Väärtuskasvatus: Briti koolid pistavad rinda sarnaste muredega nagu meie
Briti haridustegelane ja koolijuht Gary Lewis külastas viimase pooleteise aasta jooksul 220 riigi kooli ja sai ülevaate, mis on aidanud neil koolidel paremaks muutuda. Mida on meil brittidelt õppida ja mis on meil sarnast?
Eelmises Õpetajate Lehes oli juttu iseloomujoontest ja voorustest, mille arendamine Ühendkuningriigi iseloomukasvatuse koolides eesmärgiks on seatud. Kuidas edumeelsed koolid seda kõike ellu on rakendanud?
Käitumisprobleemid koolis on suuremaid mureallikaid
2013. aasta mahukas uuringus tõdes kolmandik Suurbritannia õpetajatest, et nad ei saa õpilaste käitumisprobleemidest teiste õpetajate ja juhtkonnaga rääkida. Ka 2020. aastal kurtsid paljud õpetajad Gary Lewisele, et õpilased käituvad koolis sageli jämedalt, kuid ei hoolekogu ega juhtkond pööra sellele piisavalt tähelepanu.
Ometi on sellel, kuidas õpilased end koolis tunnevad ja mil moel käituvad, nende edaspidisele elule suur mõju. Briti õpetajahariduse õpikute autor Tom Bennet kirjutas 2017. aastal: „Õpilase koolikogemus on üks kõige märkimisväärsemaid indikaatoreid, mis ennustab edu edaspidises elus. Paljudele on see üldse ainus võimalus õitsele puhkeda, mis neil iganes on. Siinjuures on kriitilise tähtsusega see, kuidas õpilased end koolis üleval peavad. Kõige tähtsam ülesanne, millega koolid silmitsi seisavad, on aidata õpilastel omaks võtta hea käitumine.“
Mida edukad iseloomukasvatuse koolid selleks teevad? „On oluline, et see, mida oodatakse, on koolis väga nähtavalt välja toodud,“ rõhutab Gary Lewis. „Iga päev on vaja üle korrata, mis on meie kooli väärtused.“ Kui astud koolimajja, näed väärtusi teadetetahvlile kirjapanduna. Kodudega suheldes rõhutatakse väärtusi. Kui lapsed lähevad õhtul koju ja arutavad asju õhtusöögilaua taga, on lastel ja vanematel väärtustest rääkimiseks ühesugune sõnavara.
„Heades koolides on saadud aru, et süsteem toimib ainult siis, kui personal on saanud väga hea väljaõppe. Koolijuhi mõju on koolikultuuri loomisel määrava tähtsusega,“ ütleb Lewis. „Kooli juhtkond on see, kes loob arusaamise, kuidas asjad koolis käivad.“ Personali koolitatakse pidevalt, et kõik suudaksid järjepidevalt eesmärgile pühenduda. Kõigile õpetajatele on selge, mida õppekavade puhul järgida. Kogunemised kooli aulas on väga hästi ette valmistatud, neis on olulisel kohal väärtuste esiletoomine. Väärtused on lõimitud kõigisse õppeainetesse.
Edukates koolides peetakse tähtsaks õpilaste – ja õpetajate! – iseloomule keskendumist, kuigi ka õppetöö kvaliteet ja õpetamine peavad head olema. „Mõned praeguseks väga head iseloomukasvatuse koolid olid kunagi edetabelite sabas, ent vaid kahe-kolme aastaga suudeti saavutada õppetulemuste ja käitumise paranemine. Vaid kahe-kolme aastaga – see on suur saavutus, tunnustab neid Lewis. Neis koolides on tema sõnul palju empaatiat, asju julgetakse arutada ja muredest rääkida. Kui õpetaja tunnis mõnda asja ei tea, ei karda ta seda öelda ja küsida, millist lahendust õpilased pakuvad. „Selline avatus on oluline: julgus öelda, kui sa mõnda asja ei oska, julgus küsida abi,“ rõhutab Lewis. „Me teame ju, et autoritaarsete koolide süsteem on ehitatud üles hirmule ja eksimishirmule. See ei toimi! Avatud suhtumine on koolielu edenemise alus.“
Kolm põhiväärtust
Ühendkuningriigi iseloomukasvatuse koolides töötatakse alustuseks välja plaan, kus on kirjas need kolm iseloomuomadust, millele kool soovib keskenduda ja mida kõigi tegevustega siduda. „See on positiivne viis püstitada standardeid ja saavutada eesmärke,“ selgitab Lewis. Näiteks kui eesmärk on kasvatada lahkust ja empaatiavõimet, palutakse õpilastel käituda viisakalt ja arvestada teiste inimeste tunnetega. Ka õpetajatel palutakse järgida kindlaid käitumisjuhiseid. „Näiteks paluti õpetajatel lapsi hommikuti uksel tervitada, igale õpilasele naeratada ja midagi isiklikku öelda. Õpetajad ei tahtnud alguses seda iga kord teha, kuid juba nädala pärast oli õpilaste ja õpetajate suhtlemine varasemast palju sõbralikum. Needsamad paar sõna või lauset tõid kaasa suhtlemiskultuuri väga positiivse muutuse.“
Hea suhtlemiskultuuri korral on õpetajad lastega koos mitte ainult koolitunnis, vaid ka hommikul ja vahetunni ajal. Kooli juhtkond küsib nii lastelt kui õpetajatelt nende suhtlemiskogemuste kohta tagasisidet. „Jah, sa võid saada andmeid eksamitulemuste ja puudumiste kohta, kuid oluline on teada, kuidas lapsed ja personal end tunnevad. Selleks tuleb inimestega rääkida igasuguses kontekstis, mis annab neile võimaluse olla aus. Edukad koolid töötavad selle nimel järjepidevalt ja visalt,“ ütleb Lewis. „Olen näinud rohkesti koole, kus on vajakajäämisi just suhtluses: ei osata suhelda koolis, ei osata suhelda vanemate ja kogukonnaga. Koolil peab olema väga selge strateegia, kuidas vanematega suhelda.“
Koostöö lapsevanematega
2013. aastal tehtud uuringu kohaselt arvas 72% küsitletud Suurbritannia õpetajatest, et laste halva käitumise taga on koduse kasvatuse puudujäägid või vanemliku toetuse puudumine.
„Olen hariduselt matemaatik ja mulle meeldivad numbrid,“ ütleb Lewis. „Kui 72% õpetajatest ütleb, et halb käitumine tuleneb halvast kodusest kasvatusest, ent vanematega suhtlemisele eriti tähelepanu ei pöörata, on koolidel järelikult vaja selget kava, kuidas lapsevanematega koostööd teha.“
20% küsitletud briti õpetajatest leidis, et lapsed käituvad halvasti sellepärast, et neil pole soovi edasi pürgida, nende ootused elule on liiga madalad. „Kui õpetaja ütleb õpilasele: „Ah, mis sinult ikka oodata“, siis ei tule ka tulemusi,“ on Lewis kriitiline. „Kõigepealt tuleb õpetajal pöörata tähelepanu omaenda rääkimisviisile, et motiveerida õpilasi edasi püüdlema.“
Karistamisel põhinevat distsipliini ja koolikultuuri ei pea Lewis tänapäeva ühiskonnas mõeldavaks: mida rohkem karistad, seda tuimemaks õpilased muutuvad. Lewis rõhutab, et õpetajate enda suhtlemisviis ja käitumine tingivad õpilaste käitumise, sest õpetajad ja koolitöötajad annavad lastele mudeli ette.
„Külastasin kord üht vaeses piirkonnas asuvat suurt kooli,“ meenutab Lewis. Kool oli just saanud uue direktori, kes kurtis, et koolis polnud ei õpilaste ega ka õpetajate ja õpilaste vahelist austust. Direktor oli fookusgruppides kohtunud ligi 200 õpilasega, et arutada, millised on nende väärtused ja millised on kooli väärtused. Tuli välja, et õpilaste meelest oli väärtus see, kui rivistusel pidi vaikselt olema. Teisi väärtusi nad nimetada ei osanud.
Ühe halva kuulsusega poistekooli direktor tuli kord Gary Lewise juhitud kooli vaatama, kuidas neil asjad toimivad. Oma kooli olukorda kirjeldades ütles direktor, et nad on viimased poolteist aastat väsimatult töötanud poiste käitumise paranemise nimel. Sisse viidi järjepidev ja eranditeta käitumispoliitika ning poisse karistati sageli ja karmilt, paraku olid nad viisakamad ainult õpetajate valvsa pilgu all.
„Meie kooli külastades nägi see koolijuht, kuidas inimesed istuvad, söövad, vestlevad vaikselt, rahulikult,“ kirjeldab Lewis. „Õpilased käitusid hästi, sest nad ise tahtsid hästi käituda, mitte ei teinud seda karistusehirmus. Meie, koolijuhid, oleme need, kes määravad ära õpilaste edu tulevases elus. Koolijuhtide peamine ülesanne on luua hea koolikultuur ja seda kultuuri iga päev kommunikeerida.“
KOMMENTAAR
Hea iseloom ei ole looduse poolt kaasa antud
Mari-Liis Nummert, Tartu ülikooli eetikakeskuse hariduse suuna projektijuht
Iseloomukasvatuse tuum on antiikmõtlemisse ulatuv idee, et iseendaks saamisel ja elu eesmärgi eudaimonia (õnnelikkus) taotlemisel abistab inimest vooruslik iseloom. Kuigi iseloomukalduvused on meis kõigis olemas, arenevad need voorusteks aegamisi, harjutamise käigus. „Üksik voorus ei ole meile looduse antud“ – jõuab mõte tänapäevasteni Aristotelese Nikomachose eetika kaudu. Voorusi, näiteks mõõdukust, ausust või sõbralikkust on võimalik õppida ja kasvatada, sest „voorused ei teki meis loomulikult ega ka mitte loomuvastaselt. Nende omandamine on meile loomulik.“
Iseloomukasvatus on olnud koolihariduse loomulik osa ka meie kasvatusmõtlejate vaates. Johannes Käis toob ühe hariduse eesmärgina just noore arenemise väärtusküllaseks isiksuseks. Me tahame ju, et laps kasvaks targaks ja arukaks, aga ka heaks inimeseks, kes saaks hästi hakkama oma elus ja ühiskonnas. Omamoodi on see justkui tagasipöördumine lätetele – kui tähelepanu on kasvatusel enesel, küsitakse ehk enam selle järele, mis inimest vääristab või kelleks ta saada võib.
Kasvatus on alati väärtuskasvatus, olgu see deklareeritud või mitte. See, millist kasvatust, väärtusi või iseloomuvoorusi peame oluliseks, sõltub suuresti meie ajast. Me ei tohi suhtuda sellesse ülesandesse hoolimatult; vastasel juhul, „kui puudub selge teadmine sihtidest, s.o. väärtustest, mida püüda, siis puudub ka iseloomu kujunemisel selgroog ja jääb kasvatus tagajärjetuks“, nagu on kirjutanud Peeter Põld. Mul on hea meel, et iseloomukasvatusest räägitakse nii meil kui mujal maailmas järjest enam; et on koole, kes teadlikult võtavad fookusesse väärtuspõhise kasvuruumi loomise, kus iga õpilane endaks kasvada saaks.
Sagedased murekohad nõrkades koolides
- Ebaefektiivne juhtimine, mida iseloomustavad manipuleerimine, hirm ja süüdistamine.
- Domineerib karistav käitumine – meeskonna kritiseerimine, sanktsioonidest juhitud käitumissüsteemid, valdav on süüdistamiskultuur.
- Fookus on pigem protseduuridel ja tegevusel kui alusväärtustel, kommunikatsioonil ja suhetel.
- Juhindutakse sellest, milline mulje jätta inspekteerijatele – kontroll ja sellega seotud mõõdikud on ainsad edu mõõtmise vahendid.
- Nõutakse ebarealistlikult „selget eetost ja koolikultuuri“.
- Suhetes kogukonnaga domineerivad agressioon, konfliktid ja negatiivsus.
- Nii õpilased kui töötajad puuduvad palju. Madal heaolu ja rahulolu koolis.
Edukate iseloomukasvatuse koolide ühisjooned
- Empaatia teiste suhtes. Empaatia on ka edukuse kõige olulisem eeldus. Empaatia aitab mõista, kas su pingutused vastavad teise inimese ootustele.
- Keskendutakse tugevustele ja positiivsetele omadustele; välditakse negatiivsust või ebakonstruktiivset kriitikat; luuakse jagatud eesmärke.
- Usaldus eksisteerib kõigis suhetes koolis. „Usaldust ei saa välja teenida raha ja võimu abil; sa pead välja näitama teistest hoolimist. Usaldust ei saa osta supermarketist.“ Tema Pühadus dalai-laama
- Siirus ja ehedus – öelda üht ja teha teist ei käi kokku, see hävitab usalduse.
- Juhtide avatus ja haavatavuse väljanäitamine on elutähtis ja näitab mitte nõrkust, vaid tugevust.
- Väljapaistvalt head suhtlemisoskused, mida väljendab ka selge kommunikatsioonistrateegia olemasolu koolis.
ALLIKAS: GARY LEWIS 2020
Tartu ülikooli eetikakeskuse 13. väärtuskasvatuse konverentsi „Võrdsed võimalused luubi all“ ettekandeid saab järelvaadata eetikaveebis https://www.eetika.ee/et/konverents2020.
Muidugi on meie MURED SARNASED,
sest oleme üle 20 aasta MÕTLEMATULT jäljendanud anglosakse ja kogu nö välismaist pseudoteadust. Artikli(te) nö kaasautorid pole isegi kursis arengupsühholoogia elementaarsete seisukohtadega, mis Eestist kadunud! Nimelt lapse kasvatamine, arendamine ja õpetamine enne murdeiga ERINEB täielikult (kuigi on seotud) pärast murdeiga (keskastme lõpp ja vanem aste) toimuvast …
Ja muidugi – üksikjuhtumid pole MUUTUSTE aluseks. Just seepärast lõigi Aleksander Elango 1962 õpetajate UURIMISKURSUSED, et jõuda deduktiivsete järelduste-põhimõteteni, mis sobivad ENAMUSELE …