Läti kutseharidus toodab paljuski töötuid ja emigrante

4. juuni 2021 Hannes Korjus tõlkija - Kommenteeri artiklit

Läti kutsehariduse kurb reaalsus: üha vähem on neid, kes õpivad tööandjate nõutavatel erialadel, järjest rohkem noori astub aga erialale, mille puhul prognoositakse tööjõu ülejääki.

Tänavu veebruaris kogunes seimi haridus- ja teaduskomisjon istungile, et arutleda kutsehariduse olukorra üle – hinnati aastatel 2010–2019 kutsehariduse nüüdisajastamiseks ja maine tõstmiseks tehtud investeeringute tulemusi.

2017. aastal valis kutsehariduse õppekava Euroopas umbes 48% kõikidest keskharidust omandavatest õppuritest (European Centre for the Development of Vocational Training Research paper), seimis tõdeti, et mingit proportsioonimuutust kutsehariduse kasuks võrreldes 2012. aastaga toimunud ei ole. Suhe 61:39 üldkeskhariduse kasuks püsis ka 2020. aastal.

Peaasjalikult oli juttu üha kroonilisemast tööjõupuudusest ja kutseõppeasutustest väljalangevatest noortest, kes täiendavad kvalifikatsioonita tööjõu ja potentsiaalsete emigrantide ridu. Riigikontrolli 1. revisjoniosakonna direktor Inese Kalvāne tutvustas kutsehariduse revisjoni tulemusi. Tema ülevaateraportist selgus, et kutsehariduse valdkonna nüüdisajastamiseks ning kutseharidusasutuste maine tõstmiseks noorte silmis investeeriti ajavahemikul 2010–2019 Euroopa Liidu tõukefondide ja Läti riigieelarve toel ca 1073, 5 miljonit eurot.

Õppeasutuste taristute ja materiaal-tehnilise baasi nüüdisajastamiseks ette nähtud rahastus suurenes märkimisväärselt alles 2016. aastal, 2019. aastaks oli Euroopa Liidu tõukefondide ja Läti riigieelarve toel makstud valdkonna arengusse kokku ca 108,7 miljonit eurot. Läti riigieelarvest kulutati ajavahemikul 2010–2019 kutseharidusasutuste rahastamiseks 673,4 miljonit eurot.

Kutsehariduse kitsaskohad

Inese Kalvāne tõstis Läti seimi haridus- ja teaduskomisjoni ees esile järgmised kutseharidussüsteemi ees seisvad probleemid.

  • Läti kutsekeskharidussüsteem on ikka veel killustunud, raskesti ohjatav, infotehnoloogia võimalusi juhtimise tõhustamiseks ei kasutata piisavalt.
  • Demograafilistest protsessidest tingitud koolitatavate arvu vähenemine päädib sellega, et õppeasutuste „võitlus koolitatavate pärast“ muutub üha teravamaks, sest just koolitatavate arv on õppeasutuse ja selle õppekavade realiseerimise eeltingimus.
  • Võitluses tööturul kõige nõutavamate õppekavade täitumuse ja õpilaste valitud õppekavade täitumuse vahel jääb peale viimane. Haridus- ja teadusministeerium pole piisavalt jõuliselt ning sihipäraselt osalenud kõnealuses protsessis vahekohtunikuna, tagamaks õppekavade täitumuse ja tööturu nõudluse arengusuundade kooskõla.
  • Kutsehariduskeskused hakkasid alles revisjoni käigus koordineeritult täitma nendele määratud metoodilise juhtimise ülesandeid, nii jäeti varem üsnagi unarusse õigusaktidega ette nähtud võimalus olla kutseharidussüsteemi arengumootoriks.

Pärast masu (2011) valmis Läti tööhõiveametil uurimus „Tööturu turvaline paindlikkus“, kus oli ära toodud tabel, mis kirjeldas demograafiliselt tööturul püsimiseks ja tööturule sisenemiseks korraldatud täienduskoolitustel/ümberõppel osalenuid. Selgus, et täienduskoolituses osalenute seas oli ülekaalukas enamuses kõrgharidusega läti rahvusest naine, kel on püsiv töökoht, kes töötab juhi või spetsialistina enamasti avalikus sektoris. Mõistagi teadvustavad sellised osalejad väga hästi hariduse väärtust, aga ilmselgelt ei ole nad tööturul kõige nõrgemad.

Little Deal

Riigikontrolli raportist selgub, et kutsehariduse põhimure on kutseharidusse investeeritud raha kehv tulemuslikkus. Põhiküsimus püsib õhus: miks ei jätku kvalifitseeritud töötajaid, kui kutsehariduse valdkonna nüüdisajastamiseks investeeriti ca 1073, 5 miljonit eurot? Läti Panga analüütik Gundars Dāvidsons võttis aluseks Eurostati andmed, kõrvutas neid Läti vastavate näitajatega, märkides, et fraas „tööjõupuudus“ on tööandja seisukohalt tehtud tõdemus: selle allikas on ettevõtjate küsitlused, kus nad vastavad oma praeguste murede kohta esitatud küsimustele. Usutletud ettevõtjad kuulutavad, et võiksid toota hoopis rohkem, aga pole, kes töötaks, või et töötajad lahkuvad ettevõttest ning sama palga eest ei taha keegi töötada.

Dāvidsons viitas pealegi, et „tööjõupuudus“ ilmneb sünkroonselt kogu Euroopas, olles laias laastus seotud globaalse majandustsükli, mitte kohalikest demograafilistest probleemidest või migratsiooniga seotud probleemidega.

Tööotsijate/töötute täiend- ja ümberõppe tulemuslikkust kommenteerinud Läti Panga rahapoliitika osakonna makromajandusliku analüüsi ja prognoosi allosakonna peaökonomist Olegs Krasnopjorovs lausus, et pole tõestatud, et töötute ümberõppel ei oleks tööpuuduse vähenemisele mingit mõju. „Aga näeme, et see mõju võiks olla suurem,“ nentis ta. Tema hinnangul on vaja pöörata tähelepanu tõigale, et näiteks Latgales säilib kõrge tööpuudus, hoolimata sellest, et just nimelt kõnealuses piirkonnas on kõige rohkem töötute ümberõppega tegelevaid ettevõtteid. Tähendab, et üksipäini töötute ümberõppe helde rahastamisega ei ole Latgale tööpuudust võimalik lahendada. Vaja on ka muid instrumente – töötute ümberõppeks kasutatavate õppekavade kvaliteedi põhjalikumat kontrolli.

Majandusministeeriumi analüüsiosaonna juhataja Dace Zīle: „Inimesed lahkuvad Lätist mitte seepärast, et siin oleks halb elada, vaid mujal võivad nad samade oskuste ja kogemustega teenida rohkem. Kui Läti avab uksed madala kvalifikatsiooniga tööjõule, tekitab see kohe surve Läti enda suhtelistelt madala kvalifikatsiooniga töötajate töötasudele.“

Praegu võib täheldada iga-aastast, ca 7–8% palgatõusu, seevastu sissetoodud odavtööjõud võib põhjustada selle järsku vähenemist või tõusu sootuks katkestada, sestap muutub emigratsioon alternatiivina tunduvalt ahvatlevamaks. „Tulevikuväljakutseid suudavad vastu võtta üksnes kõrge kvalifikatsiooniga töötajad,“ teatas Dace Zīle.

Läti tööandjaid koondava kaubandus- ja tööstuskoja juhatuse liige Katrīna Zariņa aga lausus: „Kui hinnata võimalusi, kuidas olemasoleva palgatasemega konkureerida vana Euroopa ja EL-i uute liikmesriikidega, siis tuleb kõvasti pingutada, et suurendada tootmistmahte, hõivata uusi müügiturge, suurendada ettevõtete tootlikkust. Kuniks see kõik toimub, läheb rahvamajanduse senise kasvutempo säilitamiseks vaja töökäsi, kes tahaksid töötada selle palga eest, mida oleme võimelised neile maksma – ning praegu on need Kolmandast Maailmast pärit inimesed.”

Tema lausutu tuletab meelde, et midagi säherdust on endise Nõukogude Liidu territooriumil juba olnud: USA majandusteadlane James Millar iseloomustas kunagi Brežnevi-aegses Nõukogude Liidus töötamist: see oli Little Deal – „Nemad teesklevad, et maksavad meile, ja meie teeskleme, et töötame.“

Koolitatavate jagunemine üldhariduse ja kutsehariduse õppekavade vahel pärast põhihariduse omandamist

 Plaanitud näitajaTegelik näitaja
201261:39
201755:4561:39
202050:5061,5:39

Allikas: Läti haridus- ja teadusministeerium


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!