Montessori pedagoogika uus tulemine
Rühmaruum on jagatud viieks ainealaks. 
Kuldsed helmed kümnendsüsteemi tutvustamiseks, … 
… kellad helikõrguse eristamiseks, … 
… metallkujundid ja … 
… riietusraamid on autentsed Montessori vahendid. 
Ladumistähtede abil saavad sõnu ritta seada ka need lapsed, kelle käsi kirjutamiseks veel piisavalt kindel ei ole. 
Igapäevaelu harjutus kuidas kasutada lehtrit?
11. juunil peetakse Harku vallas Meriküla spordi- ja õppekeskuses Pangapealse lasteaia Montessori rühma avamispidu. See on Eestis esimene munitsipaallasteaias autentset Montessori pedagoogikat viljelev rühm. Rühma sisustamist alustati sügisel ning lapsed tulid rühma jaanuaris. Rühma juhendaja – nagu Montessori pedagoogikas õpetajat kutsutakse – on Ruth Maria Roosi-Ott.
Montessori rühmaruumis on tunne nagu teaduskeskuses: avatud riiulitel on väga palju vahendeid, üks põnevam kui teine. Ruum on jagatud viieks ainealaks: igapäevaelu, meeled, emakeel, matemaatika ja kultuur.
Igapäevaelu harjutustega arendatakse peenmotoorikat, silma ja käe koostööd, keskendumisvõimet. Näiteks õpivad lapsed oskusi, mida nad saavad hiljem riietumisel kasutada. Lapsed pühivad ka põrandat, võtavad tolmu, pesevad aknaid ja laudu, viilutavad puuvilju, tegelevad õmblustöö ja lilleseadega. Õues olles kastavad, rohivad, riisuvad, lükkavad talvel lund – mõtestatud tegevus on laste arengule väga väärtuslik ja nad teevad seda rõõmuga.
Meelte ainealal on terve hulk vahendeid nägemis-, kompimis-, kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeele teravdamiseks-täiustamiseks. Näiteks peab laps kinnisilmi ja üksnes sõrmeotstega liivapaberiplaate tunnetades moodustama neist kareduse järgi paarid. Või kangatükke katsudes ära tundma, millised kaks on sarnased. Või raskusplaate käes kaaluma ja kaalu järgi sorteerima.
Kuulmismeele arendamiseks on rühmas helitopsid ja kellad. Topsid on muidu äravahetamiseni sarnased, kuid raputades teevad eri valjusega heli. Laps peab kuulmise järgi sarnase valjusega paari kokku panema. Sarnaselt tegutseb laps kelladega, kuid neist moodustuvad paarid helikõrguse järgi.
Emakeele alal leidub palju keele- ja häälikumänge, kätt kirjutamiseks ettevalmistavaid harjutusi, vahendeid sümbolite õppimiseks ning terve hulk raamatuid ja lugemismaterjale. Edasijõudnud lugeja jaoks on mängud, mis annavad aimu keele struktuurist ning sõnaliikidest.
Matemaatika vahendeid on lausa kuus gruppi. 10–20 piires arvutamisele lisaks õpitakse tundma kümnendsüsteemi, millest koolilastelgi on tihti raske aru saada. Näitlike vahendite abil mõistab laps, et kümme ühelist on üks kümneline, kümme kümnelist üks sajaline, kümme sajalist juba tuhat.
Eri pikkuses loendamiskettide abil saab selgeks hulgakaupa loendamise. Näiteks on ühes ketis viis korda viis ehk 25 helmest, viis korda pikemas samasuguses ketis aga 125 helmest. See on ettevalmistus astmete tundmiseks.
Montessori pedagoogika üks läbiv põhimõte ongi teha abstraktsed ja raskesti mõistetavad asjad lapsele käegakatsutavaks, ja seda kõike mänguliselt. Nii tekib ajus vundament, millele on lihtsam teadmisi ehitada. Teadmised tekivad tegevusi korrates ja harjutades, mitte asju pähe tuupides.
Kultuuri ainealas on erinevad teemad, ka kunst. Kunstitunde eraldi ei ole, kuid kunstinurgas on guašid, akvarellid, käärid, liim, söepliiatsid, vahakriidid, plastiliin ja palju muud. Laps võib kunstitegevusi teha, millal iganes soovib.
Erilist tehnoloogiat kasutades saab klotsidest kokku panna Rooma kaare, mis on ajalugu ja füüsika ühekorraga. Geograafias õpitakse tundma gloobust ja maakaarti, botaanikas saavad puslede abil selgeks lehekujude nimed, et laps oskaks ka looduses lehvikja või odaja kujuga puulehe üles leida. Põhimõte on sama: teha põnevate ja mänguliste vahendite abil lapsele asjad mõistetavaks.
Ruth Maria Roosi-Ott, kas Montessori rühmas nukkude ja autodega mängunurka ei olegi?
Ei ole. Montessori rühmas valib laps ise endale tegevuse, mis tema arengut parajasti kõige paremini toetab. Kuna meil on liitrühm, on laste arenguvajadus erinev. Ka neil lastel, kes on parasjagu ühevanused. Hommikupoolikul on meil kolmetunnine töötsükkel, kui teeme esitlusi ja lapsed töötavad õppevahenditega. Rühmas on loodud keskkond, kus on igale lapsele vastavalt tema arenguvajadusele midagi pakkuda. Juhendaja roll ongi lisaks keskkonna ettevalmistamisele lapse ja selle keskkonna vahel ühendus luua. Montessori pedagoogika üks element on vabadus, millel on ka piirid. Laps võib riiulitest võtta kõike, mida talle on esitletud, ning ta teab, et tegevuse lõpus tuleb asjad oma kohale tagasi viia. Kolmeaastane ei võta asju, millega ta ei ole veel valmis tegutsema, vaid neid, mida olen talle juba tutvustanud. Seda, mida lapsele järgmisena esitleda, saan teada lapse vaatlemise kaudu. Jälgin iga päev, mille vastu laps huvi tunneb, ning esitlen talle erisuguseid vahendeid, et tal oleks valikuvõimalus.
Miks on Montessoril liitrühmad?
Seepärast, et laste oma väike kogukond paremini toimiks. Ka meie rühmas, kus on 17 last, on lapsi vanuses 2–7, nii poisse kui tüdrukuid. Suuremad on väiksematele eeskujuks, üksteist aidatakse ja toetatakse. Kuna alustasime jaanuaris täiesti uue rühmaga, võtsime siia lapsi kõigist vanuserühmadest. Toimivasse rühma võetakse enamasti juurde ainult pisemaid.
Nädala, kuu ega aasta teemat teil ei ole.
Jah, kuna lapsed on arengult erinevad, on igal lapsel sisuliselt individuaalne õppekava ning loodud tingimused oma arengupotentsiaali realiseerimiseks. Laps läbib riikliku õppekava nõuded ja enamasti rohkemgi, kuid igaühel on oma tee. Mõni oskab lasteaia lõpuks kirjutada oma nime ja lihtsamaid sõnu kokku lugeda, samas arvutab miljoni piires. Teine arvutab 20 piires, aga kirjutab ja illustreerib jutte. Me ei survesta kedagi midagi tegema, meil ei ole akadeemilist drilli, me lähtume lapse huvidest, eeldustest, arengutempost. Tähtis on teada, et lapsel on esimesel kuuel eluaastal tundlikkusperioodid, mille jooksul on tal eriline võime õppida mingit kindlat oskust mänglevalt ja otsekui iseenesest. Hiljem tuleb nende asjade õppimiseks vaeva näha ja pingutada. Suur osa Montessori vahenditest ongi üles ehitatud, arvestades lapse tundlikkusperioode, mil ta omandab asju kerguse ja rõõmuga.
Kuidas on muusika- ja liikumistundidega?
Eraldi muusika- ja liikumistunde ei ole, küll aga on muusika ja liikumine väga oluline osa päevast. Laulame iga päev, on võimalus noodikirja õppida ja heliloomingut teha. Samamoodi liiguvad lapsed palju. Meie majast mereni on 200 meetrit, lapsed saavad käia mere ääres ja metsas ning joosta, ronida, hüpata.
Mida Montessori pedagoogika juhendajalt nõuab?
Juhendaja väljaõpe on väga pikk ja põhjalik, kuid ilma selleta ei ole võimalik autentset Montessori rühma luua. Mul tuli pooleteise aastaga läbida 600 tundi koolitust ja 210 tundi praktikat. Maria Montessori on öelnud, et kõik, kes tahavad saada Montessori juhendajaks, peavad oma arvamused, hinnangud ja varasemad kogemused kõrvale jätma ning täielikult ümber mõtestama. Juhendaja tööl iseendaga on selle pedagoogika puhul väga suur osa. Montessori õpetuse keskmes on ettevalmistatud keskkond ja täiskasvanu on üks olulisemaid osi sellest keskkonnast. Juhendaja peab teadlik olema igast sõnast ja liigutusest, mida ta laste juuresolekul teeb, sest ta on lastele eeskujuks. Täiskasvanu on sageli ka kõige suurem takistus lapse arenguteel: ta teeb lapse eest ära asju, mida laps suudaks ise teha, pakub liiga raskeid või liiga kergeid, mitte arengukohaseid tegevusi. Eeskätt on vaja harjutada kannatlikkust. Lapsele tuleb anda nii palju aega, kui ta vajab, et jalanõud ise jalga pusida, lõunasöögi järel oma koht ära koristada jne. Liiga vara ei tohi appi minna.
Kes teid rühmas aitavad?
Mul on kaks suurepärast assistenti, kelle kanda on rühmas piiride seadmine, töö- ja keskendumisrahu tagamine, laste iseseisvuse toetamine, neile rikkaliku keelekeskkonna pakkumine. Ühel neist on Montessori assistendi diplom. Olen ise ka neile koolitusi teinud, rääkinud sellest, kuidas lastega suhelda, mida tähendab lapse austusega kohtlemine jne. Olen ise alles algaja juhendaja ja nemad on algajad assistendid, koos õpime.
Millega Montessori pedagoogika teid ära võlus?
Nii nagu viimasel ajal suurem osa Montessori juhendajatest, jõudsin ka mina selleni oma lapse kaudu. Ütleksin, et Eestis on praegu Montessori õpetuse kolmas laine. Esimene oli esimese Eesti Vabariigi ajal, teine 1990. aastatel ja viimastel aastatel on alanud kolmas laine lapsevanemate algatusel, kes on jõudnud Montessori põhimõteteni. Ka Maria Montessori ise nägi oma pedagoogikat eeskätt lapse arengust lähtuva kasvatus- ja õpetusviisina, mida rakendada sünnist saati. See ei tähenda niivõrd õppevahendeid, kui seda, kuidas last koheldakse, talle iseseisvust võimaldatakse, tema arenguvajadustega arvestatakse. Grupp sarnaste huvidega lapsevanemaid, mina nende seas, asutasimegi 2018. aastal Eesti Montessori ühingu, mis hakkas kohe selle nimel tegutsema, et luua Eestisse autentsed Montessori rühmad. Kuna ei olnud võtta juhendajaid, läksime Eestist kolmekesi Montessori ühingu ja teiste toetajate abiga Soome rahvusvahelisele kursusele õppima. Kaks meist on juba oma rühma avanud.
Mina leidsin selleks võimaluse Harku vallas, kus vallajuhid olid Montessori pedagoogikaga tuttavad. Olemegi Pangapealse lasteaia Montessori rühm, mis tegutseb Meriküla spordi- ja õppekeskuse majas. Lasteaia direktor Kairi Tammiste on meid hästi vastu võtnud ja usaldanud ning andnud vabad käed teha oma asja teha nii autentsel moel, kui oskame. See on meie jaoks parim võimalus, mis olla saab.
Kuidas see rohkem kui sada aastat vana õpetus on ajas vastu pidanud?
Maria Montessori, kes oli arst ja teadlane, tegeles oma õpetusega rohkem kui pool sajandit ning arendas seda pidevalt: dokumenteeris kõike põhjalikult, vaatles lapsi teaduslikel alustel, et märkmed oleks võrreldavad ja saaks teha järeldusi. Selle tulemusena küpses mitmekülgne ja terviklik süsteem, mis sisaldab kõike: õppevahenditest kuni suhtumise, keskkonna loomise ning laste arenguteooria süvitsi tundmiseni. Montessori rühmas õpivad lapsed iseseisvalt tegutsema ja valikuid tegema, enda jaoks huvitavaid asju uurima ja keskenduma ning neil tekib sisemine motivatsioon ja õpihuvi. Montessori pedagoogika on kasutusel enamikus riikides ning rahvusvaheline Montessori assotsiatsioon (AMI) vajadusel nüüdisajastab seda.
Kus saab Montessori juhendajaks õppida?
Seni on see olnud väga keeruline, sest õppida on saanud ainult välismaal. Esmakordselt algab selle aasta septembris Eesti Montessori instituudi korraldatud juhendaja koolitus Eestis koos eestikeelse tõlkega. See on harukordne võimalus ja lausa ajalooline sündmus.
Aitäh huvitava ülevaate eest!
Imeline! Seda vaadates tekkib endalgi soov olla uuesti laps ja seda kõike kogeda!
KOLLEEGID!
Meenutagem, et 30 aastat tagasi jõudsid sellised suunad pedagoogikas, mil tema rakendaja NIMI, esmakordselt ka Eestisse (peale M.Montessori eriti R.Steineri jt koolid). Süvenedes probleemi (Saksas eriti Steineri kooli), selgitasin, et tegemist on mingi ÜHE SUUNA ÜLEtähtsustamisega pedagoogikas või metoodikas. Teaduslikud uuringud USAs näitasid toona, et nende põhimõtete järgi õppijad jäid siiski alla AKADEEMILISTES teadmistes, kuid olid edukamad afektiivses (tundmuste) vallas…
P.S. Uurijad arvasid, et sellegi EDU taga on neid metoodikaid kasutavad väga entusiastlikud ÕPETAJAD -!? Tundkem pedagoogika AJALUGU!
Lugupeetud kolleeg hr Leppik,
Vastuseks teie kommentaarile soovisin täpsustada, et Montessori pedagoogika puhul on teaduslike uuringute tulemused just vastupidised: Montessori haridusega lastel on nii akadeemilised teadmised kui ka sotsiaalsed oskused keskmisest kõrgemad, nn mahajäämus on vaid müramismängudes (vt graafikut: https://lh3.googleusercontent.com/proxy/DiI3UATKKv_V1vumTXd23iybrNV7_fDPd0nkT28ICsFUyGO5PTVgEs57KXuELvPyGQ1EiQfwt5LLYvvMgBFH4FQagBfEwcwDKqnFnzol).
Keda huvitab Montessori pedagoogika teaduslik taust ning põhjendatus, võib lugeda Angeline S. Lillardi teoseid ning artikleid, kuna tema uurib seda valdkonda juba aastakümneid. Näiteks üks mõne aasta tagune uuring on siin:
1) lühikokkuvõte tulemustest: https://www.sciencedaily.com/releases/2017/10/171030084800.htm
2) pikk artikkel: https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fpsyg.2017.01783/full
Ka laste neuropsühholoog Steve Hughes on sellele teemale pühendunud.
Steineri puhul ei ole ma põhjalikumalt uurinud, kuid seniste teadmiste põhjal usun, et see võib tõesti nii olla, nagu te kirjeldasite, kuna on jäänud mulje, et koolieelses lasteasutuses nad akadeemiliste teadmistega kuigivõrd ei tegele ning ka koolis on lähenemine teistsugune.
Avatud meelt ja sisukaid diskussioone soovides
Ruth Maria Roosi-Ott
Montessori juhendaja