TÜ matemaatika riigieksamiks ettevalmistav kursus
Eelmise aasta märtsist maini korraldas Tartu Ülikooli matemaatikahariduse keskus õpilastele matemaatika riigieksamiteks ettevalmistavad kursused.
Nii laia kui kitsa matemaatika kursused toimusid haridus- ja teadusministeeriumi toel ja nii olid kursused õppijatele tasuta ning registreerunute hulk äratas aukartust: laia matemaatika kursusele registreerus 947 ja kitsa matemaatika kursusele 675 õpilast. Meie kursused olid täielikult veebipõhised ja olime nende mahuks planeerinud 24 akadeemilist tundi. Nii kitsa kui laia matemaatika teemad jagasime kaheksaks mooduliks. Seega toimus kaheksa kolmetunnist veebiloengut.
Lisaks veebiloengutele pääsesid õpilased ligi Tartu Ülikooli Moodle’i kursusele, kus olid vastustega materjalid, ülesannete lahendusi videotena ning avatud ka foorumid, kus õpilased said ülesannete kohta küsimusi postitada. Veebiloengud toimusid Zoomi veebiseminaridena, mis tähendas, et andsime kaamera ja mikrofoni kasutamise loa vaid endale (õpetajatele/lektoritele) ja õpilased said oma küsimusi esitada vestluse (chat) veerus. Veebiseminaril olime alati kohal kahekesi: üks n-ö õhtu staar, kes esines ja lahendas ülesandeid, teine sekretäri rollis, kes luges vestlusveeru küsimusi, üritas neile jooksvalt vastata ja vajadusel esitas need lahendamiseks suurele ringile. Veebiseminarid salvestasime ja salvestused laadisime Moodle’isse, et õpilastel oleks võimalus neid sobival ajal järele vaadata. Registreerunuid oli üle 300 õpilasi, kuid enamasti oli neid kohal ja töötas aktiivselt kaasa 200 ringis, mis oli ikkagi väga palju.
Oma esinemised üritasime ette valmistada, tuginedes foorumis küsitule, kuid üsna kursuse algul sai selgeks, et laia ja kitsa matemaatika õpilased esitasid väga erinevaid küsimusi. Laia matemaatika õppijad kasutasid foorumit harva, seevastu kitsa matemaatika puhul käis foorumis aktiivne tegevus, näiteks laaditi üles pilt oma lahendusest ja küsiti „Kus mu viga on?“ või „Mul ei tulnud vastus päris sama“. Kohati avasid need küsimused silmi ja vahel ka kurvastasid. Miks ei julge/taha õpilased neidsamu asju oma õpetaja käest küsida? Miks ei oska abiturient näidata mingi suuruse 20-protsendilist vähenemist? Veebiseminaride ajal olid õpilased oma kõrgvormis, küsimusi tulistati armutult. Igavuse üle me sel perioodil kindlasti ei kurtnud. Ja õpilaste siirast tänust samuti puudust ei olnud.
Õpilaste tagasiside
Õpilastel jäi sageli kõlama mõte, et sellise kordava kursuse raames oli väga hea näha ja kuulda ka teisi õpetajaid. Teiseks meeldis õpilastele, et kursusel oli õpetaja, kellele sai küsimusi esitada. Kui enne kursuse algust oli siit-sealt kuulda kahtlust, et mida need ülikooli inimesed ka teavad, ajavad noortel vaid pead segi, siis õpilaste tagasiside seda kartust ei kinnitanud. Esitasime oma õpilastele küsimuse „Mõtle oma klassikaaslasele, kes sellel kursusel ei osalenud. Kuidas sa selgitaksid talle, millest ta ilma jäi?“. Vastused olid järgmised.
- „Võõras õpetaja ajab mugavustsoonist välja“,
- „Kursus andis natuke sügavama mõistmise, mida keskkooli matemaatika endast kujutab, ning hea ettevalmistuse eksamiks“,
- „Ta jäi ilma huvitavatest, naljakatest ja heasüdamlikest õpetajatest“,
- „Jäi ilma võimalusest küsimusi esitada ning saada lihtne ja loogiline selgitus oma küsimustele“,
- „Sain rohkem ülesannete lahendamist harjutada, ülesanded olid teemade kaupa ning sobiva raskusastmega, seminarides koos lahendamine oli motiveerivam üksi lahendamisest“,
- „Kuna sa ei tulnud sellele kursusele, siis sa ei korranud järjepidevalt erinevaid teemasid ning sul jäi puudu ka arusaadavatest selgitustest, mida pakkusid säravad õpetajad“.
Kui meie parimad kolleegid Sirje Pihlap ja Hannes Jukk poleks meile nõu ja jõuga appi tulnud, siis nii suurepärast kursust toimunud ei oleks.
Õpilastelt saadud tagasisidet arvesse võttes oleme kursust aina paremaks kohendanud ning juba veebruaris algab ministeeriumi toel Tartu Ülikoolis kursus „Valmistu kitsa matemaatika eksamiks 2.0“.
MATEMAATIKA see on MÕTLEMINE !!!
Viimastel aastatel (ka tänases lehes) tehakse ülikeerulisi arutelusid MATEMAATIKA ÕPETAMISE teemal, kuid unustatakse arengupsühholoogiline külg – mõtlemine ja selle arendamine, mis algab esimestest eluaastatest. KOOLIS algas matemaatika allakäik 1970-ndatel, kui võeti kasutusele mikroarvutid..
Kuna lapse ja tema (ka mõtlemise) ARENDAMINE on maailmas põhjalikult läbi uuritud, siis soovitan nendega TUTVUDA! MEIE EMAKEELES on vähemalt kommenteerija neid korduvalt tutvustanud – Mõtlemine on huvitav (2003), Lapse ja tema mõtlemise arendamine (2004), Lapse arendamine algab hällist (2009) jne. Aga ka – Uurimistöö koolis on huvitav (1998) ning videoloengus Psühholoogia ja õpetamine (2. OSA!). Seega algab kõik KODUST!
MATEMAATIKAGA on tekkinud probleemid ka meie naabritel Soomes ja Lätis. Põhjused samad, mis meilgi – heaoluühiskonnas ei tohi (või ei saa) laps puutuda VAHETULT kokku raskuste-probleemidega ning MÕTLEMISE asemel kasutatakse nutikat – ARENG kängub …
KURSUSTEL võib parema mäluga noor “omandada” küll erinevad valemid ja lahenduskäigud, kuid MÕTLEMISE vundamendi loomisega on hiljaks jäädud!