Distantsõppes tekkinud õpilüngad tuleb siluda

Valitsus on koolipidajatele juba eraldanud 13,5 miljonit eurot distantsõppe tõttu tekkinud õpilünkade silumiseks ja õpimotivatsiooni taastamiseks tehtava lisatöö kompenseerimiseks. Uuest aastast lisandub sellele veel 12 miljonit eurot.  

Viimased poolteist aastat, millel on praegu otsene mõju juba kolmele õppeaastale, on meie hariduselu oluliselt muutnud. Ühelt poolt oleme teinud võimsa digi(tiigri)hüppe, saanud tõestuse, et paindlikud õppeviisid on võimalikud. Teisalt on see aeg toonud esile meie haridussüsteemi nõrgad kohad.

Pandeemia pani meid nii distantsilt õppima kui ka töötama. Juba on uuringuid, mis näitavad, kuidas distantsõpe on õpilaste õpitulemusi ja -motivatsiooni mõjutanud. Peaaegu kolmandik õpilastest ja pooled õpetajad leiavad, et distantsõpe pole nii tõhus kui kontaktõpe. Statistika kinnitab neid hinnanguid – näiteks olid kevadel toimunud matemaatika põhikooli lõpueksami tulemused kehvemad kui varasematel aastatel.

Haridus- ja noorteamet korraldas kevadel koolides rahuloluküsitluse, mille tulemused ütlevad, et paljudel õpilastel oli enda hinnangul distantsõppe ajal raske õpitavast aru saada: 4. klassi õpilastest väitis nii 18% küsitletutest, 8. klassis 22% ja 11. klassis 26%.

Tulemusi üldistades koges distantsõppe ajal õppimisest arusaamisega raskusi hinnanguliselt 16 000 algklassi-, 9400 7.–9. klassi ja 6100 gümnaasiumiõpilast. Kokku seega üle 30 000 õpilase.

Tallinna Ülikooli korraldatud koroonaviiruse esimese laine distantsõppe uuringu tulemused kinnitavad: ligi kolmandik (27%) õpilastest hindas, et tuli distantsõppe vormis õppimisega halvemini toime kui koolis kohapeal õppides.

Ka õpetajad peavad distantsõpet kontaktõppest vähem tõhusaks. Tallinna Ülikooli uuringu järgi leidis 50% õpetajatest, et distantsõpe polnud nii tõhus kui tavapärane õppekorraldus, ja 42% õpetajate hinnangul omandasid õpilased ainekava materjali vähem.

Koroonamõjude uuringutes on teadlased välja toonud asjaolu, et kui laste baasoskustes tekivad lüngad, mõjutab see järgmiste oskuste omandamist kogu hilisema elu jooksul. Oskused, mida lapsed omandavad nooremas eas, on aluseks kõrgema taseme oskustele, mida omandatakse hiljem.

Samuti on õpilünkade tekkimisel suur mõju õpimotivatsioonile – need on omavahel tihedalt seotud. Õpilastel, kes saavad õpitavast aru ja oskavad, motivatsioon suureneb, ning neil, kes materjalist aru ei saa, väheneb. See omakorda mõjutab järgnevaid õpitulemusi ning edasisi haridusvalikuid. 

OECD on varasemate uuringute põhjal hinnanud, et koolide sulgemisest ja distantsõppest mõjutatud õpilaste oodatav keskmine sissetulek kogu elukaare jooksul on 3% madalam, kui oleks olnud ilma pandeemiata. Riikide jaoks võib see tähendada ülejäänud sajandi jooksul keskmiselt 1,5% madalamat iga-aastast sisemajanduse kogutoodangut.

Seega on väga oluline õpilünkadele tähelepanu pöörata nüüd ja kohe.

Kuidas õpilünki tuvastada?

Iga õpetaja tunneb oma õpilasi kõige paremini ning oskab ise kõige paremini märgata, kus ja millised puudujäägid on tekkinud. Riigi poolt oleme õpetajate abistamiseks loonud diagnostilisi ehk d-teste, mis on seotud riikliku õppekava õpiväljunditega. Need on mõeldud kasutamiseks kas enne uue teema läbimist, õpetamise ajal või pärast teema õpetamist.

Kohe pärast testi tegemist on võimalik saada ülevaade nii kogu rühma kui ka iga õpilase teema- või osaoskuste teadmistest ja oskustest. Sellest lähtuvalt saab õpetaja aidata kas nõrgemaid õpilasi järele, toetada tugevamate arengut või seada ühtne algpunkt teema õpetamise alustamiseks.

Lisaks ainepõhistele testidele on välja töötatud üldpädevuste kohta tagasisidet andvad testid. Õpi-, suhtlus- ja enesemääratluspädevus on põhikooli riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpädevused, mida arendatakse kõigis ainetundides. Nende pädevuste taseme hindamiseks on praegu kaks e-testi: õpi- ja enesemääratluspädevuse ning suhtlus- ja enesemääratluspädevuse test. Testid on olemas 2., 3. ja 6. klassi jaoks nii eesti kui ka vene keeles. 

Kokku on teste praegu üle 150 – ilmselgelt veel liiga vähe, neid peaks olema oluliselt rohkem. Testid on ainevaldkondade kaupa kõigile õpetajatele kasutamiseks kättesaadavad eksamite infosüsteemist EIS aadressil https://eis.ekk.edu.ee/. Nende testide eesmärk on toetada õppetöö asjakohasust ja individualiseerimist ning see on koolidele vabatahtlik. 

Loodan, et need testid leiavad koolides ohtralt kasutust. Haridus- ja teadusministeerium aga hoiab uute diagnostiliste testide loomist jätkuvalt fookuses.

Veel 12 miljonit eurot täiendavateks tugiteenusteks

Igal õpilasel peab olema võimalus saada professionaalset lisatuge tekkinud õpilünkade tasandamiseks, et edasine õppimine ei oleks takistatud. Uute teemade õppimine muutub seda keerulisemaks, mida suurem on ebakõla teadaoleva ja õpitava materjali vahel.

Kevadel said kohalikud omavalitsused 6 miljonit eurot ehk 40 eurot iga õpilase kohta, et suunata vajalik lisaraha koolidesse vastavalt iga konkreetse kooli vajadustele. Lisaks toetasime 7,5 miljoni euro eest õpihuvilaagrite korraldamist. Kokku on koolipidajad ja koolid saanud seega 13,5 miljonit eurot, et õpilaste õpilünkade ja -motivatsiooniga ning üldpädevuste arendamisega tegeleda.

Uues riigieelarves on samuti nähtud 12 miljonit eurot ette täiendavateks tugiteenusteks, et korraldada õpe paindlikult ja õppijakeskselt. Lisaraha pakub võimalust iga õppija vajadusi silmas pidada, näiteks korraldada õpet väiksemates õpperühmades, pakkuda individuaalseid konsultatsioone või palgata ka abiõpetajaid. 

Jätame koolidele vabaduse koos koolipidajaga ise otsustada, milliste tugiteenuste jaoks lisaraha kasutada. Toetussumma kasutamine peab olema täpselt sihitud ja arvestama iga kooli tegelikke vajadusi. Toetust saavad kõik üldharidus- ja kutsekoolide pidajad ning ka ülikoolid, et pakkuda üldhariduskoolidele eksamiteks ettevalmistavaid põhivarakursuseid.

Lisaraha arvestatakse iga õppija kohta, toetuse täpne määr selgub pärast 10. novembrit, mil Eesti hariduse infosüsteemis saab selgeks selle õppeaasta õpilaste arv. 

Toetame õpetajaid

Viimased poolteist aastat on nõudnud meie haridustöötajatelt ja õppijatelt suurt kohanemisvõimet. Kui tavaliselt on meil elus plaanid A ja B, siis nüüd peame olema valmis ka plaanideks C ja D. Oleme näinud, kui tihti tuleb käiku lasta just varuplaanid, sest olud võivad muutuda erakordselt kiiresti.

On hea meel tõdeda, et õpetajad on kogu ühiskonnale olnud eeskujuks kui kiired ja loomingulised kohanejad, esiõppijad ja loovate lahenduste leidjad.

Püüame jätkuvalt õpetajaid ka koolitustega toetada. Haridus- ja noorteamet pakub Euroopa Sotsiaalfondi toel koolidele tasuta koolitusi, et õppijate ja õpetajate digipädevusi arendada ja tõsta koolide valmisolekut kasutada õppetöös digitehnoloogiat.

Iga nädal toimuvad kõigile haridustöötajatele tasuta veebiseminarid „Distantsilt targemaks“ (https://harno.ee/uudised/osale-distantsilt-targemaks-veebiseminaridel), kus häid praktikaid jagavad koolide haridustehnoloogid, õpetajad, koolijuhid. Kõik veebiseminarid on järelvaadatavad, seega saab neid jälgida täpselt siis, kui endale sobib.

Haridus- ja teadusministeerium on lisanud ka 2022. aasta täienduskoolituse riiklikku koolitustellimusse pedagoogika täienduskoolitused abiõpetajate ettevalmistamiseks. Selle kaudu toetame abiõpetajate ettevalmistust, et koolid saaksid lisajõudu abivajajatega tegelemiseks.

On väga tähtis, et praegusel keerulisel ajal ei langeks ükski noor haridussüsteemist välja. Toetame ja hoiame iga õppijat ning kui peakski juhtuma, et õppimine on sellest hoolimata muutunud väga keeruliseks, siis palun pakkuge õpilasele (ja tema perele) nõu ja tuge, et ta teaks, kus oma haridusteed endale sobivamal viisil jätkata saab. Sellest võib sõltuda noore inimese toimetulek edasises elus.

Loodan, et kõik koolijuhid leiavad lisaraha toel koos koolipidajatega head ja toimivad lahendused, kuidas sel keerulisel viiruse levimise ajal oma õpetajaid ja õpilasi toetada. Tänan, teid, õpetajad, et jaksate märgata ja toetada kõiki oma õpilasi!