Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Sutenöör

Priit Põhjala.
2 minutit
231 vaatamist

Romain Gary romaanis „Elu alles ees“ ütleb neljateistaastane minategelane, prostituudi poeg Momo sõna proxénète ‘kupeldaja, sutenöör’ asemel ühtepuhku ekslikult proxynète. Tõnu Õnnepalu eestinduses on vastavateks sõnadeks „sutenöör“ ja „sütenöör“ ning viimaks, raamatu lõpus, tunnistab Momo isegi: „Ma tean nüüd, et seda öeldakse sutenöör, aga selline harjumus on mulle külge jäänud.“

Öelda või kirjutada „sutenööri“ asemel „sütenöör“ – ega see ei olegi teab kui harv eksitus. Keel lihtsalt käändub võõrapärast sõna omamaks moonutama, sellele pisutki tuttavamat kõla ja kirjapilti andma, tehes „sutenöörist“ „sütenööri“, mis sarnaneb juba tuttava sõnaga „süütenöör“.

On ju selline nähtus nagu rahvaetümoloogia – kõnelejale selgusetu võõra sõna häälikuline ja ka mõisteline seostamine mingi(te) tuttava(te) sõna(de)ga, et võõra sõna tähendus muutuks justkui läbipaistvamaks. Nii, kui piirduda mõne uurituma-tuntuma näitega, on saksa sõnast Zubiss, otsetõlkes midagi säärast nagu„juurdehammustamine“, saanud meil hoopis „suupiste“; Sarg ‘surnukirst’ on lisaks „sargale“ veel „(puu)särk“ ja Nachtviole ‘öökannike’ rahvakeeli „nahkviiul“; Gatterwerk ‘võrestik’ on kohendunud „kaadervärgiks“ ja Katensasse, kus Kate on ‘majake, hütt’ ja Sasse ‘elukoht, ase’, „kadakasaksaks“; baltisaksa Denkelbuch ‘kirjatasku, taskuraamat, märkmik’ on moondunud „tengelpungaks“ jarootsi gatalopp ‘tänavajooks’ „kadalipuks“. Ka „sutenööri“ kohendamine „sütenööriks“ on omamoodi rahvaetümoloogiline moonutus.

Kui „sutenöör“ tuleb meile vene keele (сутенёр) kaudu prantsuse keelest, kus tegijanimi souteneur ‘sutenöör’ on tuletis tegusõnast soutenir ‘toetama’, siis samatähenduslik „kupeldaja“ on mõistagi tuletatud sõnast „kupeldama“. Selle oleme saanud saksa keelest (kuppeln ‘ühendama, kokku haakima, paari sobitama’), sakslased aga omakorda vanaprantsuse keelest (coupler, copler ‘siduma, köitma’).

Nõnda et huvitaval kombel on nii „sutenöör“ kui ka „kupeldaja“ etümoloogiliselt eufemismid, pehmendavad peitesõnad – „toetaja“ ja „paarisobitaja“ –, mis ei anna sugugi täpselt edasi selle ameti tegelikku sisu ja eesmärki.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

„Õppimiskohustus“ on bürokraatlik absurditeater

Mõiste „õppimiskohustus“ eeldab, et õppimist saab käsu ja kontrolliga esile kutsuda. Ei saa. Koolide edukust hakatakse mõõtma…

5 minutit

Ajateenijate vähemalt B1-tasemel eesti keele oskus on vajalik ja kasulik kõigile

Ei ole mõeldav, et väga puudulikult või üldse mitte eesti keelt oskavad…

5 minutit

Erikooli laps ei ole probleem, vaid ühiskondlik läbikukkumine

Sageli vaid aastaks erikooli jõudvad lapsed peaksid lühikese ajaga õppima usaldama, rahunema, „õigesti“ käituma, uskuma…

4 minutit
Õpetajate Leht