Tartu loodusmaja hariduskeskus sai 25-aastaseks

Tartu loodusmaja hariduskeskus võib sel aastal tähistada juubelit, sest õpilastele koolitundide raames loodusväärtuste tundmist on õpetatud juba veerand sajandit. Keskkonnahariduse õppeprogrammide alguseks võib lugeda 1996. aastat, kui Elva lähedal Kulbilohus korraldati 4.‒6. klassi õpilastele metsapäevi. Tol ajal Elva metskonnale kuulunud väikese saunamaja kaminaruumi oli loodud klassiruum koos loodusvaatluste ja mõõtmiste jaoks vajalike vahenditega, kus sai vihma eest kaitstuna õdusalt toimetada. Matkati ja lõket tehti sealsamas Kulbilohus ja Vapramäe loodusradadel.

Kooliklassid tulid metsapäevadele Tartust tunnibussiga või tellisid ise transpordi. Lisaks looduse tundmaõppimisele ehedas keskkonnas, õpiti lõket tegema ja süütama ning saadi lõkketoidu elamus. Loodusmaja juhendajate ettevalmistatud töölehtedel oli ülesandeid nii eluslooduse liikidega tutvumiseks kui ka matemaatika ja emakeele harjutamiseks. Puude mõõtmine, käidud vahemaa arvutamine, nähtu sõnastamine heas eesti keeles – kõik see oli kooliprogrammi loomulik sidumine päris eluga. Päeva lõpus joonistati metsa elukoosluse pildid ja küpsetati koos lõkketoitu. „Kui mõned koolijuhid kahtlesid, kas tundide ajast sellist päeva korraldada pole õppeaja raiskamine, siis peagi muutusid need metsapäevad väga nõutuks ja nii on seda praeguseni. On hea näha, kuidas praegused õpetajad märkavad ja väärtustavad õppeprogrammide rolli laste õpioskuste kujundamisel ja sotsiaalsete pädevuste arendamisel,“ meenutab algusaegu Tartu loodusmaja programmijuht Helle Kont, kes on õppeprogramme juhendanud 25 aastat.

Õppeprogrammides osalenud lasteaiarühmade ja kooliklasside arv on aasta-aastalt tõusnud, enne viiruseperioodi tehti aasta jooksul peaaegu 500 programmi ja nendest sai osa veidi alla 10 000 lasteaialapse ja koolinoore. Praegu on Tartu loodusmajal katsetatud, täiendatud ja väga hästi toimivad 47 õppeprogrammi alusharidusest kuni gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilasteni. Programmid kestavad vastavalt vanusele 60 minutist kuni 4‒5 akadeemilise tunnini. Need lõimivad õppeaineid, kujundavad keskkonnasäästlikke väärtusi ja on päriseluga vahetult seotud. Lisaks eesti keelele viiakse programme läbi ka vene ja inglise keeles ning kohandatakse sobivaks hariduslike erivajadustega õpilastele.

Ka ruumide külje pealt on aeg saunamaja kaminaruumist edasi läinud ja nüüd saavad programmid toimuda Tartu loodusmaja päris enda kaasaegsetes õpperuumides, talveaias, maja liigirikkas pargis, aga ka Tartumaa loodusradadel. Vajadusel tullakse kaugematele koolidele vastu ja nii on juhendatud Läänemere-teemalist praktilist õpet ka Käsmus ja Toilas.

Oluline osa kvaliteetse programmi loomisel ja läbiviimisel on juhendaja. Loodusmaja õppeprogrammide puhul on alati jälgitud, et juhendajad oleks erialase haridusega, pikaajalise kogemusega ja täiendaksid end pidevalt nii erialas, tehnoloogias kui ka hariduslike erivajaduste valdkonnas. Juhendajad on pädevad kohanema õpetajate soovidega ja õpikeskkondadega looduses või koolides kohapeal. Näiteks on ette tulnud olukordi, kus loodusmajas juhendatakse ühe päeva jooksul kaheksa klassi ja kevadistel väljasõitudel looduses üle 1500 õpilase korraga.

Mitme Tartu linna ja maakonna kooliga on kujunenud välja aastatepikkune hea koostöö, mille tulemusena mõlemad osapooled teavad, millist tegevust õpilastele kavandada ja kuidas saavutada seda, et lapsed sooviksid särasilmselt loodust veel rohkem tundma õppida ning oskaksid puhast liigirikast keskkonda väärtustada. Nüüd on kõikidel Tartu linna munitsipaalkoolidel võimalik linna toel osaleda aktiivõppeprogrammides, Tartu loodusmaja on üks asutustest, kes loodusainetes neid pakuvad. Lisaks linna koolidele on head ja pikaajalised programmide külastajad olnud Ülenurme gümnaasium, Tõrva gümnaasium ja mitmed teised koolid üle Eesti. Toredad lapsed on tulnud loodusmajja programmidele isegi Pärnust, Saaremaalt ja Kohtla-Järvelt, seda suuresti tänu keskkonnainvesteeringute keskuse toetustele, mida koolid saavad ise taotleda.

Ka praeguses keerulises tervishoidlikus olukorras on loodusmaja leidnud võimalusi, kuidas õppetööd välja loodusesse viia ja koolide vajadustele vastu tulla. Näiteks viiakse loodusmaja jäätmeprogramme läbi pargialal või soovi korral kooli juures õuealal. Koostöös Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumiga on välja töötatud looduspäeva kava, kus Saare järve õpperajal või Taevaskojas saab õppeprogrammi ilma looduskeskkonda kahjustamata läbida korraga kuni 200 noort. Sellist looduspäeva formaati saab kohandada nüüd teistele koolidele vastavalt soovidele ja piirangutele. Kõige uuem programm „Elu mitmekesisus maal“ valmis samuti lähtuvalt ühe õpetaja vajadusest ja soovist, kes pöördus loodusmaja poole palvega käsitleda II kooliastme õpilastega elutingimusi eri loodusvööndites ning seal elavate loomade ja taimede vajadusi.

Kõigi nende 25 aasta jooksul on hea koostöö programmide arendamisel ja korraldamisel toimunud Tartu linnavalitsuse, keskkonnameti, RMK, keskkonnainvesteeringute keskuse ja mitmete looduskeskuste ning ametkondade nõul ja jõul. Tartu loodusmaja tänab neid! Juubelikingituse tegi loodusmaja endale juba ise – kõik 47 õppeprogrammi on aprilli seisuga läbinud Eesti keskkonnahariduse ühingu kvaliteedihindamise ja saanud murakakujulise kvaliteedimärgise „Läbimõeldud programm“.
Tartu loodusmaja ootab kooliklasse ja lasteaiarühmi ka edaspidi loodusväärtusi tutvustavatele õppeprogrammidele!