Epp Vodja: „Ettevõtlust on parim õpetada mängu ja proovimise kaudu“

Mõned õpetajad panevad lastel silmad särama. Nende tundi tullakse joostes ja neid mäletatakse pärast kooli lõppu veel pikalt. Need õpetajad on üle linna tuntud ning nende tunnis on nii nalja kui ka tõsist tööd. Üks neist on 21. kooli ettevõtlusõpetaja Epp Vodja.

Suhtlesime Epuga esimest korda kevadel. Oma õpilastest rääkis ta nagu arheoloog või arst, kes oma uurimistööd hellalt jälgib. Epp hõikas mulle telefoni: „Esinemised on juba sel teisipäeval!“ Paistis, et ta ootas suure uudishimuga 10. klassi õpilaste õpilasfirmade ettekandeid.

Epp on saanud majandusõpet katsetada 30 aastat: „Algul oli mul oma programm, siis alustasin Junior Achievementi tegevusõppega ja nüüd läksin ka Wise’i ettevõtlusmaterjalide peale.“ Lisaks tööle 21. koolis on Epp 1993. aastast ka Junior Achievementi koolitaja.

Eks seda on näha ka suurtes väljaannetes, kuidas õpilasfirmad ja idufirmad üllatavad aina säravamate ideedega, neist tahetakse palju rohkem teada kui varem. Ettevõtlusõppe populaarsust kinnitab ka Epp: „Meie koolis on ettevõtlusõpe ja riigikaitse õpilaste esimene valik.“

Ta on veendunud, et ettevõtlus- ja majandusõpet võiks koolides olla rohkem. „Tunde on ikka maru vähe,“ arvab Epp. „10. klassis on kokku 35 tundi ettevõtlusõpet, terve aasta peale on see üks tund nädalas, poole aasta kohta kaks tundi.“ Ettevõtlusõpe on tema koolis hästi jaotunud: „10. klassis saab põhiteadmised, 11. klassis praktika õpilasfirmaga ja 12. klassis edasijõudnute teadmised mikro- ja makromajandusest.“

Epul kusjuures polegi õpetajaharidust, vaid sellest midagi veel paremat – pikk kogemus. „1987. aastal sattusin Raplasse Pirgu arenduskeskusesse tööle ja 1989. aastal kutsuti mind sealt Vesiroosi gümnaasiumi majandusõpetajaks. Nii see ettevõtluse õpetamine alguse sai,“ jutustab ta. 12 aastat hiljem kutsusid Epu poja klassi lapsevanemad ta 21. kooli majandusõpetajaks ja siin on ta olnud viimased 18 aastat.

Lihtne õpetajale, põnev õpilasele

„Eks ma olen katsejänes olnud,“ naerab Epp, sest Junior Achievementi koolitajana oli ta üks esimesi uute lähenemiste katsetajaid ja praeguseks on saanud katsetamine talle harjumuseks. Tema viimane katsetus on Wise’i moodul. „Olen Wise’i materjalide üle õnnelik, see paneb õpilased tehnilisemalt mõtlema ja nad ei pea seejuures midagi pähe õppima, vaid saavad kuulata ja ise katsetada.“ Tund on hea, kui seal pole ainult tuim teooria, vaid saab omal nahal asju proovida. Kümnendikud andsid Wise’i moodulile hea tagasiside, neile ikka väga meeldis. „Laps tuleb tundi ja näed ju kohe, et talle meeldib ja pakub huvi. Õpilased hindavad väga kõrgelt, et selline suur ettevõte ettevõtluse õpetamisega koolides üldse vaeva näeb,“ märgib Epp. Noortele meeldib, et ettevõtlusõppes on ette nähtud ka filmide vaatamine. „Ükssarviku filmi vaadatakse kõige enam,“ muigab Epp.

Pärast pikka veebiõpet igatseb Epp koolipinki eelkõige vahetu kontakti tõttu: „Küsin veebitunnis, kas õpilased said aru või tahaksid veel küsida, ja vastuseks on vaikus. Lõpuks keegi arglik tüdruk vastab vaikselt „jaa“. Aga klassis näed nägudelt, kes saab aru ja kes ei saa.“

Epp toob huvitava seose: „Meedia- ja humanitaarklassi lapsed taipavad ruttu, et koostöö viib kaugemale. Näiteks inglise keele klassi noored saavad meeletult hästi läbi ja on sotsiaalselt väga tundlikud – kellelegi ei tohi liiga teha, keskkonnateemad on tähtsad. Reaalklassile annan tunde alates 12. klassist ja sealt tuleb tavaliselt rohkem ideid tehnika suunas.“

Kuigi Epp on majandusõppes eeskujulike teadmistega, otsis ta kolm aastat tabavat viisi, mis valmistaks õpilasi ette ettevõtlusõppeks, neid kaasaks ja inspireeriks. „Tahtsin, et nad mõtleksid välja keerulisi asju. Aga keerulise asja peale tulla pole kerge. Olen ka öelnud, et valmistage ette juba suvel. Wise lõpetab ju sellega, et noorel on taust olemas, ta teab, mis õpilasfirmat ta tahab teha, tal on toode või prototüüp, klient analüüsitud, turu-uuring tehtud, idee koduste ja sõprade peal katsetatud. Nüüd saab minna otse reaalsusesse. Saab selle idee otsas küpseda,“ võtab Epp mooduli kokku.

11. klassis tuleb hakata ideed realiseerima. See on pingeline aeg, kus tuleb otsida materjali, päriselt toota ja oma idee kallal töötada. Epp teab öelda, et kõige paremini läheb neil, kes saavad juba detsembris oma toodet müüa. Lapsed sõidavad ühest maakonnast teise ning pea iga nädalavahetus on eri kohas lett püsti ja müük käib. „Siis juhtub ka seda, et tuleb liiga sõbralik klient, kes muudkui jutustab ja raiskab su aega, aga seda kogemust on ju ka vaja harjutada,“ hindab Epp inimkontakti.

On ka neid, kes protsessi sees avastavad, et ei tahagi ettevõtlusõpet, ja valivad mõne teise valikaine. „Ma tahan, et loomult introvertsemad lapsed saaksid samuti protsessi täies mahus läbi teha. Siis on lapsel ratas liikuma pandud,“ mõtiskleb Epp. Ka see on põhjus, miks ta Wise’i ettevõtlusõppega juba teist ringi alustab, ent siin on kindlasti kasu ka õpetajale.

„Wise’i materjal vähendab märkimisväärselt õpetaja töökoormust, aga õpetajad on teadupärast praegu üsna ülekoormatud. Wise’i moodulil on selge ja hästi välja töötatud kondikava. Ma vaatan selle tavaliselt lihtsalt üle ja sellega mu ettevalmistus piirdub,“ teab ta võrrelda ja ütleb, et tavapäraselt võtab tunni ettevalmistamine kaks korda kauem aega kui selle läbiviimine.

„Ma pole sugugi õnnetu, kui noor ei lähe edasi ettevõtlust või majandust õppima. Aga ma olen õnnetu, kui minu õpilasest saab poliitik, kes lubab ühes lauses alandada makse ja teises tõsta pensione. Kust nad pensionitõusuks raha võtavad? Ma tahan, et lastel oleks minu tundidest nii tugev põhi, et nad purjus peaga ka ei võtaks SMS-laenu!“

Niisiis valisid 10. klassi õpilased oma õpilasfirma teemaks üksjagu keskkonnahoidu. Näiteks üks tegeles prügi sorteerimisega – viskad oma prügi prügikasti, millel on sensor, ja see saab ise aru, kuhu prügi suunata. Epp toob teisigi säravaid ideid: „Tore oli ka jalgrattateede äpp, mis ütleb nagu autode Waze sulle ette, mis teed pidi minna, et poleks auke ja oleks kõige ohutum sõita. Mulle meeldis ka vanurite suhtlemisportaali idee. Meil tegeles vanuritega kaks õpilasfirmat, kes tegid neile veebis suhtlemiseks kirjandus-, aiandus- ja, kohtumisgrupi. Vanur saab trükitud või häälega juhendi, et ta teaks, kuhu vajutada ja mis teha, et süsteem tööle saada.“
Õpilasfirmadest võikski ilmselt Epuga rääkima jääda, ta lisab veel ühe uuendusmeelse grupi, kus keskenduti õpilaste ja õpetajate platvormide ühendamisele – selline platvorm, mis ühendab eKooli, Opiqu keskkonna, Teamsi ja teised ning kust saab kõik õppematerjalid kätte.

„Minu lapsed võitsid sel aastal õpilasfirmade võistluse, teevad discgolf’i jälitusseadmeid. Ega uudse šokolaadiga enam ei võida,“ võtab Epp äriideede diskussiooni uhkelt kokku.

Meie koolid on vabad valima

Kõik asjad, mida peetakse läbikukkumisteks, pole läbikukkumised, rõhutab Epp, ning äri pole ka võidujooks. Ta loodab, et tal on õnnestunud lapsi nii palju ergutada, et nad ei karda lolliks jäämist. „Õpetaja asi on suunata ja kuulata. Kui nad tulevad äriideedega välja, siis saan öelda, mille peale veel mõelda, näiteks kust raha tuleb. Jätkusuutlik ei tule olla mitte ainult looduse, vaid ka oma tegevuse suhtes.“

Eesti hea hariduse puhul räägitakse vähe sellest, et nii koolid kui õpetajad on vabad valima ja ise otsustama, mis meeldib ja mis õpilastele sobida võiks. „See on suur asi, et saan vabalt kutsuda inimesi tundidesse jutustama või asendama,“ nendib ta. Belgias tuleb näiteks haridusministrilt luba küsida, kui tundi tuleb andma õpetajahariduseta inimene. Epp on veendunud, et Eestis on Euroopa kontekstis tugev õpilasfirmade programm: „Võib-olla on see ka üks põhjusi, miks meil nii palju edukaid idufirmasid on.“

Wise’i tehnoloogiamoodul – hoog tulevastele ükssarvikutele

• Kaheosaline moodul, mis sobib nii kontakt- kui ka veebiõppeks.
• Mooduli esimeses osas töötatakse gruppides, et luua mõni ühiskonna kitsaskohta leevendav toode või teenus, läbides kõik peamised toote ehitamise ja lansseerimise etapid.
• Igasse tundi on pikitud haaravad lühivideod.
• Mooduli teise osa videotundides keskendutakse süvitsi tehnoloogia- ja ettevõtlusteemadele.
• Tundidesse mahub nii masinõppe ja juturobotite teemasid, toote ehitamise põhitõdesid kui ka nippe, kuidas ettevõttest edulugu ehitada.
• Tunde annavad Wise’i töötajad, teiste seas ettevõtte kaasasutaja ja investor Taavet Hinrikus.

     Wise’i mooduli materjalid on JA Eesti lehel ning Opiqu keskkonnas kõigile tasuta kättesaadavad.