Noorte Tugila on avatud kõigile noortele
Õpetjate Lehes ilmus 19. novembril arvamuslugu sildistamise vältimise teemal – ehk iga noor on ka ilma sildita eriline (Jelena Rootamm-Valter, Kes on eriline laps – kas ainult selline, kellel on tuvastatud hariduslikud erivajadused?). Olen arvamusloo autoriga nõus. Ise pean oluliseks, et väljaspool strateegilisi dokumente selliseid väljendeid teaduskirjandusele viidates ei kasutataks, sest see võib tekitada olukorra, kus noored tunnevad end häbimärgistatult või hakkavad muresid varjama.
Seega räägin siin väliskommunikatsioonist, mida me iga päev oma töös noorteni jõudmiseks ning usaldusliku kontakti loomiseks arvestama peame. Samas tuuakse teaduskirjanduses välja, et laste ja noorte toetamiseks peab nende vajadusi põhjalikult tundma, et mõista olukorra olemust ja tõsidust.
Sisekommunikatsiooni vaatest eeldab see mõnikord terminites kokkuleppimist, kus peab omakorda vältima liiga kitsalt määratletud sihtgruppe, sest nii võidakse märkamata jätta sihtgrupi eriilmelisus. Küsimus on seega tasakaalus ja arusaamises, et toe saamiseks ei pea noor mahtuma ühegi sildi alla, samas võimaldab teadlikkus sihtgrupi vajadustest pakkuda kvaliteetsemat tuge.
Nimetatud artiklis olid kahjuks mõned ebatäpsused. Ei selgunud ka, kas Noorte Tugila näitena kasutamisel oli murekoht pigem välis- või sisekommunikatsioonis ja millele viidates on selline tunnetus tekkinud. Kuigi arvamuslool oli teine fookus, tahan veidi selgitada Noorte Tugila olemust.
Arvamusloos nimetatud Noorte Tugila eesmärk on olla Eesti eri paikades noorte jaoks olemas ja toetada noori, kellel ei ole läinud plaanitult ja kel on seepärast vaja peegeldada oma mõtteid edasiste haridus- või tööplaanide osas. Peame Noorte Tugila töös oluliseks nii noorte probleemide ennetamist kui ka noortele enesearenduse võimaluste pakkumist. Pakutavad tegevused toimivad avatud noorsootöö põhimõtete alusel, mistõttu on need lihtsasti ligipääsetavad ja kättesaadavad. Ei tohi seada eeltingimusi, näiteks et noor peab tunnistama ennast NEET-nooreks.
Noorte puhul kirjeldatakse pigem olukorda, millesse noor on mitmesugustel põhjustel sattunud. Olukorrast sõltuvalt saab seda siis kas ennetada või sellest väljumist toetada. Noorte Tugila puhul toimib vastastikune koostöö, noorsootöötaja loob turvalise ja avatud keskkonna, kus noor on valmis enda rõõme ja muresid jagama. Iga noor on oodatud, kedagi ei aeta ära. Noort toetatakse ka siis, kui ta ei ole nõus oma tausta avama. Selline põhimõte on riiklikult kokku lepitud.
Samas on oluline teada ja leppida, et vastavasse staatusesse, eelkõige statistilisse terminisse, satub oma elu jooksul tõenäoliselt suur osa Eesti noori. Ikka on olukordi, kus üks haridustee või töökoht on lõppemas/lõppenud ja teine pole veel alanud, jäädakse kauemaks koju oma lapse eest hoolt kandma, pikaajaline haigus ei võimalda kohe tööle naasta jmt. On noori, kes võtavad teadlikult aja maha. Seda staatust ei pea kartma, see on meie teekonna loomulik osa.
Oluline on võtta kaasa teadmine, et poliitika keel ja kommunikatsioon noorte suunas on kaks eri tegurit, millega peab arvestama, kusjuures noor peab kogema vajadusel tuge ja mõistmist ka siis, kui ta ühegi kokkulepitud termini alla ei liigitu. Põhjuse selleks annab ka meie viimase kahe aasta kogemus, mis näitab, et ühiskonnas toimuv ei pruugi olla alati ennustatav ja meie noori toetavate spetsialistidena peame olema alati poliitikast sammukese ees.
Nii saavadki Noorte Tugila noorsootöötajatelt nõu küsida ka need, kellel ei ole kooli või tööga probleeme, aga puuduvad usalduslikud suhted vanematega, samuti noored, kes seisavad oma elu ristteel, teadmata, mis suunas edasi minna. Kõigil on vaja kohta, kus sind ära kuulatakse ja antakse häid nõuandeid ning vajadusel abi või tuge. Noortel on noortekeskuste ja Noorte Tugila näol selline koht olemas.