Uus kogumik annab ülevaate laste käekäigust

18. märts 2021 Andra Reinomägi, õiguskantsleri nõunik, ja Dagmar Kutsar, kogumiku toimetaja - 1 Kommentaar

Õiguskantsleri kantselei eestvedamisel on jõudnud lugejate ette kogumik „Lapsed Eesti ühiskonnas“, mis annab mitmekülgse ja eri valdkondi kajastava ülevaate laste olukorrast.

Eestis elab 2020. aasta 1. jaanuari seisuga 0−17-aastaseid 257 000. See tähendab, et umbes viiendik Eesti elanikkonnast on lapsed. Kogumik lähtub lapse õiguste aluspõhimõtetest ja käsitleb laste elu eri tahke: pereelu, laste tervis, vaba aeg ja haridus.

Juttu on ka politseiga kokku puutuvate laste õigustest ja lastest, kes jõuavad kohtusse või saadetakse kinnipidamisasutusse. Samuti annab kogumik ülevaate kodakondsuseta ning väljaspool oma kodumaad viibivate laste õiguste kaitsest. Teemakäsitlustes on lisatud otsetee viidatud uuringutele, õigusaktidele ja teadusartiklitele, mis on rikkalik lisateabe varasalv.

Perekond on lapse esmane heaolu looja

Laste hulgas tehtud uuringud on näidanud, et lapsed, kes hindavad oma suhted kodustega heaks, on tervemad, aktiivsemad ja ka üldiselt oma eluga rohkem rahul kui lapsed, kelle kodus häid suhteid ei ole.

Kahjuks leiab uuringutest tõendeid ka selle kohta, et kehvade vanemlike oskustega vanemad jäävad sageli oma muredega üksi. Näiteks selgub kogumikust, et pärast kooselu või abielu lõppemist ei suuda paljud vanemad lapse heaolu nimel koostööd teha ning lapse edasist eluolu puudutavates küsimustes kokku leppida.

Andmed näitavad, et aja jooksul on kasvanud nii hooldusõigusega seotud kohtuvaidluste kui ka ühe vanemaga elavate laste arv. Siiski on perekondlike suhete parandamiseks välja arendatud mitmeid vanemahariduse ja riskinoorte programme, millest mõned on ka häid tulemusi andnud. Lahku läinud vanemate probleeme aitavad lahendada perelepitajad.

Piisav uni, tervislik toit ja liikumine on hea tervise nurgakivid

Uuringute tulemustest selgub, et umbes kolmveerand ennast emotsionaalselt hästi tundvatest lastest magas koolieelsel päeval vähemalt kaheksa tundi, samas kui üle poole neist lastest, kes peavad end apaatseks ja kurvameelseks, magas vähem kui kaheksa tundi. Selgub, et viimaste hulgas on enamik lapsi, kes unustasid ennast sotsiaalmeediasse ning uinusid alles pärast südaööd.

Autorid toovad välja ka ülekaalulisuse ja rasvumise kui laste hulgas süveneva probleemi, mida põhjustavad muu hulgas tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, ülemäärane ekraaniaeg ja unevõlg. Autorid leiavad, et koolides on mitmeid võimalusi laste füüsilist aktiivsust suurendada – nii majas sees kui ka õuealal. Heaks näiteks on siin „Liikuma kutsuva kooli“ programm.

Laste vaimse tervise probleemid

Kogumiku üks eesmärke on näidata laste elukeskkonna ja muude lapsi mõjutavate tegurite muutumist aja jooksul. Aegridadest selgub, et üha rohkem vaevavad Eesti lapsi vaimse tervise mured. Näiteks aastatel 2010–2018 suurenes depressiivsete episoodide sagedus nii poistel kui ka tüdrukutel ligi kümne protsendi võrra, samuti on suurenenud suitsiidimõtetega laste osakaal. Autorid viitavad laste vaimse tervise ja peresuhete seosele, kus eriline ohu märk on lapse ja vanemate vaheline vaikusemüür: suitsiidimõtetega laste hulgas on rohkem neid, kellel on keeruline oma muredest vanematega rääkida. Ka õppimisraskused võivad viidata lapse vaimse tervise probleemide tekkimisele või süvenemisele.

Autorid rõhutavad, et parandada tuleks vanemate, õpetajate ja teiste lastega tegelevate täiskasvanute oskusi laste probleeme märgata ja neid lahendada. Varane märkamine tagab ka varasema abi. Kogumikus on toodud näiteid mitmete hästi toimivatest programmide kohta.

Autorite hinnangul peaksid vanemlust toetavad teenused olema kättesaadavad kõikidele vanematele juba lapseootuse ajal ning erilise tähelepanu all on vaja hoida nn riskipered. Teenuste all on mõeldud koolitusi, vanemluse nõustamist ja pereteraapiat eri vanuses ja mitmesuguste muredega laste vanematele. Erilise tähenduse on see omandanud nn koroonaajal, mil perede toimetulekuraskused kipuvad süvenema.

Igal lapsel on õigus kaitsele ja vägivallavabale lapsepõlvele

2019. aastal registreeriti Eestis poolteist korda rohkem perevägivalla kuritegusid kui 2014. aastal. Sama aja jooksul kahekordistus lastevastaste seksuaalkuritegude arv. Lapsevanemate hoiakud laste kehalise karistamise suhtes kahjuks muutunud ei ole: 42% täiskasvanutest aktsepteerib teatud olukordades laste füüsilist karistamist. Esitatud andmed näitavad, et meie ühiskonnas ei ole piisavalt tagatud iga lapse turvalisus ega õigus vägivallavabale arengule. Elujõudu on alles kogumas hädaohus või abivajavast lapsest teatamise kohustuse täitmine (nt helistades lasteabitelefonile 116 111 või teavitades lastekaitsetöötajat).

Lapsesõbralik õigussüsteem

Autorid nendivad, et igal aastal puutub õigussüsteemiga kas vahetult või kaudselt kokku mitmeid tuhandeid lapsi. Levinuimad laste väärteod on alkoholi tarbimine, pisivargused, narkorikkumised ning suitsetamine. Levinuimad laste kuriteod on vargused ja kehaline väärkohtlemine. Aastate jooksul on varguste arv tasapisi vähenenud, ka saadetakse alaealisi kinnistesse lasteasutustesse aasta-aastalt vähem, samas on vägivallakuritegude arv aga kasvanud.

Olenemata sellest, millises rollis laps on (kannatanu, tunnistaja, kahtlustatav või süüdistatav), peab teda kohtlema lugupidavalt, arvestama tema arengu iseärasusi ja (eri)vajadusi. Autorite hinnangul eeldab see spetsialistide head ettevalmistust ja omavahelist koostööd. Et toetada kinnisesse lasteasutusse või vanglasse sattunud laste taasühiskonnastamist ja nende naasmist kogukonda, tuleb senisest enam pöörata tähelepanu peretööle, mis toimub koostöös lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja ja last ümbritseva võrgustikuga.

Lapsel on õigus mängule, puhkusele ja jõudeajale

Lapse ajakasutus on jagatud organiseeritud (nt seoses lasteaia, kooli ja huviharidusega) ja organiseerimata ehk nn oma ajaks. Autorid leiavad, et lapsed vajavad iga päev aega nii huvialadega tegelemiseks kui ka lõõgastumiseks – see toetab lapse tervist ja heaolu. Uuringute andmetel on väikelapsed, kellel lubatakse vabalt mängida, paremate sotsiaalsete oskustega, nad on empaatilisemad, neil on rikkalikum kujutlus- ja kaaslaste mõistmise võime. Erilise tähenduse on lapse ajakasutus omandanud praegusel koroonaajal.

Rohkem laste kuulamist ja lastega arvestamist

Autorid jagavad kogumikus hulgaliselt ideid, kuidas laste elu paremaks muuta. Seejuures on arvestatud laste enda soovidega. Näiteks kohaliku elu korraldamisel tuleks teiste hulgas nõu pidada ka lastega. Lapsed soovivad avalikku ruumi rohkem mänguväljakuid, kergliiklusteid, rulakausse ja uisuparke, aga ka matka- ja seiklusradu ning korrastatud rohealasid. Puudus on eriti vanematele lastele mõeldud ajaveetmise kohtadest. Peale selle soovivad lapsed, et huviharidus oleks mitmekesisem ja paremini kättesaadav, eriti maalastele, kelle huvikoolis käimine sõltub otseselt busside sõidugraafikust.

Loodame, et kogumik aitab paremini mõista laste probleeme ja nende elu paremaks muuta.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Uus kogumik annab ülevaate laste käekäigust”

  1. Raili. ütleb:

    Kuidas seda kogumikku saada ?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!