Miks mõnikord kaob tuju eesti keelt õppida?
Ajakirjas Lähivõrdlusi. Lähivertailuja on ilmunud artikkel „Miks mõnikord kaob tuju eesti keelt õppida? Demotivatsioon üheksanda klassi eesti keele kui teise keele tundides“.
(http://arhiiv.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/lahivordlusi/index)
Õpilane: „Tuju võtavad ära töövihikuharjutused, sest ma ei näe sellel mingit mõtet – lihtsalt kirjutada vastuseid, eesti keelt sellega eriti ei õpi.“
Õpilane: „Kui proovisime tasemetööd kirjutada, hakkas õpetaja riidlema – miks teed vigu, kui sa oskad. Pärast ei tahtnud ma tema tundi minna.“
Õpilane: „Tuju pole, kui kogu klassil on kodutöö või tunnitöö tegemata ja kõik vaatavad mind – oo, tegid ära!! Miks tegid? Nagu ma ei tohiks teha.“
Õpetaja: „Ega kui me ikka näiteks hakkame kahekümnendat korda kirja kirjutama, ei ole see mingi „hurraa“, siis on ikkagi „Oh jumal, jälle!“.
Õpetaja: „Ütlen neile: „Kui ei tule midagi välja ja sa istudki siin lihtsalt selleks, et midagi välja ei tule – tulevikus saab sinust koristaja“.“
Õpetaja: „Kui eksamit poleks, õpiksid vähem, aga võib-olla ka rohkem, sest poleks hirmu.”
Miks eesti keel teise keelena ei huvita
Artiklis käsitletud uuring põhineb intervjuudel õpetajate ja õpilastega ning selgitab välja tegurid, mis vähendavad õpilaste soovi õppida koolis eesti keelt teise keelena. Intervjuude analüüsimisel selgus kolm suurt demotiveerivate faktorite rühma:
- õppeteemadest ja -tegevustest tulenevad tegurid (õpitavate teemade ebahuvitavus, õppetegevuste ebahuvitavus, õpitava raskus, õpitava mittevajalikkus, õpitava liigne maht),
- õpetajast tulenevad tegurid (õpetaja ebasõbralikkus, õpetajast mittearusaamine, kartus, õpetaja ebaõiglane suhtumine, õpilaste sundimine, õpetaja vähene tähelepanu, õpetaja mittesobiv õpetamisstiil),
- õpperühmast tulenevad tegurid (halvad suhted kaaslastega, tunni segamine, kaasõpilaste passiivsus, õpperühma ebaühtlane tase).
Et uuringu eesmärk oli tuua välja vaid õpisoovi kahandavad asjaolud, jäi kõik positiivne siinkohal tähelepanuta, mis ei tähenda, et positiivset tundides ei ole. Samas võivad tugeva mõjuga demotiveerivad tegurid õppimissoovi kahandada, nii et positiivne ei pääse enam mõjule. Demotivatsioon on teatud mõttes loomulik ja käib alati motivatsiooniga kaasas. Kui demotiveerivaid tegureid on aga palju või nad mõjuvad õppijale sageli, võib see põhjustada eesti keele kui teise keele õpimotivatsiooni järk-järgulise vähenemise ja lõppeda halvimal juhul isegi amotivatsiooni ehk motivatsiooni täieliku kadumisega.
Demotiveerivate tegurite uurimine on oluline eelkõige selleks, et neid teadvustada ja leida võimalusi nende mõju vähendamiseks. Kui õpetajad mõistavad, mis õpilasi demotiveerib, on neil võimalus saada paremini aru oma rollist demotivatsiooni tegurite vähendamisel.