Eesti Kultuuri Koja konverents uurib ja kirjeldab piire inimeses ning ühiskonnas
2021. aasta Eesti Kultuuri Koja konverents „Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates“ uurib ja kirjeldab piire inimeses ning ühiskonnas. Seekordne konverents toimub koostöös Eesti teaduste akadeemiaga 19. novembril.
Elame turbulentsel ning rohkete muutuste ajastul, millega tuleb toime tulla. Tehnoloogiline areng, globaalne majandus, planeedi ressursside vähenemine ja nende järjest ebavõrdsem jagunemine on viinud inimese iseenda ja keskkonna piiride aina teravama tunnetamiseni. Konverentsil oleme seadnud eesmärgiks mõningaid neist piiridest lähemalt uurida ning kirjeldada neid kunstide ja eri teadusvaldkondade vaates.
Esimeses teemaplokis arutleme, millised piirid seavad meile loodusseadused ja ökoloogilised süsteemid. „Füüsikaseadused kirjeldavad piire, mida ei saa keegi põhimõtteliselt ületada,“ kirjeldab bioloog ja semiootik Kalevi Kull. „Ökoloogilised piirid on seotud ökosüsteemide energiakasutusega, neid piire saab rikkuda. Energia ülemäärane lisamine ökosüsteemidesse – nagu inimesed on seda viimasel sajandil teinud – muudab möödapääsmatult aineringeid, seeläbi elutingimusi (sealhulgas kliimat), ja tagajärjena vähendab elurikkust. Teisisõnu – odav energia on ohtlik.“ Millised on neid piire arvestavad uued majandamisviisid ja ühiskondliku olemise vormid?
Teises teemaplokis jõuame tehislike ja tehnoloogiliste piiride kirjeldamiseni. Me teame, et tehnoloogiate arenedes avardunud piirid seavad inimesele nii ohte kui võimalusi. Kuidas teha nii, et tehnoloogiate areng inimest ei kahjustaks?
Kolmandas teemaplokis käsitleme kultuuris, ühiskonnas ja inimeses endas tajutavaid kriise, kus inimene on proovile pandud äärmuslikul moel ning tavapärastest toimetulekumehhanismidest edasi elamiseks ei piisa. „Kriisiolukorras inimene seisab piiril. Mis on enne piiri ja mis on piiri taga?“ küsib sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, kes juhib aruteluringi sotsiaal- ja humanitaarteaduslikus võtmes.
Ettekannetega esinevad Tarmo Soomere, Dirk Helbing (Šveits) ja Jaan Ross.
Arutelusid juhivad Kalevi Kull, Jüri Engelbrecht ja Merike Sisask.
Vestlusringides osalevad Jaan Aru, Aveliina Helm, Mihhail Lotman, Helen Sooväli-Sepping, Laur Järv, Jaan Undusk, Tarmo Uustalu, Tiiu Kuurme, Madis Arukask, Märt Läänemets, Egge Kulbok-Lattik, Hardo Pajula.
10. novembrini saab esitada kandidaate auhinnale Kultuuri Tegu 2020. Praegusel raskel ajal inimene vajab head. Nii seda, et saab kedagi tunnustada ja esitada kandidaadiks kui ka seda, et olla tunnustatud. Ka kandidaadi esitamine Kutuuri Teo nominendiks on heategu. Ka see haakub tänu- ja tunnustuskultuuriga.
Auhinnad on kolmes kategoorias:
* Aasta Kultuuri Teo peaauhind,
* Peeter Alliku kunstiauhind,
* Tuleviku Tegija.
Auhinda antakse välja aastast 2014 koostöös kultuuriministeeriumiga, kes toetab auhinnafondi 5000 euroga.