Tallinna ülikooli tudengid koguvad infot õpetajate teadlikkuse kohta vaimse tervise teemadel NB! Nüüd küsitlusel õige link!
Millist abi või teadmisi vajavad õpetajad, et märgata õpilaste vaimse tervise probleeme, õpilasi toetada ja hoida rohkem ka iseennast? Uuring valmib grupitööna Tallinna ülikooli ELU aine ja Proovikivi väljakutse raames koostöös Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskusega.
Grupitöös osalejad Kadi Urbas ja Silvia Sihver selgitasid, et küsitluse eesmärk on uurida, kui teadlikud on õpetajad vaimsest tervisest ja milliseid koolitusi nad vajavad. „Soovime mõista, mis on õpetajate suurimad murekohad, kui nad on olukorras, mis nõuab vaimse tervise probleemidega õpilase märkamist ja toetamist. Samamoodi on meie jaoks tähtis õpetajate oskus iseennast tähele panna ja oma tervist hoida, sest nad annavad endast iga päev nii palju.“
Küsitluse tulemuste põhjal valmivad praktilised koolitused, mis aitavad tõsta õpilaste, õpetajate ja teiste koolipere liikmete teadlikkust ning aidata õpetajatel toetada õpilasi ja hoida iseenda tervist. „Me ei arva, et selles vallas teadmisi üldse ei ole, pigem soovimegi teada, mis on juba olemas ja mida me saame juurde anda,“ ütles Kadi Urbas. „Et asi ei jääks pelgalt kooliprojektiks ega küsitluseks, oleme kaasanud Tallinna haridusinnovatsiooni keskuse ja loodame veel koostööpartnereid leida.“
Uuringu ja koolituste mõte on sündinud tudengite isiklikust kokkupuutest vaimse tervise probleemidega ja murest Eesti pärast. Riigi kulutused vaimse tervise probleemidele on praegu pea sama suured kui kulutused riigikaitsele ning vaimse tervise rohelise raamatu andmetel on ärevushäired ja depressioon kasvav probleem. Kadi Urbase sõnul on Eestis praegu 15 971 inimest, kellele on psüühikahäire tõttu määratud puue, ning suur osa ühiskonnast ei tea, kuidas neisse suhtuda ja neid toetada, sest puue, mis pole nähtav, polekski justkui puue.
Algatuse eesmärk ja missioon ongi midagi omalt poolt ära teha, sest muutused saavad alguse meist endist.
Küsitlusele saad vastata siin.
Tere!
Tahaksin loota, et artiklis olev link küsimustikule on ekslik ja õige küsimustik on siiski kuskil mujal. Kui mitte, siis on väga kurvastav, et meie teadusuuringute tase sellisel tundlikul teemal nii madal on.
Eksikombel oli sattunud küsitluse alla vigane link. Nüüd on viga parandatud ja võimalik vastata.