Haapsalu KHK jagas digiõppe kogemusi

Haapsalu kutsehariduskeskus sai uue kogemuse, korraldades veebis rahvusvahelise projektikohtumise. Euroopa nelja riigi kolleegidele tutvustasid haapsallased nutikaid digivõimalusi õppetöös.

Erasmus+ rahvusvahelise täiskasvanuõppe projekti „Adult Education – It’s Never too Late to Learn“ („Täiskasvanuharidus – õppida pole kunagi hilja“) veebikohtumine digihariduse teemal oli korraldajale Haapsalu KHK-le esmakordne kogemus. Kokku pandi nelja päeva programm, mille koostamisel tuli tegijail mõndagi uudse nurga alt vaadata.

Lisaks tavapärasele tutvumisringile loodi veebi Padlet, kuhu igaüks lisas enda foto ja tutvustava teksti. „Tegevused tuli korraldada selliselt, et inimestel veebis igav ei hakkaks ja ekraani jagamisel ei tekiks sebimist veebilehtede vahel,“ kirjeldas HKHK välissuhete koordinaator Heli Heimo ettevalmistusi. „Koostasime tutvustavad slaidid ja päevakava, kust linkides oli võimalik jõuda kogu vajaliku infoni.“

Erinevad kogemused, sarnased raskused

Esimesel päeval andsid partnerid Hollandist, Horvaatiast, Itaaliast ja Kreekast ülevaate, kuidas kevadel digiõppele üle mindi, milliseid raskusi ja väljakutseid see kaasa tõi jne.

Itaalia õpetajatel oli raske uue olukorraga harjuda. Hollandi koolis jäi eriti täiskasvanud õppijail õppetöös osalemine digivahendite taha, sest nende lapsed olid samuti distantsõppel. Kool toetas õppijaid ning andis neile arvuteid. Sama probleem oli Kreekas. Ka HKHK laenutas abivajajatele sülearvuteid. Kreeka õpetajatel oli probleemiks veebimaterjalide autoriõigused, turvalisus ja privaatsus. Nappis digioskusi.

„Kõigi riikide kolleegid tõid raskusena välja õpilaste tähelepanu hoidmise veebitundide ajal,“ täheldas Heimo. Sageli oli paremaks veebiühenduseks vaja video välja lülitada. Nii ei olnud õpilased nähtavad ja õpetajal raske aru saada, kui motiveeritud nad olid või kui intensiivselt tunnis osalesid.

Teisel päeval toimus veebiseminar, kuidas täiskasvanuhariduses loominguline olla. Seal jagati kogemusi ning kuulajad said aktiivselt osaleda. Ka HKHK töötajad said Zoomi seminariga ühineda.

HKHK tutvustas interaktiivsete esitluste keskkonda Genial.ly. Kõne all olid interaktiivsete ülesannete koostamiseks kasutatav H5P, Nearpod, Moodle ning aktiivsed õpimeetodid, mida saab kasutada nii veebi- kui klassiruumi tundides. „Kõige rohkem elevust tekitasid hollandlaste viisid tunde elavdada, kaasa haarati kõik osalejad, tegevused toimusid gruppides ja veidike sai naljagi,“ kommenteeris Heimo.

HKHK tutvustas välispartneritele HARNO haridustehnoloogide ellu kutsutud „Digiterasid“ ja veebikeskkondi Canva ja Padlet. Kolmas projektipäev täidetigi praktiliste tegevustega, mille tulemusel valmis interaktiivsete õpivahendite Padlet https://padlet.com/haapsalukhk/adele_digigrains, mis täieneb kuni projekti lõpuni.

Viimasel päeval said võõrad näha, kuidas Haapsalus täiskasvanuid päriselt õpetatakse. HKHK loodusgiidi eriala vilistlane Kaja Aaliste andis põhjaliku ülevaate Läänemaa loodusfestivalist, mis kevadel veebi kolis. Haapsalu kolledži koolitus- ja arendusspetsialist Tiina Alasoo rääkis distantsõppe plussidest ja miinustest kõrghariduses ning tutvustas kolledži erialasid. 

Haapsalus oli ennegi distantsõpe

Kevadise distantsõppe ajal osales HKHK inglise keele õpetaja Liis Rüü õppematerjalide keskkonnas E-koolikott Innove väljakuulutatud digiõppematerjalide loomise konkursil ning tema materjalid valiti E-koolikotti. Rüü tutvustas neid ning kõneles distantsõppele üleminekust koolis.

HKHK-s on aastaid olnud talvel distantsõppe nädal ning õpetajatel digiõppematerjale jagub. Kooli digiklubis on õpetajad tundma õppinud digivahendite loomise keskkondi. Kooli haridustehnoloog Airi Aavik, kes on aktiivne digiklubi liige, on koostanud õpetajatele digivahendite nimekirja https://haapsalukhk.wixsite.com/vahendid.

Õpetaja Margit Ojaots tutvustas Ameerika matemaatikaõpet toetavat veebikeskkonda Desmos.

Koolitusjuht Ingrit Kera tegi kokkuvõtte täiskasvanute täienduskursustel toimunust. Kuna distantsõppe ajal oli kõige tähtsam tasemeõpet jätkata, peatati algul täiskasvanute täienduskoolitused. Airi Aavik oli varemgi õpetajate digioskusi arendanud, seetõttu ei tulnud neil tühjalt kohalt startida. Õpetajad olid valmis ka täiskasvanutega veebis jätkama, kuid esialgu puudusid selleks materjalid ning osa õppijaid polnud digiõppeks valmis. „Tasahaaval probleemid lahendati ning osa kursusi viisime veebi. Praeguseks oleme kogemuse võrra rikkamad,“ tõdes Heimo.

Populaarsed suhtlusgrupid

Haapsallased tutvustasid ka oma sotsiaalmeedia suhtlusgruppe HKHK vahetund ja HKHK õpetajate tuba, mis aitasid kevadel tuju kõrgel hoida. HKHK õpetajate tuba algatas kevadel haridustehnoloog Airi Aavik, et õpetajad saaksid distantsõppe ajal vabalt suhelda, mõtteid jagada ja õpetajate toa õhkkonda üleval hoida. Selleks loodi kinnine FB-grupp, kus vajaliku info kõrval jagati fotosid, mida keegi aknast näeb, teavet enesetäiendamise viisidest jm. „Suhtlemine aitas tunda, et hoolimata sellest, et oleme oma kodus, on kolleegid ikkagi su kõrval,“ lausus Heimo.

Õpetajate suhtlusgrupp tekitas mõtte teha ka õpilastele veebiruum, kus nad saaksid küsida kõike, mida distantsõppel vaja teada. Nii anti neile vajalikku infot vabamas keskkonnas, kus kõik said vestluses osaleda. HKHK vahetunnis jagasid ka direktor ja õppealajuhataja teavet.

HKHK vahetund sai Heimo sõnul väga populaarseks. Alustati kooli aktiivist, kes õpilasi kokku kutsus. Administraatoreiks olid kooli arendusosakonna töötajad. Jagati linke, mis polnud õppetööga seotud, aga võisid huvi pakkuda, algatati küsitlusi ja vestlusi. Mõlemad grupid jäid ellu ka kooli tagasi tulles. „Õpetajate toas jagame põnevate koolituste kohta infot. Samamoodi on HKHK vahetunniga. Toimib vahel pareminigi kui e-kirjade saatmine,“ kommenteeris Heimo.

2018. aasta sügisel HKHK algatatud Erasmus+ projekt eesmärgiga saada täiskasvanuhariduses rahvusvahelist kogemust pidi lõppema 2020. kooliaasta lõpuks. Mais plaaniti esitleda Läänemaa loodusfestivali täiskasvanuhariduse projektõppe näitena. Esialgu lükkusid viimased kaks kohtumist Eestis ja Kreekas sügisesse, seejärel tuli veebi kolida. Projekti lõpptähtaeg on nüüd 2021. a märts ja ka Kreeka kohtumine toimub veebis.

Distantsõppe plussid ja miinused Haapsalu kolledži näitel

Plussid:

• Loengutesse saab kaasata lihtsamini eri aastate ja erialade õpilasi (teise aasta tudengitele mõeldud kursust saavad kuulata ka esimese aasta tudengid).
• Õpilastel ja õppejõududel on lihtsam oma aega planeerida.
• Jäävad ära pikad sõidud Haapsalusse (meie õpilased tulevad kokku üle Eesti).
• Õpilased on paremad enesejuhtijad ning tunnevad enam vastutust oma õpitulemuste eest.
• Võimalus salvestisi vaadata – eriti oluline on see IT-tudengitele, kes võiksid tunnis jääda mõnes keerulisemas kohas maha, aga nüüd saavad seda kas või 4–5 korda järjest uuesti vaadata ja selle endale selgeks teha.

Miinused:

• Tekivad asendustoimingud, mis segavad õppetööle keskendumist.
• Õppetöös on lihtsam maha jääda.
• Lapsed/pere segavad õppetöös osalemist või sellele keskendumist.
• Puudub ülioluline üks ühele kontakt õppija ja õpetaja vahel.
• Ülimalt keeruline on saada tööle eri grupidünaamikaid.
• Õpilased on mitu korda passiivsemad kui klassiruumis.

Tiina Alasoo, HK koolitus- ja arendusspetsialist

Läänemaa loodusfestival veebis

Kaja Aaliste, HKHK loodusgiidi eriala vilistlane:

Läänemaa loodusfestival on HKHK loodusgiidi eriala traditsioon ja praktiline koolitöö, alates ideedest, kalkulatsioonidest, raha hankimisest, materjalide kujundamisest, turundusest kuni festivali läbiviimiseni. Hulk tööd oli juba tehtud, kui viirusevimka kõik pea peale keeras ja oli valik: kas jätta ära või teha digiformaadis. Esmane hoiak oli skeptiline: loodusgiid, kes toimetab metsas, mere ääres või pargis, ja äkki – koli netti!  

Oskus olukorraga kohaneda on giiditöös väga vajalik ja seetõttu tegime kiiresti uue plaani – mitmed tegevused saime digiformaati viia ning mõne lisasime juurde. Kogu info ja lingid olid kättesaadavad festivali kodulehel ning aktiivne tegevus käis Facebooki-lehel. Tegevused jagunesid kolmeks: otseveebiseminarid – mõtisklus metsast, kirjutustuba ja söödavate taimede korjamine; nädalased tegevused – loodusfotode näitus ja taimekunsti töötuba koos lemmiku hääletamisega, linnuvaatlusäpp ja looduse töövihikud ning lõpuks helisalvestised  – järjejutud ja õppevideod. Külastage kodulehte, suur osa on veel nähtav ja kuulatav. Facebookis jagasime infot  ja linke.

Veebis oli tunduvalt rohkem külalisi kui varasematel aastatel tavafestivalil ja nõnda tekkis suurem huvi meie põneva eriala vastu. Toreda järelkajana oli sel aastal loodusgiidiks kandideerijatel kena konkurss. Tegijatena väärtustasime uusi kogemusi ja sünergiat, mis üksteist innustades tekkis. HKHK on täiskasvanud õppija unistuste keskkond, koostöö õpetajatega suurepärane. Eriline tänu meie digiõpetaja Airile, kes abistas ja suunas pidevalt. Heas sõnas ja meid ümbritsevas looduses on imevägi! Toitvad allikad, kust nõudlikel aegadel jõudu ammutada. Meie suur rõõm on olla märgatud – Läänemaa loodusfestival veebis sai Läänemaa aasta õpitegu 2020 digiteo tiitli.