Kuidas Ida-Virumaal eesti keele oskust parandada?

Vene kooli algklassides peaks olema vähemalt neli eesti keele tundi nädalas, mitte kaks nagu praegu. Osa õppeaineid tuleks õpetada juba vene kooli põhikooliastmes eesti keeles. Kasu oleks eestikeelsete tunniväliste ürituste fondist.

Need on mõned mõtted vestlusringist, kus Ida-Virumaa vene koolide õpetajad arutasid eesti keele õppe tulemuslikumaks muutmise võimalusi. Üks oluline samm selles suunas on juba astutud: kaks aastat tagasi kutsusid Sillamäe gümnaasium ja Virumaa kolledž ellu Keelepöörde liikumise, kus lööb kaasa ligemale 30 Ida-Virumaa kooli ja üle 130 eesti keele kui teise keele õpetaja. Keelepööre pakub Ida-Viru eesti keele õpetajatele teoreetilist ja praktilist tuge. Näiteks eelmisel õppeaastal toimus selle eestvedamisel keeleõppe konverents Sillamäel ja käesoleval õppeaastal Kohtla-Järvel. Keelepöörde kaugem eesmärk on rakendada Ida-Virumaa vene koolides senisest tunduvalt tulemuslikumat eesti keele õppimise/õpetamise süsteemi. 

Mida siis ette võtta, et eesti keele oskus Ida-Virumaal paraneks? Oma arvamust avaldavad Keelepöörde tegemistes osalevad eesti keele kui teise keele õpetajad Inguna Joandi (Narva Pähklimäe gümnaasium), Larissa Vangonen, Natalja Šubina ja Natalja Nikanorova (kõik Narva Kesklinna gümnaasium), õpetaja Olga Sakharuk ja õppealajuhataja Tatjana Kossjuk (Kohtla-Järve Maleva põhikool), õppejuht Krista Juhkov (Narva Vanalinna riigikool). Margit Karina-Tarassova (Sillamäe gümnaasium).

Vestlusringist näeme, et väga palju lihtsaid võimalusi eesti keele paremaks omandamiseks on vene koolides ikka veel kasutamata – juba mitukümmend aastat. Erand on keelekümblust rakendavad koolid, kus vene lapsed oskavad eesti keelt suhteliselt hästi.

Kelle võimuses on olukorda paremaks muuta?

Inguna Joandi: Kõige rohkem saab olukorda muuta riik, suurendades algkoolis eesti keele tundide arvu vähemalt nelja tunnini nädalas praeguse kahe asemel. Kohalik omavalitsus saab rahaga toetada eesti keele praktiseerimiseks mõeldud klassi- ja kooliväliseid üritusi.

Natalja Nikanorova: Põhikooli kõigi kohustuslike õppeainete nädalatundide arv on ministeeriumi otsustada.

Margit Karina-Tarassova: Olukorda saavad muuta kooli juhtkond ja eesti keele õpetajad ise. Juhtkond saab toetada eesti keele õpetajate täiendõpet, eestikeelse keelekeskkonna loomist ka väljaspool eesti keele tunde, eestikeelsete kultuuriürituste korraldamist, kontaktide loomist eesti koolidega. Eesti keele õpetajad aga saavad eesti keele tunde loomingulisemalt ette valmistada, kasutades näiteks infotehnoloogiat, uusi efektiivseid keeleõppe meetodeid.

Tatjana Kossjuk: Ilmselt saab kool ise kõige rohkem ära teha. Koolid, kus on hakatud eesti keelt põhjalikumalt õpetama, on jõudnud juba päris heade tulemusteni. Samas mõned teised koolid on alustanud Keelepööret hiljem ja näevad praeguses etapis eelkõige takistusi ja probleeme.

Kuidas teie koolis eesti keele õppimist tähtsustatakse?

Inguna Joandi: Meil toimub hulgaliselt eestikeelseid õpilasüritusi, kohtutakse eesti tuntud avaliku elu tegelastega, tähistatakse Eesti tähtpäevi. Oleme külastanud Narva kolledži kirjandusklubi ja Narva Vaba Lava eestikeelseid etendusi. Õpilased osalevad Narva linna eestikeelsetes projektides. Arvan, et projektitegevus võiks toimuda riigi rahatoel, kasvõi teatud arvule õpilastele – see tooks eesti keele vene lastele lähemale. Toredad oleksid projektipõhised mängud, kus eesti ja vene õpilased mängiksid koos.

Larissa Vangonen: Me õpetame juba põhikoolis mitmeid õppeaineid eesti keeles. Meie õpetajad käivad keelekümblusklasside õpetajate koolitustel. Viimasel viiel aastal on keelekümblusklasside õpilased käinud õppimas Sõmerpalu ja Võru põhikoolis. Mõned meie õpilased on osalenud „VeniVidiVici“ programmis, et kasutada oma eesti keele oskusi loomulikus keelekeskkonnas ja saada uusi sõpru. KIK-i toetusega viiakse meil osa keskkonnaprogramme läbi eesti keeles. Eesti keele õpetaja Jevgenia Kirsanova osales 2019/2020. õppeaastal eTwinningu multiprojektis „Mina-sina-meie“, kus eesti keelt kõnelevad õpilased läbisid projektitegevusi vene ja vene keelt kõnelevad õpilased eesti keeles. Meie koolis toimuvad ka eestikeelsed üritused.

Krista Juhkov: Keeleõpet toetame õpilasürituste, huvitegevuse, lugemise ja ka mängu kaudu. Enne viirusepuhangut oli meil tähtsal kohal õpilasvahetus. Õpetajad jagavad omavahel eesti keele õppematerjale ja teevad neid ka üheskoos juurde. Kasutame eesti keele e-materjale.

Tatjana Kossjuk: Toetame oma õpilaste eesti keele arengut keelekümbluse, eestikeelse aineõpetuse ja projektitöö kaudu. Abiks on õppekäigud loodusse KIK-i toel, samuti noorte ideede elluviimine „Ideeviida“ kaudu. Meie õpilased osalevad „VeniVidiVici“ programmi õpilasvahetustes ja eestikeelsetel ühisüritustel. Kohtla-Järve koolid korraldavad mitme peale suuri ühisüritusi, näiteks sõbrapäevi, jõulukokkutulekut, kus saab suhelda eesti keeles.

Margit Karina-Tarassova: Õpilased ja õpetajad suhtlevad meil ka väljaspool tunde eesti keeles ning enamik kooli üritusi toimub eesti keeles. Eesti keele õpetajad käivad aktiivselt täiendusõppes. Keelte õppetoolis vahetavad õpetajad omavahel eesti keele õpetamise kogemusi, koostavad koostöös õppematerjale, kasutades ära nüüdisaegse keeleõppe ja infotehnoloogia võimalusi. Osaletakse projektides, mis toetavad praktilise eesti keele arengut ja eesti kultuurilooga tutvumist. Oleme leidnud raha suurte suviste keelelaagrite tegemiseks. Sillamäe gümnaasium korraldab igal aastal ka eesti keele olümpiaadi.

Milliseid probleeme esineb eesti keele õpetamisel?

Inguna Joandi: Vene kool õpetab eesti keelt vananenud õppematerjalidega. Vene koolides on vähe eesti keelt emakeelena rääkivaid õpetajaid, kes vahendaksid vene noortele ka eesti kultuuritausta, seepärast tuleks vene koolide õpetajatele korraldada näiteks töölähetusi Eesti teistesse piirkondadesse, kus nad saaksid kinnistada oma eesti keele oskust ja viibida eesti keskkonnas. Vene õpetajatele tuleks korraldada koolitusi, kus jagataks eesti keele ja kultuuritausta õpetamise kogemusi või loodaks üheskoos eesti keele tundideks töölehti ja näitlikku õppematerjali. Arvan, et vene koolidesse tuleks suunata kas projektipõhiselt või muul viisil eesti keelt emakeelena rääkivaid õpetajaid.

Natalja Šubina: Narvas pole loomulikku eesti keele keskkonda, seepärast peaks olema meie koolide tunniplaanis tavalisest rohkem eesti keele tunde. Eestikeelsed multifilmid, näiteks „Sipsik“, võiksid olla Ida-Virumaa lastele internetis tasuta. Olen nõus eelkõnelejaga – paljud gümnaasiumiastme eesti keele õppematerjalid on vananenud ja häid õppematerjale on üldse vähe. Eriti raske on kuulamisülesannetega, kuna nende ise koostamine võtab õpetajal palju aega. Vene kooli eesti keele õpetajal on üldse liiga palju tööd! Ta valmistab ise näitmaterjale, keelemänge, otsib materjale internetiallikatest.

Krista Juhkov: Meie oma koolis eesti keele õpetamisel probleeme ei näe.

Tatjana Kossjuk: Meie kooli keelekümblusklasside õpilased oskavad eesti keelt päris hästi, probleeme on aga tavaliste klassidega, kus on esimeses kooliastmes ainult kaks-kolm tundi eesti keelt nädalas. Olukorra parandamiseks oleme rakendanud oma koolis eestikeelset aineõpetust, mis on paraku paljudele õpilastele raske. Mõtleme, kuidas teha neile eesti keeles õppimist kergemaks.

Margit Karina-Tarassova: Osa vene õpilasi ei ole eesti keelest huvitatud ja peamine küsimus ongi, kuidas neid motiveerida. Kas klassis on loodud positiivne õhkkond? Missugust metoodikat ja õppematerjali kasutatakse? Kuidas toimub individuaalne töö õpilastega? Kas külastatakse eesti sõpruskoole, muuseume, Eesti looduskauneid paiku. Viimase jaoks on vaja ka kohaliku omavalitsuse või riigi toetust.

Kas teie koolil on piisavalt eesti keele õpetajaid?

Inguna Joandi: Eesti keele õpetajaid on piisavalt. Sel õppeaastal on meil koolis üle 1000 õpilase ja 16 eesti keele õpetajat. Puudust tunneme aga aineõpetajatest, kes oskaksid õpetada ka eesti keeles. Selle probleemi lahendamiseks tuleks korraldada vene kooli aineõpetajatele koolitusi, kus nad saaksid õppida eesti keeles õpetamist.

Natalja Nikanorova: Meilgi on eesti keele õpetajaid piisavalt, kuid tunneme samuti puudust eesti keelt valdavatest aineõpetajatest, eriti loodusainete õpetajatest.

Krista Juhkov: Eesti keele õpetajaid ja eesti keeles õpetavaid aineõpetajaid meie koolis jätkub. Ametikohad on täidetud. Aga tulevikus võib probleeme tekkida, sest väärt järelkasvu napib. Oskusainete õpetajate puudus on olnud ammu näha ka eesti õppekeelega koolides. Võib-olla tuleks kaasata inimesi, kes valdavad kunsti, tehnoloogiat, käsitööd, muusikat, kehakultuuri jm, ning anda neile pedagoogilist ja metoodilist koolitust, et nad oskaksid eesti keeles oskusaineid õpetada. Riigil võiks olla siin motiveeriv roll ja ülikoolid võiksid ka sellest huvitatud olla.

Tatjana Kossjuk: Meie koolis on eesti keele õpetajaid ja eestikeelseid aineõpetajaid piisavalt.

Margit Karina-Tarassova: Meil eesti keele õpetajatest ja eesti keelt valdavatest aineõpetajatest praegu puudust ei ole.

Kuidas õpetatakse eesti keelt distantsõppe ajal?

Inguna Joandi: Anname videotunde, valmistame vajalikku jaotusmaterjali (töölehed), parandame õpilaste saadetud töid. Saame hakkama. Aga probleeme on vanematega, kes arvavad, et kui nad teevad distantsõppes lapse eest töö ära ja laps saab positiivse hinde, on tal eesti keel selge. Siin on vaja leida rohkem selliseid ülesandeid, mida vanemad ei saa lapse eest ära lahendada.

Natalja Nikanorova: Meie koolis toimub distantsõpe enamasti Google Classroomi abil, kuid kasutame ka Google Meeti, Zoomi, Skype’i, Learningsappi, Padletit ja Liveworksheetsi. Kaugõppe ajal näevad lapsed ekraanil õpikulehte, vastavad küsimustele, osalevad dialoogis ja õpetaja parandab, kus vaja. Seega õpime eesti keelt nagu tavaliselt, ainult veebi kaudu. Ülejäänud eesti keele ülesandeid lahendavad lapsed kodus iseseisvalt – kuulavad salvestusi, teevad teste ja kirjutavad harjutusi.

Krista Juhkov: Distantsõppe ajal kasutasime ja kasutame eesti keele õpetamiseks mitmesuguseid võimalusi, kuid Zoomi tunnid sobivad õpilastele kõige paremini. Oleme jätkanud ka distantsilt lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika kasutamist, samuti lõimime distantsõppe ajal eri õppeainete teadmisi ja oskusi.

Tatjana Kossjuk: Meie eesti keele õpetajad distantsõppest vaimustuses ei ole. Kuid videotunnid Google Meeti keskkonnas tagavad siiski eesti keele kõigi osaoskuste arengu, areneb ka rääkimisoskus.

Margit Karina-Tarassova: Distantsõppe ajal kasutavad õpetajad kõiki nüüdisaegse infotehnoloogia võimalusi: Google Meet, Zoom, Skype, Opiq jm. Eesti keele õpetajad kasutavad meil aktiivselt ka www.err.ee intervjuusid jms, et õpilased kuuleksid ka distantsõppe ajal eesti keelt ja oleksid kursis Eestis toimuvaga.

Millist tuge ootab vene kool ministeeriumilt?

Inguna Joandi: Võib-olla tuleks koostada vene koolidele eestikeelse kirjanduse soovituslik nimekiri – olgu klasside või kooliastmete kaupa. Eestikeelsete raamatute lugemine aitab väga hästi koolitunnis õpitut kinnistada. Võib-olla tuleks koostada vene koolidele ka soovituslike õppesõitude ja -käikude nimekiri. Selle juurde võiks käia rahatoetus. Ministeerium võiks jagada koolidele tasuta keelemänge, sest mängides õpivad lapsed eesti keelt kõige kiiremini. Vene koolidel võiksid olla eesti koolides sõprusklassid. Vene koolide õpetajatele tuleks korraldada regulaarseid suve-, talve-, kevad- ja sügiskoolitusi, mille raames nad käiksid Eesti kultuuriloolistes paikades, külastaksid eestikeelseid teatrietendusi, kohtuksid näitlejatega. Kasuks tuleksid eestikeelsete filmide ühiskülastused, näiteks kord kuus. Ida-Virumaa vene koolidel võiks olla tihedam koostöö TÜ Narva kolledžiga, kus tudengid korraldaksid koolinoortele põnevaid üritusi. Arvan, et haridusministeerium võiks luua klassiväliste õpilasürituste toetusfondi, et õppesõitude, avalike arutelude jms kulusid toetataks kasvõi osaliselt. 

Larissa Vangonen: Oleks hea, kui HTM pakuks koolidele keeleprojekte, ja palju. Õpetajatele on vaja ka kvaliteetseid tasuta koolitusi eesti keele oskuse lihvimiseks. Tänapäeval on eesti keele õpetamiseks välja töötatud palju häid materjale, nii trükitud kui ka digitaalses versioonis, kuid neid on vaja uuendada. Tahaksin näha eesti keele õpetamise tööprogramme, kus on iga tunni kohta lingid veebilehekülgedele ja viited raamatutele, kust leiab selle teemaga haakuvaid lisaülesandeid, näitmaterjale, mänge. Vene lastel on vaja mööda Eestit reisida, et eesti keelt kuulata ja ise rääkida.

Krista Juhkov: Ministeeriumi tugi on meil alati olnud ja loodame sellele ka tulevikus. Kuid oleme ka ise tegusad ja katsetame uusi lähenemisi, proovime, saame oma muhud ja töötame edasi.

Margit Karina-Tarassova: Sooviks rohkem tasuta keeleõppeprojekte õpilastele. HTM võiks senisest enam toetada noori eesti keele õpetajaid, kes soovivad panustada Ida-Virumaa haridusse ja arengusse. Samuti oleks tore, kui ilmuks uus ja nüüdisaegne eesti keele õpik gümnaasiumile, mille teemad oleksid paremini kooskõlas gümnaasiumi eesti keele ainekavaga.

Kuidas läheb teie keelekümblusklassidel?

Inguna Joandi: Meie koolis on osaline keelekümblus, kus on nädalas kaks tundi eesti keelt ja lisaks oskusainete tunnid eesti keeles. Kahjuks tunneme puudust õpetajatest, kes sooviksid oskusaineid eesti keeles õpetada, ja nii on meil veel arenguruumi.

Natalja Šubina: Meie koolis läheb keelekümblus tänu õpetajate heale tahtele ja piisavale ettevalmistusele hästi.

Krista Juhkov: Meie koolis on kõik klassid keelekümblusklassid. On olnud juba nii kaua, et vene kooli tavaklasside probleeme, kus on ainult kaks eesti keele tundi nädalas, me hästi ei mäletagi.

Tatjana Kossjuk: Ida-Virumaal loomulik eesti keele keskkond puudub, seepärast kasutame keelekümbluse õppeviisi, mis loob klassis kunstliku eesti keele keskkonna. Keelekümblus aitab meie õpilastel eesti keele lõpueksamil häid tulemusi saavutada ja gümnaasiumisse pääseda.

Mida tuleks vene koolis ette võtta?

Mõned väljavõtted vestlusringis osalenud eesti keele õpetajate mõtetest, soovitustest, ettepanekutest:

• Anda vene kooli jaoks välja nüüdisaegsed eesti keele õppematerjalid.
• Tagada, et vene koolides avataks rohkem eesti keele kümblusklasse.
• Õpetada vene koolis oskusaineid eesti keeles, leides õpetajaid ka väljastpoolt kooli.
• Seada vene kooli eesti keele õpetajatele sisse regulaarsed eesti keele ja kultuuri koolitused.
• Valmistada vene kooli jaoks ette eesti keele õpetajate reserv.
• Suurendada vene kooli algklassides eesti keele õpet vähemalt nelja tunnini nädalas.
• Asutada fond, mis toetab vene õpilaste osalemist eestikeelsetel klassi- ja koolivälistel üritustel.
• Muuta vene lastele kättesaadavaks eestikeelsed multifilmid.
• Koostada vene kooli õpilastele eestikeelsete raamatute soovituslik nimekiri.

KOMMENTAAR

Õpetajad peavad valdama aktiivõppe meetodeid

Mare Kitsnik, Tartu ülikooli eesti keele kui võõrkeele didaktika kaasprofessor:

Olen jälginud Keelepöörde tegevust algusest peale. Mulle on sümpaatne, et Ida-Virumaa inimesed ei kurda probleemide üle, vaid tegutsevad aktiivselt, et eesti keele õppimist ja omandamist arendada. Olen ka ise olnud nende tegevusse kaasatud. Näiteks olen saanud oma mõtteid jagada Keelepöörde konverentsidel. Samuti olen olnud koolitaja mitmel koolitusel, millel tänu Keelepöördele on osalenud palju idavirumaalasi.

Üks noor ja õpilaste poolt armastatud Ida-Virumaa õpetaja ütles hiljuti, et kahjuks ei meeldi enamikule vene kodukeelega õpilastest eesti keelt õppida ja see suhtumine muutub väga aeglaselt. Loodan, et Keelepöörde tegevus aitab kaasa, et eesti keele õpetamisel koolis toimuks tõeline läbimurre. Selleks peame kõik paremini teadvustama, kuidas inimesed tegelikult keelt õpivad ja omandavad. Miks tahab iga laps emakeelt väga omandada? Ta tahab lihtsalt olla koos endale kallite inimestega ja nendega oma emotsioone jagada. Tõeline motivatsioon teist keelt õppida tekib samuti siis, kui õppijale meeldivad need inimesed, kes õpitavat keelt räägivad, ning ta tahab ning saab nendega päriselt suhelda. Seega on vene lapsel eesti keele õppimiseks kõige tõhusam suhelda võimalikult palju toredate ja sõbralike eestlastega.

Niikaua kuni meil aga veel ühtset Eesti kooli ei ole, on eesti keele tund sageli peamine koht, kus on võimalik tegelikult eesti keelt kasutada. Et aga vene lapsed eesti keele tunnis tõesti eesti keelt kasutaksid, selleks peaksid nende õpetajad valdama tõhusaid aktiivõppemeetodeid. Kui õpilased peavad täitma töövihikus kontekstivabu grammatikaharjutusi ja lugema igavaid õpikutekste, ei ole neil tegelikku põhjust eesti keelt kasutada. Nii ei maksa imestada, et nad eesti keelest ei innustu. Selle asemel tuleks palju rohkem kasutada ägedaid, liikumist, mänguelemente ja improt sisaldavaid õppetegevusi. Need haaravad noori kaasa ning tekitavad energiat ja hasarti eesti keelt kasutada. Seejuures peavad õpetajad hästi tundma eesti keele oskuse loomulikku arengurada ehk teadma, mida ja millal tasub õpetada ning mida ja kuidas parandada.

Väga oluline on ka õpetaja oskus juhtida rühmaprotsesse ning luua klassis mõnus ja turvaline õpiõhkkond. Kui seda ei ole, siis ei saa ka toredaid meetodeid kasutada, sest klassis tekib kaos. Õpetajate väljaõppes tuleb seega senisest rohkem tähelepanu pöörata õppemeetoditele ja rühmajuhtimisele ning eesti keele tasemepõhisele omandamisele. Õpetajad peavad neid oskusi saama õppimise ajal piisavalt harjutada, sest ainult teooriast ei piisa. Õppijaks õppivad tudengid saavad praktika tähtsusest väga hästi aru. Näiteks sai uudne praktiline ainekursus „Improvisatsioon ja mängustamine teise keele õppes“ väga positiivse tagasiside. Sellist praktikat ja teooriat siduvaid kursusi peaks aga olema õpetaja ettevalmistuses mitu korda rohkem.

Lisaks õpetajakoolitusele on vaja arendada õppematerjale. Olen nõus Inguna Joandiga, et suur osa õpilasi õpib praegu eesti keelt mitte eriti sobivate õppematerjalide järgi. Kvaliteetsel õppematerjalil on õppetöös oluline roll ja algajale õpetajale on hea õppematerjal lausa hädavajalik. Näiteks andis üks hiljuti lõpetanud noor õpetaja sellist tagasisidet: „Meile rõhutati sageli, et me ei tohi õpetada õpikut, vaid peame otsima ise igalt poolt õppematerjale. Mina aga ütleksin pärast üheaastast koolis töötamist, et alustav õpetaja ei pea otsima materjale jumal teab kust. Selle asemel peaks ta endale just õpiku hästi selgeks tegema ja seda järgima ning vaid jõudumööda veidi täiendama. Tahaks, et meile ka ülikoolis õpetataks rohkem, kuidas õpikuga hästi töötada.“

Tartu ülikooli just lõppenud projektis RITA-ränne ongi nüüd valminud eesti keele kui teise keele tänapäevaste kvaliteetsete õppematerjalide loomise üksikasjalik juhend. Selles on kirjeldatud, kuidas luua kaasahaaravaid, aktiivseid ja parajal keeleoskustasemel õppematerjale. Õpetajad vajavad õppematerjalide loomiseks ka senisest rohkem koolitusi. Kindlasti on vaja ka tagant lükata ja toetada uusi noori õpikuautoreid. Näiteks on mul väga hea meel, et kaks mu magistranti, Linda Palts ja Monika Urb, lõid magistritööna A2-taseme lisalugemistekstide kogu, mis on juba raamatupoodides müügil ja saanud kasutajatelt palju tänusõnu.

Unustada ei tohi ka aineõpetajaid. Tartu ülikoolis on praegu käimas vene koolide aineõpetajatele eesti keeles õpetamise koolitus, kus on ka palju osalejaid Ida-Virumaalt. Näen, kuidas aineõpetajad innukalt eesti keele oskust arendavad ning kohe uusi põnevaid ja tõhusaid aktiivõppemeetodeid oma tundides katsetavad. Nii et nemad vajavad kindlasti ka senisest rohkem tähelepanu!

Kokkuvõttes aitäh Keelepöördele ja indu ning jõudu edaspidiseks! Üheskoos saame anda idavirumaalastele tunde, et nad on meie inimesed ja eesti keel on päriselt ka tore.