In memoriam Ants Siimer (08.05.1935–21.01.2021)
COVID-19 pandeemia ohvrina lahkus 86. eluaastal meie hulgast eripedagoog ja lastekaitseliikumise tegelane Ants Siimer. Tapa gümnaasiumi ja Tartu ülikooli kasvandikuna oli ta direktori ning matemaatikaõpetajana ametis aastatel 1964–1968 ja 1990–1997 Tallinna kaugõppe erikeskkoolis. See kool andis oma konsultatsioonigruppides ja -punktides Eesti üheteistkümnes koolilinnas haridust nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega täiskasvanuile. Ants Siimer õpetas astronoomiat ja matemaatikat ka pimedatele ja nõrgaltnägijatele lastele määratud Tartu Emajõe koolis (1960–1967). Lisaks aastatepikkune tegevus Eesti kurtide liidu õppe- ja kasvatustöö osakonna juhatajana (1968–1990).
Siia üks mälestuskild Ants Siimerit seoses minu õpingutega Tartu Emajõe kooli lõpuklassis 1966/1967. õppeaastal. Millegipärast polnud selles erikoolis abiturientidele ainsatki heli- või punktkirjas õpikut ega mõeldud sellele, kuidas õppimist sellises olukorras korraldada. Siis pidi õpetaja lahenduse leidma ja Ants Siimer leidiski. Hiljem pedagoogika ajalugu õppides tuli mul tutvuda tšehhi õpetlase Jan Amos Komensky (1592–1670) õpetusega. Selgus, et minu matemaatikaõpetaja toimis just tema vaadete järgi: õpilane pidi kõik teadmised põhiliselt koolitunnis omandama, kodutööks jäi vaid kordamine. Sarnaselt pedagoogika suurmehega pani ta rõhku õppetöö näitlikustamisele. Koolis, kus õppevahendid peaaegu tundmatud, vormistas ta osavalt reljeefseid jooniseid naiskäsitöö mustrirattaga.
Üle-eestilise õpilaskonnaga koolides kipub kooli ja vilistlaskonna side olema nõrk või puudub üldse. Just niisugustes koolides Ants Siimer töötas, aga tema isikuomadused sidusid teda endiste õpilastega kogu elu.
Siimer oli küll reaalaine õpetaja, aga tegeles ajaloo isamaalise mõtestamisega. Kodust kaasa võetud rahvusliku kasvatuse tõttu tundis ta uhkust oma kodulinna Tapa üle. Seal paiknes Vabadussõjas meile võidu toonud eliitväeosa, soomusrongide divisjon. Majandusala ametnikuna töötas seal tema isa. Tapalased olid masenduses, kui Eesti riik 1940. aastal poliitiliselt ja sõjaliselt kokku varises. Kaks kümnendit olid Tapa soomusronglased valmis igal hetkel kihutama, kuhu vaja, et kaitsta oma riiki ja rahvast, aga see võimalus jäi kasutamata.
Õpetaja Siimer oli vestlustes oma erikooli vilistlastega Eesti Ingeri- ja Petserimaalt nendega ühel nõul. Kuidas saab Eestile kasulik olla uue piirilepinguga tuhandete Eesti kodanike ja nende järeltulijate kodude ning varade üleandmine naaberriigile?
Ants Siimer õhutas koostama kirjutatud ajalugu. Kirjutamata ajalugu on poolik, see kaob koos asjaosalistega. Seepärast ka tema suur tähelepanu Eesti pimedate haridusloo jäädvustamisele trükisõnas. Ta oli 2013. aastal ilmunud mälestuste kogumiku „Tartu Emajõe Kool aastatel 1947–2012“ Tallinna kaugõppe erikeskkooli peatüki koostamise põhiline nõustaja ja trükisega kaasas oleva CD helikroonika vahetekstide lugeja. Nii jääb ta alatiselt selle haridusvaldkonna ajaloo elavaks kuulutajaks. Samad tunnustavad sõnad fotoalbumi „Tartu Emajõe Kool sõnas ja pildis 1883–2013“ (Tallinn, 2014) kohta. Iga sinna valitud Tallinna kaugõppe erikeskkooli pilt ja tekst käis tema käest läbi.
Ants Siimer oli aastatel 1983–2007 tegutsenud Eesti pimedate muuseumi sõber. Ta võttis osa selle kõigist võtmeüritustest, alates Tallinna pimedate kooli 100. aastapäeva tähistamisest ja ühtlasi muuseumi avamisest 1983. aastal ning lõpetades Eesti pimedate liidu 85. aastapäevale pühendatud 20. muuseumipäeva ajalookonverentsiga 2006. aastal. Viimasel üritusel esines ta pimedate hariduse teemal.
Vaimsust ja haridust kõrgelt väärtustades elas Siimer kaasa 1998. aastal toimunud Eesti pimedate koolide suurkokkutulekule Tartus. Ta oli 1999. aastal moodustatud Tartu Emajõe kooli akadeemilise klubi toetaja. Tema peakõnelejaks olles toimus 2003. aastal klubi kokkutulek Tallinnas koos Pirita kloostri ja okupatsioonide muuseumi külastusega. Tartu nägemisvaegurite arenduskeskus valis Ants Siimeri Kavastus toimunud pimeda rahvajutustaja Kaarel Jürjensoni 3. mälestuspäeval 2005. aastal oma auliikmeks.
Ants Siimerit mälestavad sügavas austuses tema kunagised kolleegid ja õpilased üle Eesti ning avaldavad kaastunnet tema abikaasale ja poegadele. Koos õpetajaga oli meil koolipõlv. Nüüd oleme sellest ilma, aga mälestustes ja trükisõnas elab see edasi.
Ants Siimer oli minu ajal Tallinna Kaugõppe Erikeskkooli direktor, ja mäletan teda hea sõaga