Regionaalse kolledži tuleviku tagab koostöö

Milline võiks olla TÜ Pärnu kolledži lähim aastakümme, selle üle arutles möödunud nädalal piirangute tõttu väheste külaliste ees vestlusring, keda kuulas suurem seltskond Tartu ülikooli TV vahendusel. Teemaga „Pärnu kolledž aastal 2030“ tähistati kõrgkooli 25. sünnipäeva.

Milliste erialade järele peaks olema kümne aasta pärast märksa suurem vajadus, kui on praegu? Nii küsis mõttevahetuse alustuseks vestlusjuht, Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa. Arutlema olid kutsutud Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, Tartu ülikooli sotsiaalvaldkonna dekaan Raul Eamets, Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor, endine Pärnu kolledži direktor Riina Müürsepp, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Pärnumaa arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold, ettevõtjad, kolledži koostööpartner, Estonia Spa Hotelsi juhataja Andrus Aljas ja Fein-Elast Estonia juhataja Urmas Mägi.

Veerandsada aastat Pärnus akadeemilist haridust andnud kolledž on tõestanud oma vajalikkust regioonis, kuid mida lisada kolledži kolmele valdkonnale, ettevõtlusele ja projektijuhtimisele, turismile ja sotsiaaltöö korraldusele, seda pakkusid juturingis osalejad. „Rohkem rõhku loodusseadustele ja tehnikaaladele,“ soovitas Urmas Mägi. Kuna Aljase sõnul on kogu piirkonna turism teelahkmel, siis vajavad turismiettevõtted kolledži abi rahvusvahelise kogemuse saamiseks. 

Tarmo Soomere juhtis jutu ülikooli missioonidele – need on õpetamine, teadustöö ja ühiskonna teenimine. Viimane tähendab akadeemiku sõnul sekkumist igapäevaellu. „See on nägemine, kus on midagi valesti, kus on regiooni probleem ja kuidas seda lahendada,“ arutles Soomere. Ühiskond vananeb ning sotsiaaltöö hakkab moodustama järjest suuremat osa SKT-st. Arenenud maades liiguvad igapäevase põhitöö lõpetanud inimesed elama kohtadesse, kus neil on mugav. Eestis on Soomere arvates see paik Pärnu ja seetõttu võib Pärnusse asuda tulevikus suur hulk inimesi, kes vajavad mitte abi, vaid tuge. „Sotsiaaltöö professuur peaks olema üks Pärnu kolledži lausa kohustusi,“ avaldas Soomere arvamust.

Erik Reinholdi sõnul saab tulevikus hariduses peatähelepanu loovuse arendamine ja inimestega toime tulemine ning haridusasutus peaks kujunema sellesuunaliseks kompetentsikeskuseks. Mere ökosüsteemidega tegeleva TÜ professori Henn Ojaveeri naasmisega kolledžisse on tekkinud kõrgkoolil hea võimalus saada sinimajanduse eestvedajaks, soovitas Raul Eamets. Riina Müürsepp nägi kutsehariduskeskuse ja kolledži integreeritud õppe koostöövõimalusi. Uus ühine õpekava on juba paberil ning ootab seadusandjate heakskiitu.

Kiiremas korras tuleb leida, kuidas viia Eestis akadeemiline tarkus ja kompetentsus ettevõtetesse, rõhutas Tarmo Soomere. Pärnumaa arenduskeskus ja Pärnu kolledž on sellise sihi seadnud. Koos on hakatud välja selgitama, milliseid uuringuid vajavad Pärnu- ja Viljandimaa ettevõtjad. See töö, kuhu on kaasatud ka Viljandi kultuuriakadeemia, on üks suurest koostööprojektist nimega Kobar, mille raames tegutsevad ühiselt kolledž, Pärnumaa arenduskeskus ja ettevõtlusinkubaator. Äsja kõrgkoolihoone vanimas osas lõppenud remondi järel sinna kolinud arenduskeskuse ruumid avati sümboolselt samal päeval. Sel tähtpäeval sõlmiti ka kolmepoolne koostööleping, millele kirjutasid alla TÜ dekaan Raul Eamets, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Pärnumaa omavalitsuste liidu esindajana Lauri Luur.

17. mail, kolledži sünnipäeval istutati kolm tamme Vallikääru parki, üsna lähedal kohale, kus 1699. aastal avati Pärnus Academia Gustavo-Carolina.