Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Pardel

Priit Põhjala.
2 minutit
133 vaatamist

„Eirama“, „kohuke“, „linnak“, „püksikud“, „selve“, „sõõrik“, „taidlus“ … Kõik need sõnad pärinevad Emakeele Seltsi 1972. aasta sõnavõistluselt ja saavad tänavu viiskümmend aastat vanaks. Sama juubel on sõnal „pardel“ habemeajamisaparaadi tähenduses.

„Pardli“ hindas toonase sõnavõistluse žürii „selve“ kõrval võistluse üheks kõige silmapaistvamaks ja esiletõstmist väärivamaks uudissõnaleiuks, pidades eelkõige silmas selle ladusaid kaastuletus- ja liitmisvõimalusi („pardla“ (habemeajamistöökoda), „pardur“ (habemeajaja), „elektripardel“, „vedrupardel“, „terapardel“, „selvepardla“ ja nii edasi). „Pardli“ ilmne tuletusalus, (täis)habet tähendav „pard“ lähtub mingist indoeuroopa allikast, aga millisest täpselt, selles etümoloogid kindlad ei ole, sest nii balti, germaani kui ka slaavi sõna algvormid olid lähedase kujuga (vrd nt läti bārda ‘habe’, saksa Bart ‘habe, vurrud’ ja vene борода ‘habe’). Ka „pardli“ välmija on tänaseni mõistatus; soovides jääda anonüümseks, kasutas ta võistlusel osaledes üksnes märgusõna „(N) isik“.

1970. aastaid võib pidada üheks eesti uudissõnade kuldajaks. Uusi sõnu loodi suure innuga ja neist õnnestunumaid haarati lennult. Ka „pardel“ läks juba mõne kuuga käibele, levis veel samal kümnendil ajakirjandusest ilukirjandussegi ning leidis koha ka 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatus. Ülejäänud habemeajamisaparaadi tähistamiseks välja pakutud sõnad nii õnnestunud ei olnud, kuid nende rohkus näitab hästi, et inimeste sõnaloomeõhin oli suur; „raap“, „raatsel“, „rasel“, „habel“, „habetsnik“, „habemenäkits“, „habemevõrr“, „karr“, „karvats“, „nudik“, „sakuti“, „sähvik“, „lõur“, „voolkaabits“, „kiirsilunik“ ja „vuntsvusser“ on vaid osa sõnust, mis žürii lõppvalikust välja jäid.

Sõna „pardel“ leiab aga huvitaval kombel ka Wiedemanni 1869. aasta eesti-saksa sõnaraamatust ja 1918. aasta „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatust“. Habemeajamisaparaadiga siin siiski pistmist ei ole; mõlema järgi tähistab „pardel“ (ka „parder“) hoopis pantrit või leopardi.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Koolijuhtide atesteerimine võimaldab neil süsteemselt areneda

Kas koolijuhtimise kvaliteeti parandab võimalus juht regulaarselt välja vahetada või süsteem, mis aitab tal oma…

8 minutit

Hingehoidja, mitte komakütt

Nädalase vahega oli kahel esinduslikul foorumil kõneks selle maa keele õpetamine – ootused eesti keele õpetajale ja tunnile. 

„See pidupäevapläma on ära tüüdanud,“…

2 minutit

See tundmatu paragrahv 44. Kui mõjutamine ei aita, tuleb menetleda

Õpetajal on kriimsilma kümme ametit, süütegude menetlemine nende hulka ei kuulu. Ometi surutakse seegi…

5 minutit
Õpetajate Leht