Suure Muuseumiroti võitis Eesti meremuuseumi näitus „Meri tornis“

5. juuni 2021 Muinsuskaitseamet - Kommenteeri artiklit

2020. aasta parima püsinäituse tiitli ja Suure Muuseumiroti võitis Eesti meremuuseumi näitus „Meri tornis“. Parima ajutise näituse auhinna sai Eesti loodusmuuseumi näitus „Hirmus armas nahkhiir“. Kokku tunnustati Kuressaare kultuurikeskuses toimunud Eesti muuseumide aastaauhindade auhinnatseremoonial kümmet Muuseumiroti laureaati. Eriauhinna Rotilõks pani kõige külastajasõbralikumale muuseumile välja EAS ja Eesti muuseumiühing andis esmakordselt välja aasta turundaja auhinna.

„2020. aasta ei olnud muuseumidele lihtne. Seetõttu olen siiralt õnnelik, et hoolimata keerulistest oludest ja pidevast ebakindlusest, sündis meie muuseumides nii palju uut ja põnevat,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Sügav kummardus võitjate ees ja aitäh teile kõigile, kes te igapäevaselt hoiate meie kultuuripärandit ning pakute võimalust tulla näitusele või muuseumitundi, kuraatorituurile või kogudega tutvuma.“

Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid

Parim püsinäitus ja Suure Muuseumiroti võitja on Eesti meremuuseumi näitus „Meri tornis“.

Parima ajutise näituse tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Eesti loodusmuuseumi näitus „Hirmus armas nahkhiir“.

Aasta muuseumikogu arendaja on Eesti Rahva Muuseum projektiga „Eesti pärand välismaal: kogumine ja kättesaadavaks tegemine ERM-is“.

Kõige kaalukamaks konserveerimistööks 2020 valis komisjon SA Eesti Vabaõhumuuseum projekti „Hiiumaa Kuriste kiriku „Peaingel Gabriel“ kujutisega ikonostaasi ukse konserveerimine ja eksponeeritavuse taastamine“.

Aasta kogukonna sõbra tiitel läks Eesti maanteemuuseumile projekti „Lada 50 – rännak nõukaaja autokultuuri radadel“ eest.

Muuseumihariduse edendaja 2020 on Eesti Rahva Muuseum, kes viis ellu Eesti kultuuri kursuse „Ela eestlaste elusid“.

Aasta teadustrükise auhinnaga autasustati Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi  „Eesti Vabadussõja ajalugu“ I ja II köite väljaandmise eest.

Parima teadusürituse, „Fotograafia retušeerimata ajalaugu“ korraldas Tartu kunstimuuseum.

Aasta eriauhinna pälvisid muuseumihariduse eestvedajad paljudest Eesti muuseumidest sotsiaalse närviga algatuse „Eesti muuseumipedagoogide koostöövõrgustiku aktiveerimine eriolukorra ajal ja koroonakriisis. Veebikohtumised ja e-õppematerjalide kogumisaktsioon“ eest.

Kõige kõvema muuseumiarendusega sai eelmisel aastal hakkama Eesti meremuuseum, renoveerides Paksu Margareeta kaasaegseks muuseum-külastuskeskuseks.

Esmakordselt andis Eesti muuseumiühing üle aasta turundaja tiitli ja selle pälvis Eesti loodusmuuseum näituse „Hirmus armas nahkhiir“ ja 2020. aasta looma turunduse eest.

EAS-i turismiarenduskeskus valis selle aasta Rotilõksu auhinna laureaadiks Tallinna linnamuuseumi, mis on viimasel ajal inimestele pealinna järjest enam avanud. Näiteks on mitu objekti ühendatud kindlustusmuuseumiks, et anda külastajale terviklikum pilt Tallinna ajaloost, ning kuulsatesse bastionikäikudesse, mis alustasid korraldatud ekskursioonidega, pääsevad nüüd ka üksikkülastajad. „Eriti väärivad aga tunnustust algatused, millega muuseum on tulnud kiviseinte vahelt oma publiku sekka. Ajalugu ootamatute nurkade alt valgustades on korraldatud välinäitusi ja põnevaid tuure: Kalamaja ajalugu räägivad linnaruumis pildid perealbumitest, tuurid kutsuvad avastama ka pealinna kriminaalset ja kõlvatut poolt. Mida loomingulisem lähenemine, seda suurem panus ka külastajanumbrite taastumisse, mis on Tallinnas kõige enam kannatada saanud,“ ütles EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 96 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid võitjad välja kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid. Traditsiooniliselt toimub Eesti muuseumide aastaauhindade üleandmine aasta alguses, COVID-19 olukorrast tingituna lükkus tänavune auhinnatseremoonia suvesse.

Iga Muuseumiroti 2020 kategooria võitjale on välja pandud Eesti kultuurkapitali rahaauhind 1300 eurot, mida saab kasutada erialase täiendamise eesmärgil.

Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!