Uus kutseõppevõimalus erivajadustega inimestele

2021. aastal avati Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis esmakordselt Erasmus+ projekti toel hariduslike erivajadustega inimestele õppegrupp, kes 2,5-aastase töökohapõhise õppe raames omandavad kujundaja eriala. Projektis osaleb ka Kuressaare Ametikool ning kaks haridusasutust Lääne-Euroopast. 

Projektil on kaks välispartnerit, kutseharidus- ja rehabilitatsioonikeskusest (BBRZ) Austriast ning Saksamaalt sihtasutusest Stiftung Bildung und Handwerk. Eestist osaleb lisaks Kuressaare Ametikoolile Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda. Ettevõtmise eesmärk on luua töökohapõhine e-õppekava erivajadustega inimestele audiovisuaalse meedia vallas. E-õpe võimaldab füüsilise puude puhul omandada eriala, kus igapäevatööd saab teha arvutiga ja tööülesannete tõttu on vähem vaja liikuda. 

Kuna selline õpe avati Eestis esmakordselt, siis loodi kõigepealt e-õppekava ning seejärel õppetöö läbiviimiseks e-moodulid. Välispartneritega kohtumisel sügisel Viinis olid vaatluse all moodulite sisu ja tehnilised lahendused. Käesoleva õppeaasta alguses septembris toimus ka kujundajaõpilaste esimene kohtumine, kus saadi omavahel tuttavaks ja teavet õppetöö kohta.

Uuele erialale võeti tehnoloogiakoolis vastu 17 huvilist, põhikooli äsja lõpetanutest kuni 60-ndates eluaastates õppijateni, kel on kehaline, kuid mitte tingimata liikumispuue. Kujundajate juhtõpetaja, kunstnik ja fotograaf Andres Adamson rääkis, et õppekava testitaksegi praegu projekti käigus. „Toimivat õppekava ei saaks testida kunstlikus keskkonnas, parimad tähelepanekud sünnivad päris olukorras,“ selgitas Adamson. Koolil on Adobe’i kujundustarkvara litsentsid, mida õppijad saavad õppeprotsessi käigus kodus kasutada. Mõnel on kodus ka kooli kujundusarvuti.

Saksa tehnoloogiakoolis on kujundaja eriala olnud aastaid n-ö tavaõppes. Uus, katsena avatud eriala erineb senisest siiski mitmeti – sisu on loonud neli partnerit ning rahvusvahelisus on Adamsoni sõnul juurde toonud värskendavaid ideed. Samuti on kõik loodu kasutamiseks e-õppes, materjale on võimalik iseseisvalt omandada ja õpetajatelt seejuures pädevust juurde saada.

Kuna projekt on esmakordselt HEV-õppijatele suunatud, on õppetöösse kaasatud ka sotsiaalpedagoog. „Arvestame õppijate vajadustega ja püüame õppeprotsessi võimalikult mugavaks teha,“ sõnas juhtõpetaja.

Adamson lisas, et HEV-õppijate õpetamine on temale uus kogemus. Erilist tähelepanu peab pöörama õppija eripärale, kuid samas on ta seda alati teinud. „Puue ei muuda õppimist ja arenemist võimatuks, vaid paneb otsima lahendusi, kuidas seda teha,“ lausus Adamson. Õpetajaga suheldakse ekraani vahendusel Zoomis ja kuna õppetöö käib tunniplaani järgi, suhtlevad õppijad kooliga pea iga päev.

Teoreetilisele osale, mis kestab 2022. aasta sügiseni, järgneb pooleteiseaastane ettevõttepraktika. Küsimusele, kas ka praktika toimub virtuaalselt, vastas Adamson: „Kuna ettevõtted on juba üsna harjunud kodukontoris töötavate töötajatega, on seegi võimalus laual. Mõned õppijad on võimelised ka töökohas kohal käima. Kool ei saa kõiki praktikakohaga sõlmitavate lepingute tingimusi ette näha, need on individuaalsed.“

Koroonapiirangud e-õpet ei seganud, kuid mõned kontaktõppe päevad tuli ära jätta, kuna õppekorralduslikult polnud ohutus tagatud. Projektis on õppijaile plaanitud kord kuus puuetega inimeste kojas ka sotsialiseerumise päev, mida sügisel polnud võimalik korraldada, kuid mis nüüd püütakse kõiki ohutusreegleid järgides läbi viia. 

Projekt lõpeb 2024. a märtsis. Lõpetajad saavad tunnistuse, kus nende erialana on kirjas kujundaja spetsialiseerumisega interaktiivse graafika kujundaja. 

Loe ka: „E-kutseõpe hõlbustab erivajadusega inimeste pääsu tööle“, ÕpL 24.01.2020

Tulevik on seotud digitaalse õppe arendamisega

Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktor Indrek Alekõrs, millised uued ülesanded tekkisid teil koolijuhina uue HEV-õppijatele mõeldud e-õppekava loomisel ja elluviimisel?

Kõige tõsisem ülesanne oli ühitada koolijuhi ja projektikoordinaatori töö. Projektijuhina ei olnud mul võimalust saada nõu ülaltpoolt – direktorilt –, kuna olin ise kahel toolil. Aga iga asi laheneb, kui selle kallale asuda. Selleks lahenduseks oli projektimeeskond, kelle nõu ja tark tegevus on projekti ellu viimas. Uute suhete loomine ja meeskonna mobiliseerimine on kulgenud tõhusalt. Vaheastmete puudumine lihtsustab tööd ja võimaldab keskenduda peamisele. Tekib rohkem õigusi, suurem vastutus ja rahulolu õnnestumise puhul. 

Mida annab koolile riikide koostöö, nagu selle õppekava puhul toimub?

Koostöö aitab välja saada oma mullist: meil on kõik hea ja parim ja oleme maailma naba, kelle ümber kõik tiirleb. Teame, kuidas mujal asjad käivad ja, mis peamine, teame täpselt, mida saab ja mida on mõttekas kohandada.

Ent teadmisest üksi on vähe. Oleme teinud koos iga päev tööd, ja see ongi koostöö, mitte aga vaid sõnakõlks.

Kui ladusalt on läinud õppijatele praktikakohtade leidmine?

Tegeleme sellega, aga usume, et probleeme ei ole. Korraldasime ettevõtjate hulgas laiema küsitluse selle õppekava vajadusest ja saime positiivsed vastused.

See on Erasmus+ rahastusega projekt. Kas selle lõppedes avate uue õpperühma ja kas see plaan sõltub ka EL-i rahastusest?

EL-i rahastus lõpeb sügisel ja uut ei ole plaanis taotleda. Oleme nüüd riigi tegevustoetusel ja hiljutine EKKA hindamine tunnustas meie kvaliteeti. Kui on soovijaid, avame ka sellele sihtrühmale uusi võimalusi.

Milliseid tulevikuvõimalusi annab selle projekti kogemus – sama eriala õpe mõne teist liiki puudega õppijatele?

Tulevikuvõimalused on seotud digitaalse õppe arendamisega puuetega inimestele. Antud juhul ja arvestades õpiväljundeid, tehnoloogiliste lisaseadmete vajalikkust ja kättesaadavust, ei ole veel võimalik õpetada näiteks raske kehapuudega õpilasi. Aga küll ka see aeg tuleb.

Kuressaare Ametikoolis käib praegu vastuvõtt 

Kuressaare Ametikoolis kuulutati eelmisel suvel välja interaktiivse graafika kujundaja eriala, kuid paraku polnud piisavalt huvilisi, et rühma avada, teatas kooli teabejuht Taavi Tuisk. Praegu käib uus vastuvõtt, sisseastumisavaldusi oodatakse 6. veebruarini. Selleks, et õppetööd saaks alustada, on laiendatud sihtrühma: lisaks füüsilise puudega inimesetele saavad kandideerida kõik teisedki soovijad.

Õppeaeg on 2,5 aastat ja õppetöö planeeritud töökohapõhises õppes. Tuisk sõnas, et koolil on ettevõtjatega hea koostöö ja võimalik aidata õppijaid praktika- ja töökohtade leidmisel selleks, et nad saaksid töökohapõhises õppes osaleda.