Vara on veel öelda, kuidas Ukraina sõjapõgenike tulek Eestisse siinset tööturgu pikemaajaliselt mõjutab. See sõltub kolmest tegurist: Vene agressiooni üldisest mõjust majandusele, põgenike hulgast ja nende oskustest ning sellest, kui palju ukrainlasi otsustab pärast sõja lõppu Eestisse jääda.

OSKA tööjõuvajaduse prognoosid on koostatud n-ö keskpikas vaates, 7–10 aasta perspektiivis, ning hetkeseisuga ei ole Ukraina põgenike tulek meie prognoose muutnud. Valdkonnad, kus nähakse lähikümnendil enim vajadust täiendava tööjõu järele, on IKT, tervishoid, sotsiaaltöö, mitmesugused tööstusalad, haridus (eelkõige reaalainete õpetajad). Küll aga peab arvestama, et kõrgema oskustasemega tööd nõuavad üldjuhul ka kõrgtasemel eesti keele oskust. 

Kutsehariduse tasandil on täiendavat tööjõudu vaja sotsiaaltöö valdkonnas. Prognoosi kohaselt kasvab aastaks 2030 seal hõivatute arv praegusega võrreldes ligi 20%, enim on juurde vaja hooldustöötajaid. OSKA värske uuringu kohaselt on sotsiaaltöö valdkonna tööandjad välistööjõu kaasamise suhtes valdavalt positiivselt meelestatud, kuid toonitavad, et vanurite ning erivajadustega inimestega on vaja suhelda väga heas emakeeles. Eesti keele oskust näeb ette ka hooldustöötaja kutsestandard.

Lisaks napib kutsehariduses lõpetajaid töötleva tööstuse töökohtade täitmiseks. Liiga vähe õpitakse elektrienergiat ja energeetikat, elektroonikat ja automaatikat ning mehaanikat ja metallitööd. Tööturule on juurde vaja trükitehnoloogia ja multimeedia ning puiduerialade spetsialiste.

Samuti on juurde tarvis ehituse erialade lõpetanuid, õppida võiks hoonete tehnosüsteeme, hoonete konstruktsioonide ehitust, teedeehitust. 

Üks kõrghariduse tasandil võimalus ukrainlastele, kes tahavad oma (töö)elu pikemalt Eestiga siduda, on minna õppima IKT-d. IKT-erialasid õpetatakse ka kutseõppe tasandil. Eesti keele kõrval on siin sageli võimalik töökeel inglise keel. Ukrainasse tagasi pöördudes võib olla võimalik töötada Eesti ettevõtetes edasi kaugtöö vormis. IKT vallas on Eestis aastaks 2027 prognoosi kohaselt juurde vaja üle 18 000 IT-spetsialisti ehk ligi 2600 uut töötajat aastas. IKT-oskustega on võimalik leida tööd iga pool.