Kiili gümnaasium tähistab aastapäeva

Kiili gümnaasium tähistab täna oma 162. sünnipäeva uue algklassihoone piduliku avamisega.

Õppetöö algas juurdeehitise ruumides juba 1. septembril, kuid pidulik avamine lükati edasi 16. oktoobrile, sest siis on kooli asutamise aastapäev.

Kooli direktor Ruth Pekkenen märgib, et algklasside uue korpuse avamisele lisab pidulikkust Kiili kooli „ahjusoojade“ rinnamärkide üleandmine tublidele õpetajatele. Kõige hinnalisema ehk kuldmärgi saab õpetaja Ilme Põldsaar, kes on Kiili koolis töötanud juba 63 aastat. Kooli sünnipäevale lisavad pidulikkust suhteliselt uued valged teklid ning koolivorm, mis on soovituslik, kuid leiab üha laialdasemat kasutamist, eelkõige nooremates klassides.

Eesmärk on iseseisev õppija

Kooli algklasside õppejuht Elve Kukk märgib, et kooli aastapäeval vaadatakse üle ka eesmärgid ja saavutused. Üks tähtis eesmärk, mille poole selles koolis püüeldakse, on iseseisvalt õppiv ehk ennastjuhtiv õppija, keda hakatakse kujundama juba algklassides. Näiteks algab algkooliosa lastel iga uus nädal aruteluga selle üle, mis teemad tuleb eeloleva nädala jooksul selgeks saada ja kuidas selleni jõuda. Nädala lõpus vaadatakse üheskoos üle, kas esmaspäeval seatud eesmärgid ka saavutati või tuleb midagi veel teha.

Kehtiv põhikooli riiklik õppekava ütleb, et esimeses kooliastmes võib õppetöö korraldamisel kasutada aineõppe ja üldõpetuse kombineeritud varianti.

Seda varianti Kiili kooli algklassides kasutataksegi, toimuvad nii ainetunnid kui ka teemasse sissejuhatuseks või õpitu kinnistamiseks nn pika tunni päevad, st üks teema läbib terve päeva (nädala) kõiki tunde. Keskustusaineks on loodusõpetus. Praktikas tähendab see, et ei keskenduta üksikutele eraldi õppeainetele, vaid loodusõpetuse teemadele, ja neid looduse teemasid õppides omandatakse ka matemaatikat, emakeelt, võõrkeelt jm.

Üldõpetuses tehakse ka teemaprojekte, mis arendavad õpilasel samuti õppimise planeerimise oskust. Kõigepealt arutavad õpilased läbi teemaprojekti tegevused, jagavad siis rollid ja ülesanded ning toetavad üksteist projekti elluviimisel ning tulemuste hindamisel. Õpilased, kes alustasid pikkade tundidega esimeses klassis, on jõudnud praeguseks juba neljandasse klassi ja jätkavad ka uut õppeaastat sellise õppekorraldusega.

Kujundav hindamine toetab samuti õpilase iseseisvumist. Numbreid Kiili kooli algklassides juba mitu aastat ei panda, selle asemel on suuline ja kirjalik tagasiside ning õppijate enesehinnangud. Klassiõpetaja Esta Kullamaa märgib, et HTM on valinud Kiili kooli õppekavamuudatuste katseprojekti, kus osalevad lisaks Kiili gümnaasiumile ka Järva-Jaani gümnaasium, Tallinna reaalkool, Õismäe vene lütseum, Kiviõli keskkool ning Tartust Forseliuse ja Kivilinna kool. Projektis proovitakse järele, kuidas ja kui palju saaks üldõpetuse põhimõtteid rakendada kõigis Eesti koolides.

Ootustele vastav juurdeehitus

Direktor Ruth Pekkenen märgib, et gümnaasiumi uue algklasside korpuse ehitamisel võeti suuresti arvesse just üldõpetusega seotud ootusi. Koridorid projekteeriti nii laiad, et õpilased saaksid klassist välja tulla ja seal ruumipuudust kannatamata rühmatööd teha. 1. septembri aktust juba peeti algklasside uue korpuse avaras koridoris.

Algklasside koridoridesse mahuvad vabalt ära ka loodusõpetuse õppepesade riiulid, kust leiab projektinädalate materjali ja palju muud vajalikku klassides toimuva õppe toetuseks. Praegu on üldõpetuse teema „Mets“ ja õpilased toovad pesadesse tõrusid, kastanimune, puulehti jms.

Kiili kool on liikuma kutsuv kool ja seepärast on laiades koridorides mitu ronimisseina ning põrandale on maalitud keksukastid, kus lapsed saavad keksida, kuid keksida saab ka põrandale maalitud tähti ja numbreid mööda ning on muidki variante.

Uus juurdeehitis on küllaltki valgusküllane, osutab Kiili vallavanem Aimur Liiva. Näiteks uuel avatud riidehoiul on pikk katuseaken, mis muudab kogu ruumi valgeks. Hoone nurgaklassides on kaks seina kõrgete akendega. Et koridorid oleksid valgemad, selleks on klassidel klaasuksed, kust samuti valgust koridori paistab.

Aimur Liiva lisab, et tänu juurdeehitise valmimisele ei pea Kiili gümnaasiumi algklasside ligi kakssada last enam õhtuses vahetuses käima. Teiseks ei ole nüüd sööklas enam kitsas, sest söökla sai ruumi juurde. Lahedamaks läks ka gümnaasiumiosas, sest laiendatud söökla peale ehitati loodusainetele mõeldud klassiruumid. Koolil on nüüd ka tantsusaal, mida saab ühtlasi aulana kasutada.

Kiili gümnaasiumi juurdeehitus arvudes

• Arhitektid Kadri Klementi arhitektuuribüroo B210, Aigar Roht arhitektuuribüroo Korrus
• Ehitaja Haart Ehitus OÜ
• Ehituse maksumus 3,8 mln eurot.
• Uus köögitehnika ja sisustus 0,5 mln eurot
• Renoveeriti 850 m² olemasolevat pinda
• Ehitati juurde 3300 m² uut pinda