Origamist kui ajaviitematemaatikast MATIK-õppeni
Ristkülikuks volditud trapets. Keerulisema voltimise abil on võimalik tõestada ka Pythagorase teoreemi.
Õpilane voldib kuupi, mis püsib ka liimita koos.
Kas ilma liimita kuup püsib ka õhku visatuna koos? Fotod: Tiina Kraav
Origami voltimine matemaatikatunnis aitab näitlikustada mitmeid tasandigeomeetrias kehtivaid lauseid, on abiks ruumigeomeetria ülesannete lahendamisel ja mujalgi.
Harilikud murrud, sirge võrrandid, võrrandisüsteemid – voltimisega saab siduda enamiku koolimatemaatikas käsitletavaid teemasid, ehkki algul ei pruugi seda seost näha. Õpilaste jaoks muudab origami abstraktsed matemaatilised mõisted käegakatsutavaks ning lihtsamini arusaadavaks. Lisaks pakub voltimine rohkelt võimalusi lõimida matemaatikat kunsti- ja disainiainetega, mis näitlikustab matemaatika vajalikkust eri elualadel. Origamiideed leiavad rakendust arhitektuuris, robootikas, molekulaarteadustes ja mujal.
Viimastel aastatel räägime üha enam MATIK-õppest (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide lõiming). Origamiga seotud projektide läbiviimine on käepärane viis MATIK-õpet rakendada. Siin on üks põhjus, miks näiteks Iisraelis on origameetria riiklikus õppekavas – seda tänu origamikunstnik Paul Jacksonile ning tema matemaatikaõpetajast abikaasale Miri Golanile. Iisraelis lahendatakse esimeses ja teises kooliastmes kord nädalas matemaatika küsimusi just voltimise kaasabil. Paul Jacksoni origamivaimustusest on osa saanud nii EKA tudengid kui Tartus TYPA (endise paberimuuseumi) kursusel osalenud huvilised.
Kompleksprobleemide lahendamine
PISA testides jõudis meil 2018. aastal vähemalt 5. tasemeni 15,5%, kuid 6. tasemele vaid 3,7% õpilastest. Neil tasemeil olemine nõuab õpilastelt muu hulgas oskust tegutseda komplekssete liitprobleemidega, kasutada abstraktseid matemaatilisi operatsioone uudsete situatsioonide lahendamisel ning oskust otsuseid sõnastada ja argumenteerida. Origami ja voltimine on aga just kompleksne tegevus, mis eeldab kujutlusvõimet, abstraktset mõtlemist, käelist tegevust ning probleemi lahendamist – kõike korraga.
Origami õpetab täpsust, aitab hüpoteeside püstitamisel ning näitab tõestamisoskuse vajalikkust. Origamil on potentsiaali teha matemaatika ilusaks ka neile, kellel on matemaatika õppimisega pigem negatiivne kogemus ning kelle jaoks see on reeglite päheõppimine.
Suurim origamit, matemaatikat, kunsti ja teadust ühendav konverents OSME alustas 1989. aastal. Praeguseks on mitmel pool maailmas loodud origami ühendused, mis tegelevad origami mõiste ja rakendamisalade laiendamisega. Meilgi tegutseb 2020. aastast Eesti origami keskus, mille südameasi on tutvustada origamit laialdasemalt eri vanuses huvilistele. Sel kevadel ja suvel korraldab keskus Tartu linnaruumis origami ühisloome näituse, kuhu kaasatakse nii koolinoori, üliõpilasi, õpetajaid, kunstnikke kui teisi asjast huvitatuid. Sellega tahame rõhutada veel üht origami köitvat omadust – võimaldab eri eas ja oskustega inimesed ühendada koosloomesse, nii et kõik sealt midagi õpivad ja meeldivat kogevad. Viimane annab loodetavasti olulise panuse MATIK-hariduse edendamisele pühendatud teekonnal.