Täiskasvanute eesti keele õpe – sädeinimesed muudavad maailma

16. okt. 2020 Irene Käosaar Integratsiooni Sihtasutuse juhataja - Täiskasvanute eesti keele õpe – sädeinimesed muudavad maailma kommenteerimine on välja lülitatud
Irene Käosaar.

2018. aastal avati Integratsiooni Sihtasutuse juures eesti keele majad Tallinnas ja Narvas. Alanud on kolmas õppeaasta. Kuhu oleme jõudnud ja kuhu teel?

Lõimumisega on Eestis tegeldud aktiivselt 1990. aastate lõpust. Sellest ajast ei ole muutunud rahvastiku osakaalu suhe ühiskonnas – ikka on ligi 70% Eesti elanikkonnast eesti keelt emakeelena rääkijad ja 30% jaoks on see keel riigikeel. Eesti keele oskus on üks olulisi tugipunkte, et osaleda aktiivselt Eesti ühiskonna elus ja tunda ennast siin päriselt kodus. Oma õppijate tagasisidest näeme, et eesti keele oskus tõstab enesehinnangut ning teadmist, et olen selles riigis tegelikult ka vajalik ja väärtustatud.

2017. aastal viis Tallinna ülikool koos rakendusuuringute keskusega Centar läbi täiskasvanute eesti keele õppe uuringu, millest selgus, et eesti keelest erineva emakeelega inimestest vanuses 15–74 17–22% (s.o 49 000 – 65 000 inimest) õpib praegu eesti keelt, 18–23% (52 000 – 68 000) plaanib lähema kolme aasta jooksul õppima asuda, 20–25% (59 000 – 74 000) kavatseb seda teha kaugemas tulevikus. 35–41% (s.o 104 000 – 122 000 inimest) ei kavatse tulevikus eesti keelt õppida – nende seas ka need, kes eesti keelt vabalt valdavad.

Seega, eeldades, et neist, kes praegu keelt õpivad, soovib vähemalt osa õpinguid jätkata ka tulevikus, võib Eestis olla praeguseks ligi 200 000 inimest, kes soovivad kas praegu või lähitulevikus eesti keelt õppida.

Kättesaadavus

Täiskasvanute eesti keele õpe on viimastel aastatel teinud tugeva arenguhüppe. Vabariigi valitsus suunas tänavu tasuta eesti keele õppe kohtade arvu suurendamiseks kultuuriministeeriumi kaudu sihtasutusele kaks miljonit eurot lisaks, seega on ainuüksi Integratsiooni Sihtasutuse kaudu sel aastal õppimist alustanud ligi 5500 õppijat.

Peale selle pakuvad võimalusi eesti keele õppimiseks töötukassa, siseministeerium, sisekaitseakadeemia ning haridus- ja noorteamet – kokku on eesti keele tasuta õppekohti sel aastal üle 10 000. Integratsiooni Sihtasutus pakub ka keelekohvikuid, keeleklubisid, keelesõbra ja keeleruleti programmi interneti vahendusel ja palju muid tegevusi, mis toetavad eesti keele arengut, kokku samuti ligi 10 000 inimesele aastas.

Kohtade arv on siiski vaid üks osa täiskasvanute eesti keele õppe võimalustest – riik on piisava kohtade arvu taganud, nüüd on oluline vaadata õppe sisusse. Aastaid on õppijatelt tulnud tagasiside, et eesti keele kursuste kvaliteet ei vasta sihtrühma ootustele. Seda küsimust lahendades käivitasime kolme ministeeriumi koostöös nõustamissüsteemi.

Kvaliteet

Et viia täiskasvanute eesti keele õppe korraldus vastavusse sihtrühma ootuste ja vajadustega, peab olema tagatud kolm võtmetähtsusega tegurit: õpetajate olemasolu, õpetamise kvaliteet ja õpetajate toetamise süsteem.

Õpetajate olemasolu. Eesti keele majade loomise idee küpses mitu aastat, enne kui 2018. aastal alustasime. Nagu Eesti hariduselus üldse, on meie üks suuremaid väljakutseid olnud õpetajate leidmine, sest lubasime ju, et toome kõik meie õpetajad valdkonda juurde, mitte ei võta ära üldhariduskoolidest või koolitusfirmadest.

Nii ka tegime – 2018. aasta kevadel valisime välja kümme tulevast õpetajat, kes pidid vastama kolmele kriteeriumile: omama kõrgharidust, rääkima eesti keelt emakeele tasemel ja tahtma väga õpetada eesti keelt. Toona isegi veidi üllatusena oli soovijaid palju – kui anda inimestele võimalus maailma muuta, siis leidub tahtjaid küll ja küll. Tartu ülikooli koolitusprogrammi läbimine ja paralleelselt tööle asumine ei olnud kerge, aga „Noored kooli“ programmist eeskuju võtmine näitas meile, et see töötab. Kõik meie kümme õpetajat jätkavad tõeliste maailmamuutjatena praeguseni, alustades meie eesti keele majades kolmandat õppeaastat.

Sel kevadel tegime uue valiku – ligi sajast kandidaadist valisime taas kümme tulevast õpetajat, kes on juba alustanud ülikoolis oma koolitustsüklit ning klassi ees seisnud. Viis õpetajatest võtsime tööle meie majadesse, viis on vabakutselised, kellele anname koolituse ja toe ning kes saavad siis ise leida endale rakenduse koolitusfirmades. Toetame ja hoiame neid oma võrgustikus ka pärast koolituse lõppu.

Meie kaheksast Narvas töötavast õpetajast kuus on tulnud väljastpoolt Narvat ning toonud endaga kaasa oma senise elukogemuse, komberuumi ja kontaktid – seda on raske üle hinnata. Kokku oleme seega valdkonda juurde toonud 20 sädeõpetajat.

Õpetamise kvaliteet. Kurdetakse, et täiskasvanute eesti keele õpetajad on olnud koolitusturul palju aastaid omaette – koolitusfirmad palkavad nad enamasti siis, kui on võitnud ühe või teise hanke ning on konkreetne koolituspakkumine, seega õpetajad enamasti üheski koolitusfirmas täiskohaga ei tööta.

See loob olukorra, kus õpetajate koolitamise ja enesearengu eest keegi ei vastuta. Kui õpetaja ise näitab üles initsiatiivi ja tal on majanduslikult võimalik, saab ta end koolitada, aga kui üks või teine komponent puudub, laseb õpetaja sageli vana rasva peal edasi ning loodetud kvaliteedihüpet valdkonda ei tule.

Eesti keele majade loomisel seadsime eesmärgi mitte ainult meie majadesse õpetajate leidmise ja nende koolitamise, vaid kogu täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna tugevdamise ja õpetajate toetamise.

Integratsiooni Sihtasutuse vedamisel ja kultuuriministeeriumi toel oleme Tartu ülikooliga juba kaks aastat koolitanud nii meie keelemajade kui ka koolitusfirmade täiskasvanute eesti keele õpetajaid. Kolmes koolitusgrupis on koolituse läbinud kokku 75 õpetajat.

Õpetajate toetamise süsteem. 8.–10. oktoobrini astusime toetamise süsteemis järgmise sammu: võtsime kokku kõik õpetajad, kes on meie koolitusprogrammid läbinud. Eesmärk oli lisaks uutele metoodilistele teadmistele luua tugev võrgustik, mis annab professionaalse kogemuste vahetamise võimaluse, õlatunde ja meie-mentaliteedi – soovime, et kõik täiskasvanute eesti keele õpetajad oleksid sädeinimesed, kes oskavad ja tahavad lähtuda õppijast ning kellel on selleks olemas nii teadmised kui tugi.

Geniaalne on tihtipeale lihtne. Märkasime õpetajatega suheldes ja õppijate tagasisidet analüüsides, et kuigi räägime kõik eesti keele õpetamise kvaliteedi tõstmisest, ei ole meil alati ühist arusaama, mis see kvaliteet õigupoolest on. „Aktiivne õpetaja, kes valdab metoodikat …“ – mida see maakeeli lahti öeldult tähendab? Sestap koostasime koostöös paljude partnerite ja eesti keele majade nõukodadega (kuhu kuuluvad ülikoolide, kohalike omavalitsuste, Eesti töötukassa ja endise Innove esindajad ning valdkonna eksperdid) täiskasvanute eesti keele õpetamise hea tava. Hea tava on kokkulepe, millest lähtume nii meie kursuste ja tegevuste koostamisel kui ka koolitusfirmadelt hangete kaudu kursuseid tellides. Hea tava kiitis heaks ka riigikeele nõukoda. https://www.integratsioon.ee/hea-tava-taiskasvanutele-eesti-keele-opetamisel

Hea tava peamised osalised on ikka õpetajad, sestap andsime avapaugu hea tava levikule just oktoobrikuisel täiskasvanute eesti keele õpetajate suurkogul, õnnitledes õpetajaid tagantjärgi õpetajate päeva puhul. Tegelikult on iga päev õpetajate päev, sest iga päev teevad tuhanded õpetajad nii üldhariduskoolides kui täiskasvanute ette minnes midagi, mis muudab inimeste elusid ja maailma!


Loe ka:

https://opleht.ee/2020/10/eesti-keele-opetajate-koolitusprogrammid-keelepoorde-teenistuses