Kuidas hoida alles mitmekeelse lapse kõik keeled?

Teisipäeval, 26. oktoobril toimub Narva Vanalinna riigikoolis väga huvitav Keelepöörde* konverents, mille teema on mitmekeelne laps.

Konverentsile andsid idee Facebooki-grupiga „Kakskeelne laps peres“ liitunud lapsevanemad. Nad kirjutasid, et soovivad niisugust kooli, kus nende lastel ükski keel, mida nad juba oskavad, koolis kaotsi ei läheks. Järgnevalt tutvustab konverentsi temaatikat lähemalt FB-grupi „Kakskeelne laps peres“ algataja ja Keelepöörde eestvedaja Ida-Virumaal, Sillamäe gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit.

Kui palju Ida-Virumaal segaperesid on?

Neid on palju ja tuleb juurde, ning mitte ainult Ida-Virumaal. Igal õpetajal on õpilasi, kelle ema räägib üht, isa teist ja vanaisa-vanaema võib-olla veel kolmandat-neljandat keelt. Levinud variant on seegi, et lapsevanemad räägivad omavahel inglise või vene, lastega aga nii isa kui ka ema emakeeles. Kuna segaperede lapsi on nii eesti kui vene õppekeelega koolides, võib seekordne konverents huvitada ka Ida-Virumaast kaugemalgi asuvate eesti õppekeelega koolide õpetajaid.

Mis küsimusi Keelepöörde konverentsil arutatakse?

Konverentsi provotseerivad küsimused on umbes järgmised. Kas mitut keelt oskav laps on oma klassile (koolile) probleem või pakub pigem uusi võimalusi? Kellega peaks paljukeelne laps ennast koolis samastama ehk missuguse identiteedi peaks ta endale võtma? Kas ta on koolis venelane või eestlane? Kumb keel peaks olema tema mõtlemiskeel? Kas kakskeelse lapse koolis peab üks kultuur teise üle domineerima või mitte? Kas kool peab ja saab toetada kakskeelse lapse mitmikidentiteeti? Kuidas on mitmekeelse pere laps seotud ühtse eestikeelse kooli mudeliga?

Nõukogude ajal oli tüüpiline, et laps valis kas eesti või vene keele ja keskendus ainult sellele. Tänapäeval arvatakse, et lapsel võib olla ka mitu keeleidentiteeti. Keelepöörde konverentsil analüüsib mitmekeelsuse teemat TLÜ õppejõud Anna Verschik, kes on selle tunnustatud uurija. Järgnevalt esinevad nii eesti kui ka vene õppekeelega koolide õpetajad, kes tutvustavad oma kogemusi mitmekeelsete lastega. 

Võimalik et kakskeelsete perede lastele sobib väga hästi, kui pool koolipäeva õpitakse eesti ja teine pool vene keeles. Selliselt õpivad lapsed näiteks Avatud Koolis. Ka keelekümblusklassides õpitakse kolmandast klassist alates paralleelselt eesti ja vene keeles ning sellest kogemusest räägitakse ka. Ida-Virumaal on ka keelekümbluse koolid ja lasteaiad (Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel). Loodame nendegi kogemustest kuulda ja mõningatest keelekümbluse tundidest ka videofilme vaadata.

Mitmekeelseid lapsi on pea kõigis Ida-Viru koolides ja lasteaedades. Mõnest neist on konverentsil ka esinejad (Toila lasteaed Naerumeri, Narva Vanalinna riigikool, Kiviõli 1. keskkool), kellelt saame kuulda, kuidas neil on läinud, mis läheb neil edukalt, millised on väljakutsed jne.

Huvitava ettekande teeb konverentsil Annika Vorobjova, kes käsitleb mitmekeelsuse üht olulist tahku – lapse identiteeditunnetust.

Seekordse konverentsi üks eripära on, et ettekannetele järgnevad avatud ruumi põhimõttel töötoad. Me pakume igast töötoast ka veebiülekannet ja kes meie konverentsi veebist jälgib, saab samuti ühest töötoast poole pealt teise üle minna, valides eri töötubade linke. Nii on osalejatel võimalus suurema hulga töötubade ideid kuulata ja seal ka oma arvamus välja tuua.

Kas tahame sellel konverentsil ka mingit probleemi lahendada? Seekord keskendume teema lahtirääkimisele. Keelepöördest huvitatud saavad kokku ja arutavad ning mõtlevad igaüks enda jaoks kakskeelse lapse teema läbi. Kaasame edaspidi nendesse aruteludesse ka paljusid ühendusi, sh sotsiaalvõrgustikke, et sealt edaspidi häid lahendusi tuleks.

Kuidas teie mitmekeelsusse suhtute?

Mul on kasvab peres kaks last, kes on mõlemad kakskeelsed. Kui meenutan oma lapsepõlve, ei mäleta ma eriti palju segaperesid, kus oleks lastele kahte keelt õpetatud. Kakskeelsust ei afišeeritud. Aga nüüd on hakatud seda väärtustama, mis on päris suur hoiakute muutus. Ehkki ka praegu on vanematel kodus lihtne minna üle ühele keelele. Teiseks on tänapäeva Eestis mitmekeelsust üldse varasemast palju rohkem, sest piirid on lahti. Näiteks suhtleb mu vanem laps juba ligemale kümme aastat iga päev inglise keeles eakaaslastega, kes elavad laiali üle maailma, eri emakeeltest rääkimata. Tore on näha, et lastel ja noortel on loomupärane huvi teiste keelte ja nende kasutamise vastu.

Kas mitmekeelsus on probleem või võimalus?

Mina pean seda võimaluseks. Kakskeelsust uurinud teadlased on toonud välja, et kahe keele õppimine/oskamine on lapsele tavalisest palju suurem väljakutse, see eeldab aju suuremat pingutamist ehk teisisõnu – mitmekeelsus arendab aju. Peeter Mehisto, kes tõi keelekümbluse Kanadast Eestisse, on seda seisukohta kinnitanud. Natuke suurem pingutus, kasvõi keeleõppes, on igal juhul teretulnud. Õppimine eeldabki pingutust, vaid pingutuse tõttu tekib arenguvajadus.

Samas on teadlasi, kes väidavad, et kakskeelsed lapsed on isepäisemad, käsuliinid nende puhul väga hästi ei töötavat, nendega tulevat pigem läbi rääkida kui otseseid korraldusi jagada. See võib nii olla, kuid minu kogemus kakskeelsete lastega näitab, et pigem mõjutab nende käitumist geneetiline temperament, samuti keskkond, kus nad kasvavad.

Arvan on, et meie koolid võiksid mitmekeelsust väärtustada. Need lapsed on justkui täiendav infoallikas. Näiteks vene laps eesti õppekeelega koolis saab jagada selgitusi paljude asjade kohta, mida vene lapsed teavad paremini kui eestlased. Ja eesti keelt valdav laps saab vene õppekeelega koolis oma teadmisi jagada. Minu arvates on väga hea, kui lapsed üksteist õpetavad, sest teisi õpetades õpitakse ise kõige rohkem. Lisaks toetab vastastikune õpetamine mitmekeelse lapse mitmikidentiteeti, annab talle tasakaalukama enesetunde. Ja lõpuks on ju paljude keelte oskamine üks haritud rahva tunnuseid. Soovime ju, et oleksime tark ja haritud rahvas.

* Keelepööre on Arno Kaseniidu ja Kaire Viili ning eesti keele kui teise keele õpetajate jt poolt 2019. aasta lõpus loodud liikumine.

Konverentsile saab registreerida https://forms.gle/9CPNSHHbVvHviN3g6.