Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Paparatso

Priit Põhjala.
2 minutit
152 vaatamist

Hiljuti oli ERR-i vahendusel võimalik taas vaadata Federico Fellini meistritööd „La dolce vita“ („Magus elu“, 1960). Enim teatakse sealt ehk filmidiivat Sylviat säravblondi Anita Ekbergi esituses ja Marcello Mastroianni mängitud kõmureporterit Marcello Rubinit, samuti nende kuulsat Trevi purskkaevus hullamise episoodi. Aga maailma keeltesse on selgeima jälje vajutanud hoopis üks filmi kõrvaltegelane: fotograaf nimega Paparazzo. Just tolle, itaalia fotograafil Tazio Secchiarolil põhineva tegelaskuju järgi hakati kuulsuste eraelulisi ja „paljastavaid“ fotosid jahtivate kõmu- või piilupiltnike kohta ütlema paparazzi, ainsuses paparazzo.

Selle kohta, miks filmis tegutsevale fotograafile otsustati anda nimeks just Paparazzo, on igasuguseid põnevkahtlasi oletusi, ent filmi kaasstsenaristi Ennio Flaiano sõnul võeti nimi inglise kirjaniku George Robert Gissingi reisiraamatust „By the Ionian sea“ („Joonia mere ääres“, 1901), kus mainitakse põgusalt hotelliomanikku sinjoore Coriolano Paparazzot. Üsna juhuslikule valikule võis kaasa aidata asjaolu, et nii mõneski Itaalia piirkonnas seostub nimi Paparazzo kõla poolest tüütult piniseva ja agressiivselt pealetükkiva sääsega.

Inglise keeles muutus pärisnimest Paparazzo saadud üldsõna populaarseks juba 1960. aastail, õige varsti pärast filmi linastumist, ja peagi levis see ka paljudesse teistesse keeltesse. Eesti keelde jõudis sõna koos vastava mõistega inglise keele kaudu 1990. aastate keskel. Algul pruugiti rohkem tsitaatlaenu paparazzo, ekslikult ka selle mitmuslikku vormi paparazzi, nagu lausetes „Hea paparazzi teenib ühe pildiga miljoneid“ ja „Hiljuti tabasid paparazzid kaunitari uue armukesega luksusjahi pardalt“. Nüüd kasutatakse selle kõrval ka keelekorraldajate õnnistuse saanud ja sõnaraamatuisse pandud mugandit „paparatso“.

Kauaks veel kõnealust sõna ja ametit, see on muidugi iseküsimus. Varem vajasid kuulsused paparatsosid samamoodi, nagu paparatsod vajasid kuulsusi. Tänapäeva staarid jätavad aga piilupiltnikud tööta – nad teevad kõik oma pesu-, puhkuse- ja muud intiimsed fotod ise ning riputavad need siis veel ise internetti üles kah …

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kas pikk vahetund tuleb kasuks?

Sellest õppeaastast pani riik seadusetähega paika, et koolilõuna söömiseks peab õpilastel olema aega 20 minutit. Lisandub tuleku-mineku aeg. Päevakavas olgu…

3 minutit

Hindamine ei ole neutraalne toiming – see muudab õppimist

Õpetaja võiks hindamise asemel hoopis kaardistada – uurida, kas õpilase teadmiste maastik on sügav või pinnapealne,…

4 minutit

Noored ja poliitika: keerukas, aga mitte võimatu suhe

Kodanikuhariduse toimimiseks on vaja, et õpetajad tegutseksid koolis läbimõeldult. Seni on ühiskonnaõpetuse tundides olnud aga suur…

4 minutit
Õpetajate Leht