Noored Kooli soovib vähendada hariduslikku kihistumist

26. nov. 2021 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Sissejuhatav vestlusring Noored Kooli „Haridustormil“ Tallinnas Telliskivi loomelinnakus. Fotod: Raivo Juurak

19. novembril oli Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Noored Kooli kogukonnakonverents „Haridustorm 2021“, kus arutati haridusliku ebavõrdsuse vähendamise võimalusi. 

Konverentsist võttis osa üle saja inimese: „Noored kooli“ programmis osalejad, vilistlased, toetajate esindajad ning külalised HTM-ist, Praxisest ja Maarjamaa Hariduskolleegiumist. Konverentsi sisse juhatanud põhjalikus vestlusringis „Milles peitub ebavõrdsus hariduses?“ osalesid HTM-i asekantsler Liina Põld, Praxise haridusanalüütik Sandra Haugas, Noored Kooli kaheksanda lennu vilistlane Kaidi Menšikova ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi sotsiaalpedagoog Gerli Brifk. Vestlust juhtis Noored Kooli koolitusjuht Joosep Norma.

Vestlusringis toodi välja, et meieni jõudev info haridusliku ebavõrdsuse kohta on vastuoluline. Ühelt poolt näitavad PISA tulemused, et Eestis mõjutab lastevanemate sotsiaalmajanduslik taust lapse õpitulemusi tunduvalt vähem kui teistes OECD riikides, ja meil on põhjust selle üle rõõmustada. Teisalt toob seesama PISA välja, et Eestis jääb osa koole isegi kuni pooleteise aasta võrra teistest maha. See on väga suur vahe ja ikkagi näitab lastevanemate sotsiaalmajandusliku tausta päris suurt mõju lapse õpitulemustele. Mahajääjate hulka liigituvad ennekõike mitmed vene õppekeelega koolid, kuid maapiirkondades on ka eesti õppekeelega koole, kus tulemused on tagasihoidlikud ja põhikoolist läheb gümnaasiumi või kutsekeskkooli edasi õppima suhteliselt vähe noori, eelistades kohe pärast lõpetamist tööle siirduda. 

Mis on hariduslik kihistumine?

Suurele vestlusringile järgnes mõttevahetus rühmades. Rühmas, kus mina osalesin, arutati esimese teemana mõistet „võrdsed võimalused“. Lev Võgotski järgi on kõigil võrdsed võimalused siis, kui iga laps saab õppida oma võimete piiril. Aga kuidas seda koolielus tagada? Meenutasime Carol Dwecki juurdekasvu-uskumuse mõistet ja arvasime, et kui õpetajad ja lapsevanemad usuvad, et iga laps on võimeline arenema ja paremaks saama, on see esimene samm õiges suunas. Teisalt leidsime, et on vaja siiski üksikust lapsest üldisemaid kriteeriume. Näiteks võiksid kõik lasteaiast kooli tulnud lapsed osata lugeda. Kui mõned ei oska, siis on hariduslik kihistumine alanud. Teine kriteerium on põhikooli lõpetamine. Põhikoolist väljalangemine ja ka põhikooli kehvade hinnetega lõpetamine viitab hariduslikule kihistumisele. PISA testid näitavad just põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste põhjal, et osa lapsi oleks teistest justkui poolteist aastat vähem õppinud. 

Kolmas kriteerium on muidugi põhikoolist gümnaasiumi ja kutsekeskkooli minek. Mida rohkem noori lõpetab gümnaasiumi või kutsekeskkooli, seda vähem hariduslikku kihistumist on. Paraku ei ole Eesti gümnaasiumi õppima minejate protsendi poolest üldsegi mitte OECD maade esirinnas. Meie naabermaadeski läheb keskkooli rohkem noori. Põhikooli head PISA tulemused ei ole taganud Eestis noorte massilist minekut gümnaasiumi ja kutsekeskkooli. Probleem on siin selles, et keskhariduseta noor hakkab saama madalamat palka ja hariduslik ebavõrdsus kasvab üle sotsiaalmajanduslikuks.

Mis kihistumist põhjustab?

Meie arutlusrühmas pakuti ühe põhjusena eelarvamusi stiilis „meie oleme selline ja selline kool ja meie ei peagi paremad olema“. Teiseks märgiti, et kodud toetavad oma lapsi väga erinevalt. Kolmandaks on erinevad ka õpetajad, mõnel arenevad lapsed kiiremini, teisel aeglasemalt. Konverentsi sissejuhatavas vestlusringis märgiti, et ka õpetaja sool on mingi mõju – meesõpetajate käe all pidid poisid paremini õppima. Ja lõpuks oleneb palju koolist – kas seal on kasutusel nüüdisaegsed õppemeetodid, kas kool saab vajadusel palgata abiõpetajaid, seal on piisavalt tugispetsialiste jne. Kui kohalik omavalitsus kooli ei toeta, on selle kõigega probleeme. 

Konverentsi alguse vestlusringis küsiti, kas nn eliitkoolid suurendavad kihistumist. Üks vastus oli jaatav, sest sinna võetakse õppima lapsed, kelle vanematel on kõrgem sissetulek ja „kelle emal on kõrgharidus“. Tulemuseks hea õppeedukus, pääsemine ülikooli, tasuv töökoht. Teisalt märgiti, et eliitkoolidesse võetakse vastu siiski lapse enda kooliküpsuse, mitte vanemate jõukuse järgi ja nendes koolides õpib igasuguse sotsiaalmajandusliku taustaga lapsi. 

Mida siis eliitkoolidega teha? Võtta sinna õppima ainult koolipiirkonna lapsi, ei paistnud olevat hea lahendus, sest jõukamad vanemad ostavad endale kodu kesklinna, ja laps on ikkagi eliitkoolis. Ühe lahendusena pakuti, et linn peab otsustama, keda eliitkoolid vastu võtavad – siis ei saa nad koort pealt ära riisuda. Samas valib põhiseaduse järgi lapsele kooli tema lapsevanem. Üks lennukas idee oli elav järjekord – lapsevanemad ootavad enne vastuvõtu algust elavas järjekorras eliitkooli ukse taga, et saaks oma lapse sinna kirja panna. Kes tahab väga-väga oma lapse konkreetsesse kooli panna, läheb juba mitu päeva varem selle ukse taha ja ootab näiteks telgis elades vastuvõtu algust. Nii saaksid ka lapsevanemad omavahel juba varakult tuttavaks.

Kuidas saab Noored Kooli kihistumist vähendada?

Konverentsil toonitati, et Noored Kooli peab haridusliku ebavõrdsuse vähendamist oma missiooniks. Seepärast suunduvad nende õpetajad tööle eelkõige nendesse piirkondadesse ja koolidesse, kus pole õpetajat või õpitulemused vajavad parandamist. Konverentsi vaheajal näidatud videofilm tõi omalt poolt välja, et Noored Kooli õpetajad on siirdunud tööle ka vene koolidesse, sealhulgas kümblusõpetajateks, et vene noored saaksid eesti keele paremini selgeks ja lõimuksid Eesti ühiskonda.  

Teise võimalusena nähti nüüdisaegse metoodika kasutamist. Nimelt läbivad Noored Kooli õpetajad koolitustel põhjaliku aktiivõppe meetodite, aga ka funktsionaalse lugemisoskuse ja õpioskuste arendamise kursuse, sest hea lugemisoskuse ja korralike õpioskustega ei jää keegi teistest maha. 

Kolmanda võimalusena nähti müütide purustamist. Noored Kooli õpetajad võitlevad arusaamaga, et ääremaade koolid ei peagi olema linnakoolide tasemel, et maalapsed ei ole niisama võimekad kui linnalapsed jne. Iga õpilane suudab areneda ja paremaks saada.

Neljandaks märgiti, et Noored Kooli õpetajad peavad tegema koostööd ka oma õpilaste vanematega, et nood oskaksid oma lapsi õppimises toetada.

Lõpuks toodi välja, et kui Noored Kooli kaudu läheb rohkem inimesi õpetajaks, suurendab see programmi mõju. Järgmisel aastal ongi kavas võtta endi ridadesse senisest rohkem õpetajaid.

Ajurünnak. Laual on lipikud rühmajuhi küsimustele välgukiirusel antud vastustega.

Ajurünnak

Konverentsi üks huvitavamaid osi oli ajurünnak, kus osalejad pidid vastama välgukiirusel pikale reale küsimustele. Küsiti, kuidas saaks tõsta äärealade koolide eneseteadvust ja -väärikust. Vastus tuli anda n-ö automaatselt. Tegin ajurünnaku kaasa ja suutsin enam-vähem igale küsimusele enda arvates konstruktiivse vastuse anda. 

Oma automaatseid vastuseid hiljem üle vaadates märkasin, et enamasti olin vastanud Õpetajate Lehes ilmunud artiklite põhjal. Näiteks lapsevanemate kaasamine kooli tegevusse – soovitasin kasutada Islandi mudelit, mis tähendab, et lapsevanemad võetakse kooli huviringide juhtideks, spordiringide treeneriteks jne. 

Kui küsiti lapsevanemate osa kohta lapse toetamisel, siis pakkusin Emili kooli, kus lapsevanemad on võtnud endale range kohustuse keskenduda iga päev vähemalt tund aega oma lapse õppimisele, jättes kõik muud tegevused selleks ajaks katki. 

Lastele individuaalset abistajat soovitasin otsida portaalist Mentornaut, kuhu on koondatud mitusada eraõpetajat. Ääreala koolide eneseteadvuse tõstmiseks soovitasin tellida valikaineid portaalist Edumus, kuhu on koondatud pealinna ettevõtete tippspetsialistid, kes soovivad anda valikaineid veebi kaudu mistahes geograafilises punktis asuvale koolile. Õpilase iseseisvalt õppimise harjumuste arendamiseks soovitasin kasutada portaali Clanbeat jne. 

Konverentsi lõpetuseks tähistati Noored Kooli 15. sünnipäeva ja jagati haridusauhindu. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!