Tondi kool uueneb

Tallinna Tondi kooli õpilased alustasid tänavust õppeaastat uues nüüdisaegses koolimajas. Ka õppetöö korraldus on muutunud. Kokku õpib Tondi koolis lihtsustatud riikliku õppekava kolmel õppetasemel – lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel – 256 õpilast.

Tondi kooli direktor Sirli Väinsar räägib, et maja remonti on oodatud ja kavandatud pikalt. „Juba siis, kui ma 15 aastat tagasi siia kooli tööle tulin, oli maja renoveerimise projekt olemas. Tagantjärele mõeldes on isegi hea, et see tookord käiku ei läinud, sest muidu meil praegust koolimaja ei oleks. Ehitustööd ei alanud tookord seetõttu, et rahastusmudelis ei jõudnud linn ja riik kokkuleppele. Mul on hea meel, et nüüd lõpuks siiski ühisele meelele jõuti ja asi tehti ära. Kõik panustasid väga palju ja tulemus on suurepärane.“

Avarad ruumid ja oma bassein

Avarad ruumid said endale hooldusõppe lapsed. Hooldusõpe lisandus Tondi kooli 2011. aastal ning kuna koolimajas ruumi nappis, õppisid hooldusõppe ja keerulisemad toimetulekuõppe lapsed kõik need üheksa aastat kitsastes tingimustes ühes vanas lasteaiamajas Tuisu tänaval. Uues koolimajas on nende käsutuses terve korrus ning kui kevadel oli lapsi 30, siis sügisest kaks korda rohkem. „Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid olid väga pühendunud,“ ütleb Sirli Väinsar. „Hooldusõppe jaoks ruume planeerides käisid nad Tuisu tänava majas kohal, sõitsid kärude ja ratastoolidega ringi ning lõpptulemusena kavandasid ruumid ümarate nurkadega ja sellised, et lastel oleks turvaline.“

Märgatavalt on kasvanud kehalise tegevuse ja rehabilitatsiooni osa. Uus võimla on eelmisest poole suurem, lisaks tulid juurde rütmikasaal, jõusaal ja kogu koolipere suureks rõõmuks ka ujula. Ujumine on direktori sõnul Tondi koolis alati au sees olnud – õpilased on võitnud medaleid juunioride Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt ning osalenud olümpiamängudel. Kui varem tuli treenimiseks kasutada linna teisi ujulaid, siis nüüd on koolil oma kahe rajaga bassein ning kõik õpilased saavad kahele kehalise kasvatuse tunnile nädalas lisaks ka ujumistunni. Veeprotseduure saab teha ka ujula väiksemas lõõgastusbasseinis.

Multifunktsionaalset avatud ala teisel korrusel saab kasutada sööklana, aulana, koosolekuruumina, seal saab korraldada aktuseid ja laulukoori harjutusi, tekitades helikindlate seinte abil just sobiva suurusega ruumi.

Veel on koolis nüüdisaegsete õppevahenditega sisustatud klassid, 30-kohaline õpilaskodu, avatud riiulitega raamatukogu, mis plaanib senisest rohkem tutvustada lastevanematele erialast ja õppekirjandust, hubased tööruumid õpetajatele ja tugispetsialistidele ning palju muud.

Uutmoodi õpipesade süsteem

Hoone ehitamisel on kasutatud looduslikke materjale ning üldmulje on avar ja hele. Pastelsetes toonides ruumidele lisab värvi mööbel: kumerate vormidega pehmed diivanid, vaguneid meenutavad pingid ning mõnusad erikujulised tumbad, mida õpilased saavad magnetseinalt ise võtta ja pärast kasutamist sinna tagasi panna. Huvitavad leiud on kookontoolid, kus laps saab soovi korral omaette olla, akustilised kabiinid, kuhu abiõpetaja võib teisi häiriva käitumisega lapse tunnist rahunema tuua, õueterrassid, ronimissein. Leidlikult on lahendatud ka õueala, millest üks pool on kavandatud rohkem vaikust ja rahu vajavatele, teine pool aktiivsematele lastele ning kus on spordiplats, jooksurada, jõulinnak, õuesõppe paviljon ja kelgumägi.

Sirli Väinsar räägib, et koolirahval oli võimalus projekteerimisel kaasa rääkida. „Kuna tegu on erivajadustega laste kooliga, oodatigi meie kui praktikute arvamust. Esimest korda kohtusime arhitektiga 2016. aasta augustis, samal talvel pani kogu personal oma mõtteid kirja ning tekkis idee luua õpipesade süsteem. Nüüd on koolis neli õpipesa: 1.–2. klasside, 3.–5 klasside, 6.–7. klasside ja 8. – lisa-aasta õppijate oma. Need paiknevad maja eri tiibades ning on ülesehituselt üsna sarnased.“

Koolikorralduse suurim ja tähtsaim sisuline muutus ongi direktori sõnul see, et kui varem õppisid lihtsustatud ja toimetulekuõppe õpilased eraldi ja koguni eraldi korrustel, siis nüüd on kõik sama vanuseastme lapsed ühes õpipesas koos. Õpitakse küll eri klassides, aga vahetundides mängitakse, tegutsetakse ning üritusi korraldatakse ühiselt.

„Mind häiris juba mõnda aega, et üks osa esimese klassi lapsi õpib ühel korrusel, teine osa teisel. Või et lihtsustatud õppekava õpilaste aktust peetakse ühel, toimetulekuõpilaste aktust teisel ajal,“ räägib Sirli Väinsar. „Tähtis on see, et laps käib Tondi koolis, vahet pole, millisel õppekaval ta õpib. Õppekava on kõigest abivahend selleks, et õpetaja teaks, mis tasemel last õpetada. Tundub loogiline ja õige, et lihtsustatud ja toimetulekuõppe lapsed on koos, õpivad kõrvuti klassiruumides ja õpetajatel on võimalik omavahel koostööd teha. Näiteks kui õpilane Peeter õpib kõigis ainetes LÕK-i järgi, aga matemaatikas on ta toimetuleku õppekava tasemel, võiks ta nüüd matemaatikatunni ajaks kõrvalklassi minna.“

Õppetöö ei toimu ainult klassis

Tondi kooli noorema astme õppealajuhataja Marge Süld, vanema astme õppealajuhataja Helen Käänik ja kogupäevakooli koordinaator Marianne Laater tõdevad, et lapsed võtsid uue lähenemise kiiremini omaks kui vanemad ja õpetajad. „Eks iga uus asi tekitabki alguses veidi hirmu, aga praegu tundub, et kõik on väga rahul. Heaks proovikiviks olid need kaks aastat, kui kool töötas ehituse ajal asenduspinnal, kus kõik olid ühel korrusel koos ja said omavahel hästi läbi,“ räägib Marianne Laater.

Helen Kääniku sõnul teeb õpipesade süsteem just aineõpetajate töö keerulisemaks, sest kui varem tuli õpetajal õpetada kas ainult lihtsustatud või toimetuleku õpilasi, siis nüüd mõlemaid.

„Metoodikad on erisugused, lapsed on täiesti erinevad. Individuaalselt tuleb läheneda mitte ainult igale klassile, vaid igale lapsele,“ arutleb ta. „Kui lihtsustatud õppekava osas on õppematerjalidega juba üsna hea seis ja ka digiõpikud on olemas, siis toimetuleku taseme lastele on materjali kasinalt. Kuna toimetulekuõppe laste tase on väga erinev, peavad õpetajad paljuski ise materjali kohandama ja juurde otsima. Samas annab õpipesade süsteem õpetajatele avaramad võimalused, arendab neid ja paneb omavahel rohkem koostööd tegema.“

Marge Süld lisab, et erivajadusega lapsed ei õpi ainult klassis õpikute ja töövihikute abil, vaid suures osas just mitmesuguse tegevuse kaudu. „Et lastel oleks huvitav õppida, käime palju õppekäikudel ja korraldame teemanädalaid. Hiljuti tähistasime Arvo Pärdi 85. sünnipäeva, praegu on meil liiklusnädal ning kuna sel nädalal on ka spordipäev, õpivad ja kinnistavad klassijuhatajad lastega Hiiu staadionile minnes liiklusreegleid ja liiklusmärke. Otsustasime, et valime igale õpipesale teatud perioodiks ka perioodijuhi. Nooremas astmes on kaks õpipesa, ühe perioodijuht on lihtsustatud õppe õpetaja, teisel toimetulekuõppe õpetaja, et nad saaksid ühiseid üritusi ja õppekäike planeerides valida teemad, mis vastavad kõigi õpilaste võimetele.“

Kogupäevakool toetab last

Õppetöö toimub Tondi koolis sellest õppeaastast kogupäevakooli põhimõttel, välja arvatud hooldusõppe lastel, kelle päevarütm on teine.

„Kogupäevakool tähendabki seda, et kõik päeva jooksul toimuv on üks tervik ning toetab last parimal moel,“ selgitab Marianne Laater. „Tundidele lisaks saab laps päeva jooksul koolis kätte kõik talle vajalikud tugiteenused ja teraapiad, soovi korral ka rehabilitatsiooniteenused ning käib huviringis. Sellest õppeaastast on meil tunniplaanis 40-minutine liikumisvahetund. Seda pikka vahetundi püüamegi võimalikult oskuslikult ära kasutada: lapsed käivad sel ajal huviringis, mõnel klassil on ujumistund, teistel õuetegevused, kogupäevakooli raames toimuvad ka õpetajate koosolekud.“

Huviringe on Tondi koolis palju. Ujumisring on mõeldud kõigile, lisaks terve hulk spordiringe, lastekoorid, kandle- ja lauluring, bändiring, rahatarkuse ring, meisterdamisring, näitering, pärimuskultuuri ring, kunsti- ja saviring, loovusring, inglise keele ring, draamaring, koomiksiring, anima- ja nutiring jne. On ka tasulisi ringe, näiteks ratsutamisring Tondi maneežis, kus käib 70 õpilast, lisaks hooldusõppe taseme lapsi, sest hind on kooli jaoks väga soodus.

„Koolis on ka pikapäevarühmad, kus käib umbes pool lastest. Kuna õppe- ja huvitegevus, samuti teraapiad tehakse kõik koolis, saavad vanemad lapsega õhtul kodus kvaliteetaega veeta. Uues majas on juurde tulnud palju lisavõimalusi, mis lihtsustab õpetaja tööd ja annab paremaid tulemusi,“ on Marianne Laater rahul.

„Mina tunnen kõige rohkem rõõmu ja uhkust selle üle, et uus maja sai valmis ning et tegijad nautisid seda protsessi,“ kinnitab direktor Sirli Väinsar. „Kõik tundsid, et teevad midagi olulist, mis muudab erivajadustega laste maailma. Ka lapsed ise ja lastevanemad on rahul. Nüüd tuleb see maja võimalikult hästi sisuga täita.“