Külalisõpetajad nägid Eesti koolis korda ja rõõmsaid lapsi

Kuninga tänava koolis olid külas Erasmuse projektis osalevad õpetajad Lõuna-Prantsusmaalt ja Islandilt. Lisaks uute kogemuste hankimisele said nad osaleda kooliõues talvisel suurel perepeol ja näha lummavat raba. 

„Me näeme, et siin koolis meeldib lastele õppida,“ ütles Lõuna-Prantsusmaa Arles’i põhikooli õpetaja Isabelle Galau, üks viiest väliskülalisest, kes vanal aastal Erasmuse programmi raames Pärnu Kuninga tänava põhikooliga tutvusid. 

Isabelle, kes külastas matemaatika-, robootika- ja teisigi tunde, rääkis oma muljetest. Ta märkas kooli sooja ja sõbralikku õhkkonda. Prantslastele oli huvipakkuv, kuidas õpilased miinuskraadides kooliõuel perepeol laulsid, tantsisid ja võistlesid ning lumesõda pidasid. Peolt ei puudunud hobune, kellega lumises linnas lastele saanisõitu tehti. 

Matemaatika ja loodusained

2020. aastal alanud Prantsusmaa, Itaalia, Islandi ja Kuninga tänava kooli ühine Erasmuse projekt matemaatikast ja loodusainetest, mille üks eesmärke on suurendada laste huvi nende ainete vastu, tõi esmakordselt silmast silma kokku kolme maa õpetajad, välja arvatud itaallased, et nädala jooksul üksteist tundma õppida, Eesti koolieluga tutvuda ja kogemusi vahetada ning Pärnu linna ja ümberkaudse loodusega tutvust teha. Kui koroonaviiruse tõttu suheldi seni vaid veebi kaudu, siis itaallased jäid selgi korral osalema ekraani vahendusel. 

„Me andsime õpilastele tunde, tutvustasime Prantsusmaad, õpetasime oma laulu ja prantsuskeelseid sõnu,“ jutustas Isabelle’i kolleeg Soizic Navarro. Projekti kaudu, mis hõlmab lisaks matemaatikale ja loodusteadusele robootikat ja IT-d, on hea võimalus vahetada palju kogemusi, lisas ta. Õpetajail on võimalik tundma õppida niihästi teiste rahvaste kultuuri kui ka õpetamise meetodeid ning leida motivatsiooni oma tööks. Prantslannad ütlesid, et kavatsevad siit saadud ideid oma koolis rakendada. 

Õpetajad kaugelt saarelt

Islandit esindavad projektis kolm õpetajat, Nanna Þórhallsdóttir, Birna Friðriksdóttir ja Marika Alavere riigi põhjaosas asuvast Storutjarnaskoli külakoolist. Küla nimi on tõlkes Suured Tiigid ja kooli ümbruses ongi palju tiike, rääkis Eestist pärit muusikaõpetaja Marika Alavere, kes juhatab kooli muusikaosakonda.  

Kuninga tänava ja Storutjarnaskoli kool osalesid varem koos taimekasvatust käsitlevas projektis. „Omavaheline koostöö sujus väga hästi ja kui järgmisesse projekti oli partnereid vaja, soovisime koostööd teha Islandiga,“ rääkis Kuninga kooli õppealajuhataja Liina Õmblus. Seekord andsid külalised kolme klassi õpilastele kokku üheksa kultuuritundi. Islandi õpetajad rääkisid vulkaanilise saare loodusest ja selgitasid, kuidas maa seest tulev soe vesi maju kütab. Tänu sellele on neil igal koolil väliujula, mis eesti lapsi väga üllatas, rääkis Alavere. 

„Mina olin selles tunnis,“ lisas direktor Urve Krause. Tund sisaldas loodusõpetust lõimituna geograafia ja ajalooga. „Tund oli väga toredasti üles ehitatud ja lastel oli tõesti põnev, nad elasid kaasa ja esitasid küsimusi,“ rääkis Krause. 

Distsipliin eeskujuks

„Me oleme saanud palju ideid, mida üritame oma koolis ellu rakendada,“ rääkis Alavere ja tõi näiteks liikumiskaardid, mida Pärnu koolis kasutatakse. Liikuma kutsuva kooli põhimõtted meeldisid Alaverele. Kuna tema koolis on ärevaid jt erilisi lapsi, kes vajavad liikumist, tahaksid Islandi õpetajadki siin nähtud liikumiskaarte kasutama hakata. 

Külalised märkasid ka oma ja Eesti kooli erinevusi. Siin torkas silma distsipliin, mida Islandil on Alavere sõnul väga vähe. „Meile tundub siin koolis nähtu põhjal – ja mina arvasin seda kogu aeg –, et Islandil on koolis rohkem distsipliini vaja. Tunni alustamist peame harjutama,“ arvas Alavere ja lisas: „Selleks on kõigepealt vaja kasvatada oma õpetajaid, et nad oleksid meiega nõus. 

Alavere tõi välja veel ühe erinevuse: Islandil on võetud hoiak, et võistlemine on halb laste närvisüsteemile.“ Võimlemistunnis võisteldakse sealgi, aga muudes ainetes mitte. „Võib-olla on see vähese distsipliiniga seotud,“ oletas muusikaõpetaja. 

„See ei olegi võib-olla niivõrd distsipliini küsimus,“ arutles Krause ja tsiteeris Saaremaa koolijuhti Viljar Arot, kes on öelnud, et kui koolis on ainult lust ja rõõm, on see kuritegu tuleviku suhtes. Krause sõnul peaks kool pakkuma igaühele erinevat jõukohast pingutust ja see sõltub õpetaja meisterlikkusest, kuidas ta tunnis ülesandeid jagab ja rühmad kokku paneb, arvestades igaühe võimeid. 

Õppides mängude kaudu

Islandi õpetajaid vaimustasid meie koolis õppimismängud, mis kuuluvad õppekavasse ja mille kaudu ka õpitakse, ehkki lastele võib tunduda, et nad mängivad. Alavere tõi näiteks kümne ahvi mängu, kus lapsed tegutsevad oma telefonis või tahvlis, õpetaja näeb oma arvutist kõikide tegutsemist ja iga lapse arengut. „See sobib islandlastele väga hästi, sest selles mängus pole keegi esimene,“ arvas Alavere. 

Projekti käigus on nelja riigi lapsed arvuti kaudu suhelnud, tutvustanud oma kodupaika ja kunstnikke ning mängude kaudu kogunud teadmisi üksteise kohta. Üks põnev ülesanne oli „Geomeetriline jalutuskäik“, kus iga riik täitis oma osa. Lapsed käisid pildistamas kodulinna ja -kooli eesmärgiga anda partneritele ülesanne leida piltidelt geomeetrilisi kujundeid. „Ma poleks tulnud selle peale, kui lihtsalt saab selliseid pilte kas või kooli lähedalt, ka liiklusmärkidest. Lastel on väga hea silm,“ kiitis Liina Õmblus. Fotojahile saadeti Pärnu koolis viiendikud, kolmandikud aga leidsid koos õpetajaga piltidelt geomeetrilisi kujundeid. See integreeritud õppe ülesanne sisaldas nii matemaatikat kui digipädevusi. Piltidele lisaks tutvustasid õpilased veebi kaudu oma koolimaja ja koolielu ning -korraldust. „Mitu tundi tuleb koolis olla, kuidas klassiruumid välja näevad ja kui suured on klassid – see kõik on lastele huvitav,“ rääkis Õmblus. 

Projekt arendab ka õpilaste võõrkeeleoskust ja digipädevusi. Uuel aastal hakatakse üheskoos kasutame Scratchi programmi. Iga maa kool võtab ühe teema – kas transport, vesi, elekter või prügijäätmete sorteerimine –, mille kohta õpilased valmistavad video, mis edasi saadetakse. Projekt jätkub kohtumistega kord poolaastas, viimane võõrustaja 2023. a kevadel on Island. Eestvedaja on Prantsusmaa.

Islandi kool on stressi- ja distsipliinivaba 

Marika Alavere: 

Meil on hästi väike külakool, 35 õpilast 10 klassi peale. Ühes suuremas klassis on kümme last. Kuna lapsi on vähe, siis klassiõpetajat ei ole, vaid on neli klassigruppi, mis on põhimõtteliselt liitklassid, kus õpetatakse eri tasemel ja igaühel on individuaalne õpe. 

Lapsed käivad õues päeva jooksul kahel vahetunnil. Vabadust on neil palju, näiteks unustavad nad ennast tunnis lobisema. Ma arvan, et see vabadus käib vabakasvatusega kaasas. Võib-olla ei pea nad ka kodus kohe tegema seda, mida vanemad ütlevad. Õpetajad räägivad, et vaba käitumine koolis tuleb kodudest. Mina olen Islandil üle 20 aasta õpetanud, mulle tundub, et lapsed olid distsiplineeritumad siis, kui ma seal alustasin. Nanna, kes on minust kaks aastat kauem õpetanud, ütleb ka, et kui tema alustas, siis oli võimalik tundi korralikult teha, nüüd tulevad kooli lapsed, kellele on arvatavasti kodus kõik lubatud. Selline mulje jääb meile, õpetajatele.

Kool teeb päris palju koduga koostööd infot vahetades. Õpetajad saadavad pidevalt teateid ja kui on midagi pakilist, siis helistavad vanematele. Lapsevanematel on alati võimalik õpetajaga ühendust saada. Kui koolis midagi toimub, saadavad õpetajad meili. 

Eelmine direktor küsis minu ja mu abikaasa käest, et mis seal Eestis tehakse, et Eesti PISA testides nii kõrgel tasemel on. Vastasime: seal on distsipliin, seal õpitakse ja harjutatakse. Island on PISA pingereas suhteliselt all, aga silmatorkav selles, et lastel pole stressi. Koolirõõmu poolest on Island päris kõrgel tasemel.

Pärnu koolis näeme me ka koolirõõmu. Näen seda koolimajas ringi käies ja tundideski.

Hundimünt kingiks

Iga maa tegi igale koolile kingikoti. Islandi kingituste hulgas olid pildiraamat saareriigist, jõuluvanade raamat, pildid saare omapärasest loodusest: virmalistest ja kooli lähedal asuvast kosest, oli musta liiva ja laavatuhka ning laavatükikesi. 

Prantsusmaa kingikotis peitusid muu hulgas pusle ja Arles’i linna kuulsaimat kodanikku kunstnik van Goghi tutvustav raamat.

Eesti kingitused olid meie rahvuslooma hundi kujutisega metallmünt, kuivatatud pärnaõied, väike riigilipp, must leib, dirigendikepp, Lotte lauamäng, Eesti kaart, helkurid, kadakast võinuga, rahvarõivastega nukk, rahvuslille ja -linnuga kaunistatud pliiats ning vöökirjaline järjehoidja. Kingitused lähevad algklassidesse ringlema ning lapsed saavad õpetajaga koos neid avastada ja neist rääkida.