Eesti keele õpetajate koolitusprogrammid keelepöörde teenistuses
Kui kultuuriministeerium pöördus 2017. a suvel Tartu ülikooli poole palvega aidata käivitada eesti keele majade tegevus, oli kohe selge, et ennekõike oodatakse abi õpetajate ettevalmistamisel.
Täiskasvanutele riigikeele kursuste ja muude keele omandamist toetavate tegevuste pakkumine on ka teistes Euroopa demokraatlikes riikides pidev tegevus, kuid keeleõpe on suunatud eelkõige täiskasvanud uussisserändajatele. Tavakäsituses loetakse uuselanikeks inimesi viis aastat pärast riiki saabumist.
Keelekursuste maht erineb riigiti. Tavapraktika järgi sõltuvad keeleõpe ja lõimumistegevused riigi kulul ka õppija enda vajadustest ja eesmärkidest kas siis suundumisega otse tööle või õppima. Riik annab kaasa pagasi vähemalt iseseisva keelekasutaja tasemeni, et ühiskonnas hakkama saada, aga vajadusel ka rohkem.
Sisserännanute lapsed lähevad iseenesestmõistetavalt riigikeelsesse kooli, kus kehvema keeleoskusega lapsed aidatakse paari-kolme aasta jooksul tugiõpetuse abil järje peale.
Milline on olukord siin?
Eesti olukord on paraku selline, et täiskasvanute eesti keele õppest on kujunenud väga paljude jaoks elukestev õpe. Ühelt poolt oleme kolmekümne iseseisvusaasta jooksul lendude kaupa suunanud ellu ja tööle venekeelse kooli lõpetajaid, kelle eesti keele oskus ei võimalda elu ja tööga eestikeelses keskkonnas hakkama saada. Teisalt – kui noor inimene on pärast kooli eestikeelse suhtlemise ja muude osaoskustega veel kuidagimoodi hakkama saanud, siis pärast paari aastat ainult vene keeles toimetades on ka need kesised oskused kadunud.
Kui 2015. aasta põgenikelaine ajal pidi Soome riik kiiresti käivitama keeleõppe ja lõimumistegevused umbes 30 000 uuselanikule, mis sealsete kolleegide arvates on olnud suur väljakutse, siis Eesti olukord pakub oluliselt suuremat väljakutset. Eestis võib olla ligi 200 000 inimest, kes soovivad kas praegu või lähitulevikus eesti keelt õppida. Erinevalt Soomest ja teistest Euroopa riikidest on suurem osa nendest 200 000-st eesti keele õpet vajavast inimesest elanud Eestis juba väga pikka aega. Teisisõnu on tegemist vähelõimunud püsielanikega, nagu me poliitkorrektselt ütleme.
Eesti eripära ja vajadused
Eesti keele kursustele on tõesti suur tung ja nende tunglejate seas on väga vähe uussisserändajaid. Neid meil esialgu lihtsalt kuigi palju ei ole. Paljud nendest tunglejatest on koolis kaksteist aastat eesti keelt õppinud, paljud on Eestis sündinud või siin nelikümmend, viiskümmend, kuuskümmend aastat elanud. Sellise süsteemse probleemiga teised Euroopa riigid tegelema ei pea.
Selleks, et kümne aasta pärast poleks meil enam tuhandeid huvilisi eesti keele kursuste järjekorras, on vaja kahte suurt muutust. Esmalt on vaja teha keelepööre üldhariduses, ühendades segregeeritud koolivõrgud ühtseks eestikeelseks kooliks. Teisalt on vaja valdavalt muukeelse elanikkonnaga piirkondadesse – ja need on teatavasti Ida-Virumaa, Tallinna mõned linnaosad ja Harjumaal mõned väikelinnad – luua rohkem võimalusi koolis ja kursustel õpitud eesti keele teadmisi praktikas rakendada.
Praeguse riigikogu valimistele eelnes ühiskonnas elav arutelu ühtse eestikeelse kooli teemadel ja kirjutati palju arvamusartikleid. Ka erakondade valimisprogrammid käsitlesid õppekeele teemat senisest rohkem ja tundus, et poliitiline tahe alustada koolisüsteemi ümberkorraldusi on olemas isegi sõltumata sellest, mis erakonnad valitsuse moodustavad. Nüüd on nendest debattidest möödunud poolteist aastat, aga paraku ei ole koolide keelepöörde terviklahendust kuskilt näha.
Ülikoolist vaadates (julgen arvata, et ka kolleegid Tallinna ülikoolist on sama meelt) oleme valmis haridus- ja teadusministeeriumiga koos otsima eestikeelsele kooliharidusele ülemineku lahenduskäike, oleme kindlasti valmis aitama õpetajakoolituses nii esma-, täiendus- kui ka ümberõppes.
Toimiv mudel koolituseks
Kuni haridus- ja teadusministeerium hoogu võtab, oleme Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis asunud koos kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutusega lahendama hoopis täiskasvanute eesti keele õppega seotud probleeme, pakkudes nüüd juba kolmandat aastat keelefirmade eesti keele õpetajatele täienduskoolitust ja valmistades ette eesti keele majade jaoks keeleõpetajaid.
Seejuures oleme siiski saanud kaasa aidata ka üldhariduskoolide eesti keele kui teise keele õpetajate taseme tõusule. Päris mitmed meie koolituse läbinud 75 erafirma õpetajast töötavad ka koolis. Koolituste lisandväärtus on ka eesti keele kui teise keele õpetajate võrgustamine, oma kogukonna loomine.
Ühelt poolt püüame värskendada õpetajate eesti keele teadmisi, aga samas anda ka uuemat teavet keele omandamisest ja mitmekeelsusest. Palju tähelepanu pöörame sellele, kuidas ja mida õpetada, uuele õppevarale, digitaalsele õppele, täiskasvanute õpetamise eripärale, kuidas saada hakkama eri kultuuritausta ja õppimiskogemusega, kuidas ergutada õppijate motivatsiooni ja paljudele muudele aspektidele, mida õpetajatöös vaja läheb.
Keelt ei saa õpetada lahus kultuurist. Keele kaudu tutvub õppija ka ühiskonnaga ja mõistab paremini eestlaste suhtluskäitumist ja töökohtade organisatsioonikultuuri. Mõistab ka seda, et emakeelest sõltumata on Eesti elus väärtused, mida me kõik jagame. Oleme püüdnud oma koolitustes kujundada keskkonna, kus koolitajad ja õpetajad on partnerid, kes nende probleemide üle arutlevad, et viia taoline aruteludiskursus ka tulevaste õppijateni.
Õpetajate täienduskoolitusele lisaks töötasime kolleegidega välja ja viisime läbi koolitusprogrammi mitmesuguste keeleprojektide eestvedajatele. Peale tavapärase, klassiruumis toimuva keeleõppe aitavad kõikvõimalikud eestikeelsed tegevused neis piirkondades, kus eesti keelt vähe kuuleb, omandatud keeleoskust praktikas kasutada. Keelekohvikud, keelesõbrad, eestikeelne huvitegevus, näiteks kokkamise, kudumise, raamatuklubi ja paljude muude vormidega on just see, mida võib nimetada kasutuspõhiseks keeleõppeks. Kui eesti keelt on keskkonnas vähevõitu, aitavad taolised tegevused luua võimalusi keelt kuulda ja rääkida, suhelda.
Kui Ida-Virumaal korraldab töötukassa kursuse, kuidas äriplaani koostada, siis võiks see olla eesti keeles. Koos äriplaaniga saab ka vajalik eestikeelne mõistestik ja oskussõnavara selgeks.
Need aastad koostööd on andnud väga hästi toimiva koolitusmudeli, kus riigilt on tulnud poliitiline tahe ja ülesanne tõsta täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteeti, ja selleks on leitud ka raha. Integratsiooni Sihtasutus on aidanud selgitada välja koolitusvajadused ja leidnud sihtgrupid ning koos ülikooliga töötanud välja koolituskavade üldise visiooni. Ülikool omakorda on täitnud need kavad sisuga ja viinud ellu, kasutades parimat õpetus-, korraldus- ja projektijuhtimise pädevust, mida oleme leidnud nii ülikooli seest kui ka väljast.
Loe ka: