigus teiste õppeainetega lõimitud ülesandeid, mille täitmist oli õpetajal võimalik jälgida, hinnata ja kirja panna.

Koroonaaegsest distantsõppest, selle õpivormi plussidest, miinustest ja kogemustest saame lähiaegadel ilmselt veel palju lugeda. Kindlasti on neidki, kelle arvates kehalist kasvatust ei saagi koduõppe tingimustes õpetada. Või kui kuidagi saab, siis erineb see väga palju sellest kehalisest kasvatusest (liikumisõpetusest), mida õpetaja annab koolis.

Kõige lihtsam on distantsõppe tunni teemana koduseks ülesandeks kirjutada, et „ole aktiivne“, „individuaalne treening“ või „loe samme“, kuid pikalt nii toimida ei saa, sest siis jääks väga suur osa õpilastest passiivseks ja kehalisest tegevusest eemale. See on katsetatud tõsiasi.

Minu põhimõtteks õpetajana oli, on ja jääb, et õpilastele tuleb anda tegevust ja õpiülesandeid, mille väljundeid on võimalik jälgida, hinnata ja kirja panna. Samuti oli minu taotlus eriolukorra perioodil ikka see, et õpiülesanded viiksid õpilased arvuti tagant õue aktiivselt tegutsema. Loomulikult tuleb ka kehalises kasvatuses juba ainuüksi tegevuse mitmekesisuse või lõimingu huvides täita ka tubasemaid ülesandeid, ent võimaluse korral tasub minna ikka õue toimetama, sest toas istumist on niigi palju.

Mulle oli kohe distantsõppe perioodi alguses selge, et kehalises kasvatuses ei ole mõistlik nõuda õpiülesannete täitmist täpselt sama päeva õhtuks. Esiteks ei oleks see olnud piisavalt paindlik ja õpilastel oleks olnud raske kujundada välja oma uut elukorraldust, mis oleks distantsõppega kokku sobinud. Õpilastele tuli anda aega kaugõppe iseärasustega kohaneda. Teiseks sobiski nädala peale antud õpiülesannete täitmine paljudele õpilastele paremini, nad olid paindliku tähtaja korral isegi aktiivsemad, liikudes mitmel või peaaegu igal päeval nädalas. Aga vaatame lähemalt, milliste ülesannetega meie kooli õpilased distantsõppe perioodil tegelesid.

Igal nädalal erinevad liikumisülesanded

Otseselt õppekavapõhine kodusõppe periood kestis Rakke koolis 16. märtsist 15. maini. Pärast seda jätkasime projektinädala ja ainepäevadega. Igal nädalal täitsid õpilased erinevaid, teiste õppeainetega lõimitud ülesandeid.


Esimene nädal: 16.–20. märts

Tööd nr 1 ja 2 „Spordiluuletus“ ja rivitantsu „Cowboy Hustle“ sammude iseseisev õppimine.

Esimesel nädalal elasin ka mina õpetajana sisse, mistõttu võtsin alustuseks rahuliku, kindla peale lähenemise. Tantsusamme õppisid õpilased iseseisevalt ja oli ilmne, et täpne ülevaade sellest, kui palju keegi tegelikult õppis, jäi mul saamata. Arvestasin sellega. Küll ei pääsenud keegi sporditeemalise luuletuse esitamisest. Tööd laekusid peaaegu kõikidelt õpilastelt ja parimad tuleb kindlasti talletada. Ilmestagu seda nädalat Anabel Mattiseni (4. klass) ja Steven Sirbi (6. klass) ühislooming:

Mine, mine õue …“

Selle aasta „hitt“ on koroonaviirus,

muret tekitav on tema kiirus.

Keegi ei unista köhast, nohust või gripist,

aga kindlasti mitte enam maailmatripist.

Istun kodus ja mõnulen voodis,

minna ma ei tohi ei kooli ega poodi.

Inimesed ostavad kokku vetsupaberit,

mina võin näppida ainult oma klaverit.

Klassiruumiks nüüd on oma tuba,

kuid messengeris chattimiseks ei ole mul luba.

Ema viib sorteerimisse paberi ja papi,

mina koristan ära järjekordse kapi.

Tegelikult see ei tee enam üldse nalja,

ühendan arvuti vooluvõrgust välja.

Aitab, tõmban dressid selga,

siis sokid ja panen tossud jalga.

Ei kasvata endale ette kõhtu,

nii iga päev kiirelt tulebki õhtu.

Toimetades ringi võin matkata sõbraga metsas,

seal ei ole ju kuskil kitsas.

Mine, mine sinagi vahelduseks õue,

lase päikesel pugeda põue.

Liikuda saab ikkagi igaüks,

seda ei keela ema, isa ega ükski õps!


Teine nädal: 23.–27. märts

Töö nr 3 „Tervise postkast“.

Teisel nädalal seadsin kohaliku kergliiklustee otsa üles tervise postkasti. Lapsed pidid minema oma kodust kas jalgsi või jalgrattaga postkasti juurde ja postitama kasti oma nime. Loomulikult rõhutasin õpilastele vajadust järgida 2+2-reeglit. Igal õhtul võtsin kasti maha, viisin koju ja vaatasin üle, kui paljud õpilased olid postikasti juures käinud. Hommikul panin kasti taas üles. Selle ülesande täitmise tingimus oli, et iga õpilane peab vähemalt üks kord nädala jooksul postikasti juurde minema. Rohkem võib, vähem mitte! Teekond Rakke asulast tervise postkastini ja tagasi on 5–8 km. See oli nii pikk distants, et ei oleks olnud mõistlik nõuda, et kõik õpilased peavad selle läbima kehalise kasvatuse tunniga samal päeval ja kellaajal. Ilmselt oleks enamik õpilasi käinud sel juhul postkasti juures ainult ühe korra, kui sedagi. Kuna aga kõik said ülesande täitmise aega vabalt valida, siis käis postkasti juures viiel korral 18 õpilast, neljal korral üheksa õpilast, kolmel korral seitse õpilast, kahel korral 18 õpilast ja ühel korral 31 õpilast.

Kolmas päev (kolmapäev) oli tervise postkasti kontrollpäev. Kõik sellel päeval postkasti külastanud õpilased saatsid õpetajale endast selfi, millel oli ka postkast näha.

Ühesõnaga, tervise postkasti külastamise idee töötas väga hästi.


Kolmas nädal: 30. märts – 3. aprill

Töö nr 4 „Filmid“.

Kolmandal nädalal oli vahelduseks tubane töö – sportliku sisuga filmi vaatamine. Sattus kuidagi nii, et õuetegevust ilmad soosisid ja kui oli vahelduseks tubane ülesanne, oli kehvemate ilmadega nädal.

Vaatasime ära kaks filmi. Osa klasse vaatas ära vana hea „Džuudopoisid“ 1987. aastast ja teine osa õpilasi 1983. aasta „Küljetuule“. Mõlema filmi kohta tuli vastata 20 küsimusele. Tagasisidest selgus, et iseäranis „Džuudopoisid“ meeldib ka tänapäeva lastele väga. Olin ise kaheksa-aastane, kui see valmis, ja oletasin, et paljud tänased õpilased ei ole seda vahvat linateost näinud. Lisaks süžeele annab „Džuudopoisid“ üsna ehedalt edasi omaaegse koolielu olustikku.


Neljas nädal: 6.–10. aprill

Töö nr 5 „Käbijaht“.

Kodusõppe neljandal nädalal tegid Rakke kooli õpilased käbidest vaipasid. Selle ülesande puhul ei saanud kuidagi teisiti, kui tuli sammud õue seada ja olla füüsiliselt aktiivne. Eelnevalt tegin kogu ettevõtmise omal nahal läbi, et oleks ettekujutus sellest, mida lastelt oodata. Nii said 3.–9. klassi õpilased ülesande minna loodusesse ja teha käbivaip. Iga õpilane pidi vaiba jaoks korjama vähemalt 300 kuuse- või männikäbi. Eeldasin ja ootasin, et lapsed koguvad palju rohkem käbisid. Nii juhtuski! Rõõmustas ka, et õpilased reageerisid jooksvatele üleskutsetele ning hakkasid käbivaipade „kudumisel“ rakendama loovaid ideid. Käbisid oli sellel kevadel tohutult ja agaramate õpilaste käbivaibad koosnesid isegi tuhandetest käbidest. Näiteks Alex Augervald (4. klass) kogus 2767 käbi, Fredi Karuks (4. klass) ja Ats Leinasaar (5. klass) mõlemad 2000, Henri Mitt (4. klass) 1368, Heli-Riin Kirsipuu (8. klass) 1200, Egert Kippel (5. klass) 1100, Karolina (6. klass) ja Markus Kull (3. klass) kumbki 853, Anni-Liis Viru (3. klass) 850 ning Delisa Dede (3. klass) ja Martin Lumiste (7. klass) mõlemad 740 käbi jne.

Nädala jooksul ja õigeks tähtajaks laekus 78 käbivaipa, mille tarvis korjasid kõik õpilased nelja päeva jooksul kokku 44 247 käbi. Rakke kooli kodulehel on videokokkuvõte, kus näidatakse kõiki käbivaipu. Nelja päevaga valmis vahvaid kujundeid ja efektselt laotud käbivaipasid. Parima arusaamise toimunust annab vaid põgus galerii esitatud töödest.


Viies nädal: 13.–17. aprill

Töö nr 6 „Tasakaalutorn“.

Kuidas veel õpilasi õue, liikuma ja ekraani tagant ära saada? Kivide tasakaalustamine (ingl stone balancing) on huvitav hobi, mis ei ole Eestis veel kuigi tuntud. See käis nii, et lapsed liikusid looduses ja üritasid leitud kive üksteise peale ladudes kujundada kauneid, ebaloomulikul viisil tasakaalus püsivaid moodustisi. Ühelt poolt on tulemus imepärased tasakaalutornid, teisalt on oluline torni tasakaalustamise protsess – kuidas see õpilasi mõjutab ja mida neilt nõuab. Õpilane peab liikuma (kivide otsimine), keskenduma, et kivide tasakaal läbi mõelda. Ta peab olema ka kannatlik, sest kividest tornid lähevad ehitamise ajal tihti ümber. Sellise torni ehitamine eeldab ka arenenud käelist tegevust.

Budistlikus filosoofias sümboliseerivad sellised ebatavalised kividest laotud tasakaalutornid vajadust inimese elus eksisteerivate erinevate seoste ja valdkondade tasakaalustatuse järele. Ühtlasi on kivide rahulik tasakaalustamine omamoodi meditatiivne toiming. Igal juhul proovisid ka Rakke kooli õpilased moodustada püsivaid vaatemängulisi tasakaalutorne. Oli õpilasi, kes harjutasid ja üritasid oma tasakaalutorni kõrgemaks ning huvitavamaks kergitada isegi mitmel päeval nädalas. Õpetajale teeb selline asi muidugi rõõmu. Kokkuvõttes ehitasid õpilased 53 tasakaalutorni, millest nii mõnigi on kaunis ja muljetavaldav.


Kuues nädal: 20.–24. aprill

Kevadvaheaeg! Kõigi jaoks nii vajalik puhkuse aeg.


Seitsmes nädal: 27. aprill – 1. mai

Töö nr 7 „Orienteerumine kodualevis“.

Õpilased pidid leidma Delfi ja maa-ameti kaartide abil Rakke alevist 12 kontrollpunkti. Igas kontrollpunktis oli pilt, millel oli meie kooli lastest moodustatud püramiid ja üks küsimus. 5.–9. klassi õpilased pidid leidma interneti abil vastuse pildi all olnud sporditeemalisele küsimusele. Orienteerumise marsruudi pikkus oli 8–10 km.

Tööd (otsida kontrollpunkte ja küsimustele vastuseid) võis teha individuaalselt või paarides tingimusel, et liikudes arvestatakse 2+2-reegliga. Kontrollpunktid olid maas esmaspäevast kolmapäevani, mis tähendas, et neid oli aega leida maksimaalselt kolm päeva. Neljas päev oli vanematel õpilastel küsimustele vastamiseks. Jalgrattaga kulus kontrollpunktide leidmiseks umbes 90 minutit, jalgsi võttis see rohkem aega.

Eri aastatel meie oma kooli õpilastest moodustatud püramiidide fotod muutsid kontrollpunktide otsimise õpilastele huvitavamaks. Nad mõtlesid, mis kujundiga püramiidi võivad nad näha järgmises kontrollpunktis ja kas mõnelt püramiidi fotolt võib leida ka enda.


Kaheksas nädal: 4.–8. mai

Töö nr 8 „Spordibingo“.

Sel nädalal said õpilased bingomängu moodi tabeli, kust nad pidi endale tegevusi valima. Valikuid oli neli.

  1. Kas tegevused neljast nurgast (1, 4, 13, 16).
  2. Ükskõik kumma diagonaali (kas 1, 6, 11, 16 või 4, 7, 10, 13).
  3. Ükskõik millise horisontaalse rea (1, 2, 3, 4 või 5, 6, 7, 8 või 9, 10, 11, 12 või 13, 14, 15, 16).
  4. Ükskõik millise vertikaalse rea (1, 5, 9, 13 või 2, 6, 10, 14 või 3, 7, 11, 15 või 4, 8, 12, 16).

Nende valikute järgi saadi endale igaks päevaks üks kindel tegevus. Suvaliselt ja läbisegi tegevusi valida ei saanud, kuid tegevuste järjekorda päevade lõikes võis muuta. Kui õpilasele meeldivad kolmanda vertikaali (kastid 3, 7, 11, 15) tegevused, peab ta kõik need tegevused eri päevadel ära tegema, kuid otsustab ise, mida esmaspäevast neljapäevani mingil päeval teeb.

Ehkki kolmas vertikaal (püstloodis ülevalt alla) algab jalgrattaga järjest 10 km sõitmisega, ei pea õpilane seda ilmtingimata esmaspäeval esimesena tegema. Kui ta tahab, võib ta teha esmaspäeval ära pudelisalto (ingl bottle flip) ülesande. Teisipäeval võib lugeda alevis lippe, kolmapäeval teha ära Cooperi testi ja alles neljapäeval sõita jalgrattaga järjest 10 km.

Reedel ootasin igalt õpilaselt lühikest kokkuvõtet andmetega, mida ja mis päeval tehti, kui palju kulus aega jne. Lisaks palusin igal õpilasel valida välja neli päeva, mida ta sooviks, et õpetaja teeks. Enim hääli saanud tegevused tegin ära. Õpilaste soovide kohaselt tuli mul endal läbi teha bottle flip 25 korda aja peale, seda sooviti kaheksal korral. Cooperi testi sooviti kuuel korral. „Kassijahti“ ja jalgrattaga sõitmist järjest vähemalt 10 km sooviti viis korda. Need neli tegevust tegingi selle bingomängu ajal läbi.


Üheksas nädal: 11.–15. mai

Töö nr 9 „Orienteerumine kodualevis 2.0“.

Viimase nädala orienteerumisel otsisime kümnest kontrollpunktist riikide lippe ja rahvuspuid. Raja pikkus oli taas umbes 8 km. 3.–5. klassi õpilased pidid tuvastama üksnes leitud lipu vastavuse riigile. 6.–9. klassi õpilased tuvastasid lisaks leitud lipule ka lipule vastava riigi rahvuspuu. Minu teine eesmärk liikumise kõrval oligi orienteerumise kaudu suunata õpilasi avastama, et tamm on lisaks Eestile veel paljude teiste riikide rahvuspuu. Kontrollpunktides 1–9 olidki riigid, mille rahvuspuuks (või üheks rahvuspuuks) on tamm, kusjuures enamikul riikidel harilik tamm nagu Eestilgi. Mõnes kontrollpunktis olnud riigil oli lisaks tammele rahvuspuuks pöök (Taani) või pärn (Horvaatia ja Poola). Viimases kontrollpunktis oli Rootsi, mille rahvuspuu on arukask. Tegime meelega nii, et oleks üks riik, mille rahvuspuu ei ole tamm.

Kõik, kes ei leidnud kontrollpunktides 1–9 olevatele riikidele rahvuspuuks tamme, ei pannud kindlasti midagi valesti, sest nagu ütlesin, mitmel riigil ongi rahvuspuid mitu. Tamm on ainus rahvuspuu või üks rahvuspuu mitmest Horvaatial, Rumeenial, Poolal, Moldoval, Saksamaal, Taanil, Leedul, Inglismaal, Ameerika Ühendriikidel, Eestil, Lätil, Iirimaal, Portugalil, Küprosel, Walesil ja Serbial.


Kokkuvõtteks

Usun, et Rakke kooli lapsed said ka kodusõppe perioodil regulaarselt, motiveeritult ja mõtestatult liikuda. Valdav osa distantsõppe perioodi kehalise kasvatuse ülesannetest olid sellised, mille korral tuli lihtsalt õue minna ja aktiivselt tegutsema hakata. Vastasel korral oleks jäänud töö esitamata. Täiendavalt tuli asulast kaugemal elavatele õpilastele anda asendustöid. Tegevust üritasin nädalast nädalasse varieerida. Mõistagi järgnes iga ülesande täitmisele põhjalik kokkuvõte. Lisaks üksnes kehalisele aktiivsusele tutvuti distantsõppe perioodil kodualeviku vähem tuntud piirkondadega (orienteerumine), saadi teada täiesti uutest hobidest ja mängudest (tasakaalutornid), tegutseti looduses (käbijaht), avastati spordiajalugu (filmide vaatamine) ning toimus õppeainete igakülgne lõimimine (spordiluuletused, rahvuspuud, riigilipud jne). Mitmeidki liikumisülesandeid täitsid õpilased distantsõppe ajal koos õdede-vendade või terve perega (nt tervise postkast ja spordibingo).

Kirjutasin sedavõrd põhjaliku ülevaate oma tööst selle mõttega, et kui viirusekriis või midagi sellesarnast peaks korduma, leiavad ehk teiste koolide kehalise kasvatuse õpetajad sellest midagi inspireerivat. Kirjeldus näitab sedagi, et distantsõppe ajal sai kehalisest kasvatusest pigem liikumisõpetus.

Oli huvitav ja õpetlik periood, aga nii nagu paljud õpilased, lastevanemad ja ilmselt ka õpetajad, loodan minagi, et saame nüüd jätkata tavapärase õppetööga. Pikalt ei ole selline õpivorm jätkusuutlik ja on arvukalt teemasid (detaile, aspekte ja nüansse), mille korraldamine nii-öelda distantsilt ei asenda mingilgi viisil tavapärast õpet.

Päris lõpetuseks tänan oma õpilasi, iseäranis neid, kes kohusetundlikult kõik ülesanded ära tegid! Aitäh!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!