Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Sutenöör

Priit Põhjala.
2 minutit
263 vaatamist

Romain Gary romaanis „Elu alles ees“ ütleb neljateistaastane minategelane, prostituudi poeg Momo sõna proxénète ‘kupeldaja, sutenöör’ asemel ühtepuhku ekslikult proxynète. Tõnu Õnnepalu eestinduses on vastavateks sõnadeks „sutenöör“ ja „sütenöör“ ning viimaks, raamatu lõpus, tunnistab Momo isegi: „Ma tean nüüd, et seda öeldakse sutenöör, aga selline harjumus on mulle külge jäänud.“

Öelda või kirjutada „sutenööri“ asemel „sütenöör“ – ega see ei olegi teab kui harv eksitus. Keel lihtsalt käändub võõrapärast sõna omamaks moonutama, sellele pisutki tuttavamat kõla ja kirjapilti andma, tehes „sutenöörist“ „sütenööri“, mis sarnaneb juba tuttava sõnaga „süütenöör“.

On ju selline nähtus nagu rahvaetümoloogia – kõnelejale selgusetu võõra sõna häälikuline ja ka mõisteline seostamine mingi(te) tuttava(te) sõna(de)ga, et võõra sõna tähendus muutuks justkui läbipaistvamaks. Nii, kui piirduda mõne uurituma-tuntuma näitega, on saksa sõnast Zubiss, otsetõlkes midagi säärast nagu„juurdehammustamine“, saanud meil hoopis „suupiste“; Sarg ‘surnukirst’ on lisaks „sargale“ veel „(puu)särk“ ja Nachtviole ‘öökannike’ rahvakeeli „nahkviiul“; Gatterwerk ‘võrestik’ on kohendunud „kaadervärgiks“ ja Katensasse, kus Kate on ‘majake, hütt’ ja Sasse ‘elukoht, ase’, „kadakasaksaks“; baltisaksa Denkelbuch ‘kirjatasku, taskuraamat, märkmik’ on moondunud „tengelpungaks“ jarootsi gatalopp ‘tänavajooks’ „kadalipuks“. Ka „sutenööri“ kohendamine „sütenööriks“ on omamoodi rahvaetümoloogiline moonutus.

Kui „sutenöör“ tuleb meile vene keele (сутенёр) kaudu prantsuse keelest, kus tegijanimi souteneur ‘sutenöör’ on tuletis tegusõnast soutenir ‘toetama’, siis samatähenduslik „kupeldaja“ on mõistagi tuletatud sõnast „kupeldama“. Selle oleme saanud saksa keelest (kuppeln ‘ühendama, kokku haakima, paari sobitama’), sakslased aga omakorda vanaprantsuse keelest (coupler, copler ‘siduma, köitma’).

Nõnda et huvitaval kombel on nii „sutenöör“ kui ka „kupeldaja“ etümoloogiliselt eufemismid, pehmendavad peitesõnad – „toetaja“ ja „paarisobitaja“ –, mis ei anna sugugi täpselt edasi selle ameti tegelikku sisu ja eesmärki.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Atesteerimissüsteem aitab koolijuhtidel oma tööd analüüsida

Atesteerimise eesmärk ei ole hinnata formaalselt, vaid aidata koolijuhtidel muutuda oma töös paremaks. Sellest sõltub…

4 minutit

Minu õpetajad teadsid, mida üks inimlaps koolilt vajab

Minu lapsepõlves, 1980-ndate koolis õpilastele antud ülesanded polnud pea kunagi „lahedad“, „mängulised“ ja „kaasa mõtlema kutsuvad“,…

5 minutit

Inseneride puudus kui valikute tagajärg

Eestis räägitakse inseneride ja tehnikaerialade tööjõupuudusest juba aastaid. Uuringud näitavad sama pilti, tööandjad kordavad sama sõnumit ja haridusvaldkond tunnistab…

3 minutit
Õpetajate Leht