„DigiKiirendi“ tõukab digiõppele hoo sisse
Koolimeeskondadele suunatud „DigiKiirendi“ programmis osalenute nimekiri sai hiljuti täiendust.
N-ö digikiirendatuks võib ennast lugeda nüüd ka Kallavere keskkooli, Maarja-Magdaleena põhikooli, Maidla kooli, Palupera põhikooli ja Vana-Vigala põhikooli pere. Koolitused algasid augustis, valminud projekte tutvustasid koolimeeskonnad veebiseminaril novembri lõpus.
„DigiKiirendi“ (https://harno.ee/digikiirendi) on haridus- ja teadusministeeriumi rahastatav arenguprogramm, mida viib ellu haridus- ja noorteamet. Programmis koolitatakse koolide meeskondi vastavalt oma senisele kogemusele digitehnoloogias ja nõustatakse neid koos praktilise võimalusega luua kooli vajadustest lähtuv arengukava või projekt. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi.
Osalema peab kogu koolimeeskond
Oluline ongi, et programmi valitud üldhariduskoolist oleks kaasatud kogu õppe- ja kasvatustööga tegelev personal koos juhtkonnaga, et sellest koolile tõeliselt abi ja kasu oleks. Tänavu osales teise perioodi piloteerimisel viis koolimeeskonda. Õppida saab nii põhi- kui ka rätsepakoolitusel. Põhikoolitusel saavad õpetajad ülevaate digitehnoloogia rakendamiseks vajalikest põhioskustest ja -teadmistest.
Rätsepakoolitusel on fookuses teemad, mis on koostatud konkreetse kooli võimalusi ja vajadusi arvesse võttes. Eraldi koolitused on mõeldud juhtkonnale, sest enam pole vaja pelgalt õpilaste-õpetajate digioskusi arendada, vaid tuleb juhtida digitehnoloogia valdkonda tervikuna ehk digimuutusi koolis.
Kui 24. novembril veebiseminaril kokkuvõtteid tehti, kõlas nii ühe kui teise esineja suust, et ta ei teadnudki, missugused ressursid nende koolis nii pädevate õpetajate kui heade ideede näol peidus on.
Viimast kinnitasid alustatud projektid: Kallavere keskkoolil „Digiõppevara süstematiseerimine ja suurendamine“, Maarja-Magdaleena põhikoolil uus koduleht Maarja-Magdaleena lasteaiale, Vana-Vigala põhikoolil kooli ja ümbruskonda tutvustav virtuaaltuur, Maidla koolil süstematiseeritud digikeskkondade ja linkide kogu õpetajate töö lihtsustamiseks, Palupera põhikoolil „Digipädevuste lõimimine Palupera põhikooli õppekavasse“. Viimase tunnistasid osalejad ka parimaks projektiks.
Palupera põhikooli direktor Svetlana Variku sõnas projekti tutvustades, et õpilaste digipädevused on osa üldpädevustest. „Kui õpilane liigub ühest kooliastmest teise, tuleb igas kooliastmes digipädevused kokku leppida, et õpetaja teaks, millised õpilase digioskused on. Otsustasimegi seda teha.
Kooliastmeti on meil meeskonnad, kes käivad koos, et kirjeldada õpilaste pädevusi ja alapädevusi ning seda, kus ja millega neid arendada saab. Aeg-ajalt annavad meeskonnad kogu õpetajaskonnale teada, kuhu on jõutud. Pean ütlema, et on saavutanud hea koostöö. Õpetajate häälestus projektis osalemiseks on olnud väga hea. Projekt lõppeb 2022 kevadel, mil õppenõukogus kinnitame projektitulemused kooli õppekavasse.“
Programmijuht Kerli Požogina sõnul on Palupera kool teinud seda, mida oodatakse igalt koolilt: kui riiklikus õppekavas on digipädevused, võikski kool nii läbi mõelda, kuidas neid õpetada. Ta lisas: „DigiKiirendi“ eesmärk ei olegi ainult juurutada koolides digiõpet, vaid ergutada koolipere ka koostööd tegema ja lahendusi otsima.“
Kodulehest virtuaaltuurini
Maarja-Magdaleena põhikooli esindaja iseloomustas nende projekti kui vajaduspõhist: lasteaiale oli uut kodulehte vaja. Kodulehte tehti elus esimest korda, aga valmis see sai ja on kõigile näha-kasutada. Nüüd tuleb kodulehte korras hoida ja sinna pidevalt uut infot lisada.
Kallavere keskkool võttis ette digiõppevara süstematiseerimise ja suurendamise: oma koolis püüti kokku koguda õpetajate loodud õppevara ja luua n-ö oma raamatukogu. Õpetajad tundsid puudust, et pole ühtset vahendit õppevara hoiustamiseks, nüüd on see olemas. „DigiKiirendi“ koolitajad rõhutasid samas, et seda kogu tuleb järjekindlalt õpetajatele tutvustada ja jälgida, mis läheb kasutusse, mis mitte, et tehtud töö ikka elus püsiks.
Maidla kooli projekti „Maailmast Maidlasse“ suunitlus oli sarnane: tehti koduleht, kuhu pandi üles lingid keskkondadesse, mida õpetajad saavad kasutada tundideks ettevalmistamisel. Koduleht on mõeldud ainult õpetajatele ja üles lähevad katsetatud toimivad lingid, mida reaalselt vaja läheb. Ka siin soovitasid koolitajad järjekindlalt kooli kõiki õpetajaid kaasata, et lingikogu kasutust leiaks.
Vana-Vigala põhikool plaanib teha oma koolist ja kooliümbrusest virtuaaltuuri. Valmida võiks see õpilaste loovtööna ja huvilised on olemas. Koolitaja Veiko Hani sõnas, et tehniliselt on projekt ambitsioonikas, mis võib lõpptulemust mõjutada. „Aga kõige olulisem, et osapooled teeksid koostööd. Projekti tulem on nähtav asi, mida saab kooli tutvustades esile tuua.“
„DigiKiirendit“ on väga vaja
Haapsalu kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Airi Aavik on üks „DigiKiirendi“ kolmeteistkümnest koolitajast. Lõppenud katsekoolitust ja „DigiKiirendit“ üldiselt pidas ta väga vajalikuks. Tema sõnul võib haridustehnolooge võrrelda raamatukoguhoidjatega.
„Kui raamatukoguhoidja teab täpselt, kus riiulis mis raamat asub, siis ei tähenda see, et tema töö on nüüd tehtud. Õpetaja ei pea teadma kõiki maailma digikeskkondi, haridustehnoloog leiab talle selle, mida õpetaja oma tööks vajab. Aga sageli puudub koolis haridustehnoloogi tugi, see ametikoht ei ole kohustuslik. Mõni õpetaja uurib ise, küsib kasvõi tuttavalt haridustehnoloogilt, teised aga jäävad infosulgu. Nii et koolitusi on vaja kõigest hoolimata.“
Et hea kogemus kaduma ei läheks, on „DigiKiirendi“ arenguprogrammis osalenud koolide kogemuste põhjal koostatud kogumik (https://digipadevus.ee/kogumik), mis kirjeldab teemade raamistikku, mida jälgida, et tagada suurema mõjuga digipädevuse areng nii õppijate kui ka õpetajate seas.
Kooli vajaduste väljaselgitaminse, digiõppe planeerimine, muutused õppimises ja õpetamises ning digitaristu ja digiturvalisus – nendele teemadele keskendutakse kogumikus peamiselt koolijuhi ja haridustehnoloogi, aga ka õpetaja vaatest.