VAT Teater kutsub koolinoori tähenduserroreid märkama
Eestis ei ole ilmselt teist teatrit, kus loominguline ja hariduslik töö oleks omavahel nii tugevalt kokku põimunud kui VAT Teatris. See väljendub nii meie sihtrühmas, töötubades, abimaterjalides kui ka kõikvõimalikes sündmustes, mida regulaarselt korraldame. Ja mõnikord on haridustöö elemendid integreeritud isegi loomisprotsessi enesesse. Praegu on teatril käsil järjekordne projekt, kuhu soovime kaasata hulgaliselt noori.
Hariduselus räägitakse juba mõnda aega õppeaineülesest ja projektipõhisest õppimisest. Tunnistan, et pidasin seda esmalt asjatult keerukaks lähenemiseks. Samamoodi arvasin, et teatriski tasub eri valdkonnad ja töömeetodid üksteisest lahus hoida, et liigset segadust vältida. Kuid seitse aastat tagasi VAT Teatriga liitudes minu arvamus muutus.
Kõnekas kogemus oli noortelavastuse „Web Demon“ sünd aastatel 2014–2016. Projektis „Platform Shift Plus“ (2014–2018) teatri välispartneritelt inspiratsiooni saades lõime mitmeastmelise protsessi, mis ühendas töötube, vestlusringe, õppematerjale ja ideekonkursi. Lisaks kutsusime igal etapil kaasa mõtlema ning üheskoos looma noori. Kõige entusiastlikumatest õpilastest moodustus isegi ekspertgrupp, kelle arvamused mõjutasid otseselt näidendi arengut, kuni valmis värske ning kõnekas lavastus.
Kümme aastat haridustööd
VAT Teatri haridustöö, mis sel hooajal tähistab kümne aasta juubelit, on tänu haridustegevuste juhile Mari-Liis Velbergile ning mitmetele juhendajatele-ekspertidele võimalusrohke väli, mis areneb pidevalt. Aastatega on töötubade valik kasvanud meie väikese teatri kohta vägagi suureks (praegu on meil 20 töötuba: üksteist lastele ja üheksa täiskasvanutele. Üks etendus, töötuba või vestlusring võib olla võimsaks inspiratsiooniallikaks, kuid põhjalikud protsessid vajavad pikemat aega ning mitmekülgsemat lähenemist. Oleme viimastel aastatel otsinud mitmesuguseid võimalusi, kuidas olemasolevaid komponente ning meetodeid kombineerida, et tagada veelgi järjepidevam ning tulemuslikum töö. Seetõttu seome tihti uue lavastuse sisu eri õppeainetega, loome abimaterjale õpetajatele, korraldame vestlusringe. Lavastus „Web Demon“ (aga ka „Netis sündinud”, „Kirjaklambritest vöö“ ja „#kaotamindära“) on suurepärane näide eriti põhjalikust integreeritusest. Nüüd on meil tekkinud võimalus luua analoogne mitmeastmeline projekt tööpealkirjaga „Tähenduserrorid“, kuhu soovime kaasata hulgaliselt noori nii ideid jagama kui ka tagasisidet andma.
Lavastusprojekt „Tähenduserrorid“
Sellegi lavastusprojekti puhul mängib olulist rolli välispartner – sel korral Goethe instituut, kust tuli impulss „Tähenduserrorid“ ellu kutsuda. Teema valikuks saime inspiratsiooni tõdemusest, et nagu paljude muude asjade puhul, oleme ka oma keele üha enam masinate kätte usaldanud. Vast on igaüks meist tõlkeprogramme ja automaatseid õigekirjaparanduse rakendusi kasutades puutunud kokku kummaliste olukordadega, kus tõlkes läheb midagi kaduma. Alles hiljuti vahetasin sõnumeid oma ämmaga, kes ühel hetkel teatas, et kui talvised ilmad jätkuvad, peab ta Gangeses sumama hakkama. Püüdsin esmalt ämma üllatavat mõttekäiku analüüsida, kuid mõistsin viimaks, et mingil põhjusel on autocorrect otsustanud sõna „hangedes“ asendada „Gangesega“.
Teisel korral selgitas sugulane, kuidas oma lapse juustest liim „peksuga“ kätte saada, korrates seda sõna veel mitu korda. Viimaks taipasin, et sugulane trükkis mobiili korduvalt sõna „pesuga“, ent masin ei kavatsenudki alla anda ja „parandas“ sõna aina uuesti ära – igati lõbus stseenike inimese ja masina suhtlusest.
Võib aga juhtuda, et nende kahe humoorika näite asemel viib masina tekitatud eksitus tõsisema arusaamatuse või lausa konfliktini. Vahel piisab ju ühest valesti kasutatud sõnast (või kõigest ühest tähest), et tekitada paksu pahandust.
„Tähenduserrorid“ ei keskendu aga vaid masinatele. Kuigi arvutit on lihtne eksimustes süüdistada, tekivad paljud vääritimõistmised inimeste endi süül. Pahatihti kasutavad inimesed samu sõnu, kuid mõistavad neid täiesti erinevalt. Sellel võivad olla kultuurilised, hariduslikud või ka filosoofilised tagamaad – hea näide sellest on, kuidas praegusel poliitmaastikul tekitab paksu pahandust üks näiliselt nii lihtne sõna: „abielu“.
Tihti on keele või mõistete väärkasutamise põhjus aga sulaselge lohakus mitte läbi mõelda, mida öelda ja kuidas end väljendada. Venekeelse kogukonna kõrvale on Eestis tekkimas üha laiem valik mitmesuguse emakeele, taustsüsteemi ning tõekspidamistega inimesi ning sellises keskkonnas tuleb kommunikatsioon aina põhjalikumalt läbi mõelda.
„Tähenduserrorid“ annab võimaluse koos noortega seda teemavälja nii oma humoorikuses kui ka tõsiduses uurida, tuvastada neid märksõnu, mille tähendused kõige enam lahknevad, ning otsida lahendusi, kuidas erroreid üheskoos seljatada.
Näidetest sünnib lavastus
Seda tööd aitavad meil teha kaks Tallinna noortest koosnevat näitetruppi: Nõmme kultuurikeskuse teatritrupp ja Lasnamäel tegutsev teatrirühm Lendav Lehm. Kohtumistel ja töötubades katsetame mitmeid meetodeid (nt foorumteater ja loovkirjutamine). Eesmärk on otsida koos tähenduserroritest elulisi näiteid ja leida neile teatraalne väljund. 2021. aasta kevadel kohtuvad kahe näitetrupi noored üksteisega, et oma tähelepanekuid võrrelda ning üheskoos uusi ideid genereerida. Mõlemal grupil on eesmärk viia töötubade kogemus oma lavastuseni.
Noorte ideedest võrsub aga ka VAT Teatri lavalugu, mis esietendub sellel sügisel. Käsikirja loon üheskoos luuletaja ja koreograafi Sveta Grigorjevaga, kes tuleb mitmekeelsest perekonnast ning on korduvalt avalikult sõna võtnud ühiskonnas levivate tähenduserrorite teemal. „Tähenduserroreid“ kutsusime lavastama sakslase Christian Römeri, kellega VAT Teatril on olnud mitmeid viljakaid koostöid (nt „Meeste varjupaik“, „Black Rider“, „Pilgatud pimedus“). Nüüd saab ta lavastada siin oma esimese noortelavastuse.
Jutuvõistlus „VAT, KUS ERROR!“
Koostöö noortega ei piirdu vaid kahe näitetrupiga. 2020. aasta lõpus kuulutasime välja jutuvõistluse „VAT, KUS ERROR!“, millest on oodatud osa võtma kooliõpilased vanuses 14–19. Sellele ootame kõikvõimalikke näiteid tähenduserroritest. Need lood võivad pärineda suhtlusest veebiavaruses või näost näkku. Võib-olla küsis turist sinult tänaval abi, kuid keelebarjääri tõttu tekkis küsimusi rohkem kui vastuseid? Võib-olla oled märganud mõnes reklaamis või ajaleheartiklis eksitavat sõnastust? Võib-olla ajasid kunagi kirjandis kaks mõistet omavahel segi? Võib-olla said oma vestluskaaslasest valesti aru ning läksid seetõttu valesse kohta või tegid midagi ebavajalikku? Oodatud on lood kõikvõimalikest eksitustest, nii tahtlikest kui tahtmatutest. Oodatud on nii naljakad, piinlikud, veidrad, hirmsad kui ka tõsised lood. Tegemist võib olla päriselt juhtunud sündmuse või väljamõeldud olukorraga.
Vabas vormis kirja pandud jutt, mille pikkus ei ületa ühte A4 lehekülge, saata aadressil mihkel@vatteater.ee. Samuti võib oma jutu illustratsiooniks saata foto või kuvatõmmise. Põnevamate juttude autoreid premeerime teatripiletitega. Kuue kõige kõnekama töö autoritest aga loome ekspertgrupi, kellele näidatakse teatri telgitaguseid ning kes kutsutakse „Tähenduserrorite“ proove külastama. Jutu saatmise tähtaeg on 1. märts 2021.
Haridustöö sotsiaalne aspekt
Usun, et praegusel kummalisel ajal, mil koolis kohal käimine on privileeg ning arvutis istumine on muutunud pigem tööülesandeks kui lõbusaks tegevuseks, võib mõne isikliku tähenduserrori meenutamine ja kirjapanemine üsna värskendavana mõjuda. Samuti võib see olla hea lisandus koolitunnile, sest tähenduserroreid saab siduda mitme õppeainega. Esimesed tööd on meile juba laekunud. Eelnevad konkursid on näidanud, et töid saabub meile nii palju (ja nad on nii eriilmelised), et saame neid näidendi kirjutamise kõrval kasutada ka õppematerjalide kokkupanekul ja uute töötubade väljatöötamisel.
VAT Teatri haridustöö keskme moodustab alati sotsiaalne aspekt. Kogu mängulisuse juures ei unusta me ära, et sellised ülesanded annavad noortele võimaluse rääkida ka muredest ja hirmudest, millega nad silmitsi seisavad. Üks süütu tähenduserror võib kiirelt viia kollektiivse mittemõistmise või lausa sotsiaalse tõrjumiseni. Noorte kõnekad ja puudutavad lood panevad meid paratamatult mõtlema ka lavastuse seatud raamidest välja. Seda on näidanud varasemadki kogemused – niivõrd mitmekülgne ja integreeritud projekt kasvab alati oma algsest vormist suuremaks ning VAT Teatri eesmärk on sellele rikkalikkusele reageerida. „Web Demoni“ projektist kasvas välja kõrvalharusid: materjali uute lavastuste jaoks ja uue töötoa idee. Usun, et sama juhtub ka „Tähenduserrorite“ puhul. Loodame, et need uksed, mille noortele selle protsessi jooksul avame, innustavad sisse astuma ning kaasa lööma.
Nii konkursi „VAT, KUS ERROR!“ kui ka projekti „Tähenduserrorid“ kohta üldisemalt saab lugeda meie kodulehel http://www.vatteater.ee/et/opetajale.html.
Osale jutuvõistlusel „VAT, KUS ERROR!“
VAT Teater ootab 14‒19-aastaste kooliõpilaste lugusid kõikvõimalikest tähenduserroritest. Vabas vormis kirja pandud jutt pikkusega kuni üks A4 lehekülge saata 1. märtsiks 2021 aadressil mihkel@vatteater.ee.
Elukoht Rapla
Olin trennis, kus on siis võõralt maalt (välismängjad) tulnud meile siia Eestisse korvpalli mängima meie satsi. Teeme siis trenni ja trenni lõppedes mängjad küsivad treenerilt et “what is tommorows schedule”, ja siis treener vastab selle peale, et “tommorow morning day off”. Sellepeale saavad välismängjad aru, et homme trenni pole sest “day off” tähendab vaba päev , kuigi treener oli mõelnud, et ainult homme hommik on vaba ja õhtul on juba trenn. Homme oli siis tähtis trenn, just enne mängu päeva, pidime liikumised ning taktika üle vaatama. Juhtuski nii, et homme polnud 3 välismängjat, kui treener neile helistas ja küsis kus te olete, ütlesid nad “we are in Tallinn, checking out the old town”, Treener : “what are u doing in there, we have practise”, mängjad : “you said tommorrow day off”, treener :”no i said tommorrow morning day off”, mängjad : “yes this means day off”. Lõpuks suur arusaamatus, et jah, vaata kui tähtis on õige keele kasutus lauses.