Ükssarvikute asemel tööle uutesse riigigümnaasiumitesse!

8. apr. 2022 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar
Indrek Lillemägi, Raino Liblik ja Alo Savi Mustamäe riigigümnaasiumi ehitusel. Foto: Karjääristuudio

Ehkki pealinna hariduspõllu uustulnukad – riigigümnaasiumid – avatakse 2023. aasta sügisel, on nende juhid juba kolmveerand aastat ametis olnud. Trio koosseisus Alo Savi, Indrek Lillemägi ja Raino Liblik loob ühiselt koolidele sisu ja värvab esimesi töötajaid. „Me ei tee keskpäraseid ja igavaid koole,“ ütlevad koolijuhid ja soovitavad karjääripöördest huvitatutel lainel püsida.

Kohtume Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi direktori Raino Libliku, Pelgulinna riigigümnaasiumi direktori Indrek Lillemäe ja Tõnismäe riigigümnaasiumi direktori Alo Saviga Tõnismäel Tallinna Tehnikaülikooli õppehoones, kus nad jagavad kabinetti, kuniks koolide seinad kerkivad. Koolijuhid on elavdanud haridusilma sotsiaalmeedia klippidega, mida ilmestavad hundirattad ja talisuplus, ning kinnitanud: „Teeme kõik, et meie koolides poleks tüütuid tagumikutunde.“

Mis muutub Tallinna koolielus seoses riigigümnaasiumite tulekuga?

Raino Liblik: Hästi oluline on, et Tallinna tekib puhas gümnaasium, mis pole praegu tavapärane. Kolm uut kooli rikastavad pilti. Astume sammu edasi, pakkudes õpilastele rohkem võimalusi, väljundeid ja sisu.

Indrek Lillemägi: Nii õpilastele kui ka õpetajatele tekib valikuvariantidena juurde kolm väga omanäolist kooli. Meie koostöö ei tule projektipõhine, vaid koolid ongi koostöös loodud. Kõik eestvedajad töötavad kolme kooli heaks ja ühine on nii sisseastumine kui ka näiteks valikainete võrgustik. Nii põhjalikult pole Eestis koolid varem koostööd teinud, aga ressursside ühine kasutus peab muidugi väljenduma õppekvaliteedis.

Alo Savi: Tähtis on ka see, et gümnaasiumivärav avaneb suurele hulgale õpilastele ja kohti tuleb juurde. Praegu on neid puudu.

Kuidas valikainete võrgustikku ühiselt välja töötate? See on täiesti uudne koostöövorm Eesti hariduses.

Raino Liblik: Meil on valdkondadest pilt olemas. Igal koolil on oma nišš või nägu. Oleme leppinud kokku raamid, baasväärtused, tehnilised küsimused, et hiljem tekiks võimalikult vähe arusaamatusi ning õpilastel ja töötajatel oleks sarnane õpingusüsteem, hindamine. Liigume selles suunas, et leida kompromissid. Detailid võivad kooliti erineda, kuid suures plaanis peaksid õppekava ja -korraldus omavahel kattuma. See on suur väljakutse, eesmärk, millega oleme tegelenud.

Indrek Lillemägi: Kolme kooli inimesed hakkavad liikuma ühises inforuumis. Valida saab nii klassikalisi kontaktkursusi, hübriidkursusi kui ka e-kursusi. Loomulikult on õpilane ühe kooli hingekirjas, aga teeme kõik, et bürokraatia või logistika ei takistaks teise kooli juures õppimist. Ja ka õpetajale ei tohi see liikumine lisatööd tekitada.

Milline on iga kooli fookus?

Raino Liblik: Kuna meie kool kerkib Mustamäele TalTechi ja Tehnopoli naabrusse ning ümberringi on palju ettevõtlust, on fookus nendel partneritel. Lisaks koostöö tervishoiu kõrgkooli ja tööstushariduskeskusega. Plaanis on ka partnerlus TalTechi spordiklubiga, ühine kultuuritegevus, et rikastada õpilaste võimalusi tutvuda ülikoolieluga ja anda õppeteele väärtust juurde.

Indrek Lillemägi: Pelgulinna riigigümnaasiumi fookuses on küsimus, kuidas lahendada koostöös tõsiseid ühiskondlikke probleeme. Iga õpilane saab kolme aasta jooksul ühe väga keerulise väljakutsega tegelemise kogemuse. See võib puudutada näiteks keskkonda, kliimat, demokraatlike institutsioonide jätkusuutlikkust või linnaruumi kujundamist. Neil probleemidel ei ole lihtsaid lahendusi ning õppeprotsess peab hõlmama akadeemilist õpet, praktikat kogukonnas, mõne ettevõtte või vabaühenduse juures. Oluline on siduda eri valdkondade pädevused tervikuks ja arendada ainetevahelisi oskusi. Mulle meeldib küsida, missugust maailma õpitud teadmiste, oskuste ja hoiakutega ehitama hakatakse.

Raino Liblik: Probleemilahendamisoskust ootavad meilt ka ettevõtjad, peame oma õppekavasse seda jõulisemalt tooma.

Indrek Lillemägi: Mina tahaks fookuse ettevõtjate ootustest kaugemale seada, meie ees on ühiskonda või tervet maailma puudutavad kliima, keskkonna, vabaduse ja demokraatia küsimused, mille kõrval ettevõtjate nõudmised on pealispind ja ajalik tolm.

Alo Savi: Tõnismäe riigigümnaasium keskendub eelkõige väga heale üldkeskharidusele. Üks fookus on eesti keele hoidmisel, eneseväljendusel igal viisil, esinemisest kuni kehakeeleni. 

Tähelepanu pöörame ka linnaruumi kasutamisele, eriti käed-külge- või praktilises õppes. Siinsamas on ju rahvusraamatukogu, Kaarli kirik, Toompea, superministeerium, muusika- ja balletikool, Vabaduse plats. 

Lisaks probleemilahendusoskusele on olulised tugevad matemaatika-, analüütilised, andmetöötlusoskused.

Indrek Lillemägi: Tõime küll fookused välja, aga eeldame ikkagi, et igas gümnaasiumis on võimalik läbida eri õpiteid ja minna sügavuti nii reaalias, sotsiaalias kui ka humanitaarias.

Alo Savi: Tavaliselt on gümnaasiumides kaks-kolm paralleeli ja igasse valdkonda jagub kolm-nelikümmend õpilast. Aga riigigümnaasiumides on üheksa-kümme paralleeli ja õpilasi jagub igasse valdkonda. Peame neile kõigile pakkuma laiapõhjalist valikute ja valdkondade paletti. Kolme kooli koostöös saame luua valikmooduleid, -suundasid, -aineid, ka väga spetsiifilisi ja laia spektriga.

Kuidas kavatsete leida oma plaanide realiseerimiseks häid õpetajaid? Reklaamides olete lubanud neile tohutuid arenguvõimalusi.

Raino Liblik: Pakume nüüdisaegset töökeskkonda ja tingimusi, mida just tihti ei kohta. Otsime võimalusi, kuidas liikuda kaasa tööturu ootustega, olla võimalikult paindlik − nii palju, kui hariduses saab. Murrame pead selle üle, kuidas eri vormis õppetööd läbi viia. Pakume õpetajaile võimalust teha karjääripööre. Julgustan õpetajaid seda tegema. 

Kindlasti proovime leida inimesi, kes praegu koolis ei tööta, ja pakkuda neile võimalust omandada võimekus ja kvalifikatsioon koolis hakkama saada. Me ei konkureeri Tallinnas omavahel, vaid kogu tööturu pärast. Meie konkurendid on kõik edukad ettevõtted. Hea matemaatikaõpetaja leiab sageli rakendust ükssarvikus, mitte koolis. Siin on mõttekoht mitte ainult koolidele, vaid ka koolipidajatele.

Ma usun, et tulevikus käib üha rohkem inimesi koolis oma teadmisi edasi andmas.

Alo Savi: On mõned olulised plussid, miks tasub tulla tööle kooli. Üks selline vähe rõhutatud aspekt on pikk puhkus. Koolirahva seas on levinud vanasõna, et õpetaja kolm kõige paremat sõpra on juuni, juuli, august. Samuti igapäevane paindlikkus ja töö mõttekus − võimalus kujundada noorest inimene, kes oskab mõelda, igas olukorras reageerida ja hakkama saada. Töö tähendus on väga oluline. 

Indrek Lillemägi: Tahame astuda õpetajatöö paindlikkuses sammu edasi. Õpetajal on võimalik vastavalt oma tugevustele valida, kas ta pühendub rohkem tööle õpilastega või arendustööle ning näiteks kolleegide toetamisele. Koolid tulevad piisavalt suured, meil on võimalik seda mitmekesisust luua. Hübriidkursuste kaudu saab vähendada kontakttundide arvu ning jätta õpetajale selle arvelt aega. Väljakutse on ka kogu õppetööd ümbritseva bürokraatia minimeerimine ja mõtestamine.

Alo Savi: Eesmärk ongi astuda selle poole, et ajapõhisest koolist saaks õpitulemuspõhine. Et õpilased saavutaksid õpitulemused, mitte ei viidaks koolis lihtsalt aega.

Indrek Lillemägi: Tuleb olla aus: me võtame mujalt koolidest õpetajaid ära, ja see on normaalne. Ka meilt hakatakse tulevikus õpetajaid ära meelitama. Haridusse ongi vaja konkurentsi. Hea õpetaja väärib valikuvõimalusi ja ta saab vastavalt oma huvidele valida töökeskkonna ja organisatsiooni, kus tahab töötada. Kahtlemata on õpetajaid, kellele sobibki uue loomine.

Raino Liblik: Anname aru, et kõik õpetajad ei jookse meile tormi. Aga julgustame võtma vastu uusi väljakutseid. See rikastab ja aitab rõõmsam olla. On hästi oluline tuua kooli süsteemist väljastpoolt inimesi, kes tahavad teha midagi uut. Näiteks on kunagi olnud õpetajad, aga vahepeal töötanud erasektoris.

Alo Savi: Oleme kohtunud Tallinna Ülikooli inimestega tegemaks koostööd, et mujal töötanud inimesed, kellel on magistrikraad ja ehk ka õpetajavaldkonna kõrgharidus, saaks omandada kvalifikatsiooni. Või kuidas aidata erialaspetsialiste, kellel on vajalikud teadmised, sotsiaalsed oskused ja hoiakud, n-ö pedagoogiliselt järele.

Raino Liblik: Me usume ja loodame, et need asjad õnnestuvad varem või hiljem.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomisel meelitas Hendrik Agur oma isiksusega ägedaid inimesi kohale. Ka teie paistate rõhuvat isiklikule sarmile, et endale tulevasi kolleege leida. 

Indrek Lillemägi: Kohtla-Järve gümnaasiumi õppejuht hakkabki nüüd Narvas riigigümnaasiumi looma. Tore, kui ka meie juurde tuleks inimesi, kes aitavad kooli käima tõmmata ja saavad siit tõuke edasi liikuda.

Üks võtmeülesandeid on panna kokku toimiv koolide loojate tiim. Isiksuste sobivus ja see, et tiimi liikmed täiendaksid üksteist oma tugevuste-huvidega, on väga tähtis. Tahame leida inimesed, kes täiendavad meid, on mingites asjades meist targemad ja kellega tahame koos töötada.

Alo Savi: Loomulikult loome kooli isiksustele. Kes tulevad meie juurde tööle, saavad ikkagi Eesti kõige paremad koolijuhid! Vähemalt kahes koolis kolmest.

Alo, teil on juba riigigümnaasiumi käimavedamise kogemus Jõgevalt ja Põlvast. Mida kogemusest kaasa võtsite ja mida teete teisiti?

Alo Savi: Kahe esimese gümnaasiumi puhul sai kõik asjad otsustada ise ja ühe kooli sees, aga nüüd tuleb palju arvestada teiste koolidega. Mõnikord on see omaette väljakutse, et jõuda konsensusele. Loomulikult see rikastab.

Kaasa võtan teadmise Eesti hariduse võimalustest − kui autonoomne on kool ja kui vabad on käed õppetöö planeerimisel. Jõgevamaal oli üks õppesüsteem, Põlvas sai täiustatud teist ja siin töötame veel parema kallal. Eesti kooli väga suur pluss on, et meid usaldatakse.

Raino, teie juhtisite 12 aastat Kuristiku gümnaasiumi ja olite enne Tallinna Teeninduskooli õppedirektor. Mida kaasa võtsite ja mida oma kogemustest välistate?

Raino Liblik: Näen, milline potentsiaal on Tallinna ja Tallinna ümbruse haridusel nii õpilaste, õpetajate kui kogu haridusrahva näol. Nüüd tuleb seda võimekust õigesti suunata ja kaasata.

Eesti haridus on sageli olnud üsna õhuke. Kui loome uusi prismasid ja proovime midagi lahendada teisiti, on professionaalsus ja kvaliteet koolis täpselt sama olulised kui ettevõtetes. Kui vähegi võimalik, tuleks luua juba algselt struktuur nii, et see toetaks iga õpilast ja töötajat oluliselt rohkem, kui olen seni suutnud eri töökohtades pakkuda. Püüan selle eest seista.

Indrek, teie alustasite oma õpetajateed Väike-Maarjast ja lükkasite käima Emili erakooli. Mida olete oma kogemusest kaasa võtnud ja mida kindlasti väldiks?

Indrek Lillemägi: Kõik algab headest suhetest ja kvaliteetsetest, väga headest õpetajatest. Minu peamine eesmärk on luua organisatsioon, mis oleks inimeste jaoks tähenduslik ja kus saaks areneda. Tuleb julgeda teha ebamugavaid valikuid. Ainult nii sünnivad suured asjad.

Püüan vähem ise jalgratast leiutada, kui tegin Emilit luues üsna noore ja rohelisena. Proovisin tollal liiga paljudele küsimustele ise vastused leida, kuigi need olid ümberringi juba leitud. Tahan nüüd julgemalt teiste kogemusi kasutada ja inimesi kaasa tõmmata. Koosloomine on võimas kogemus. Meil on tõesti kamp erineva taustaga juhte, põhiväärtustes on selge ühisosa, aga mingid vaatenurgad on erinevad ja see rikastab. Väga vähestele küsimustele on kohe ühine vastus. Läheb diskussiooniks ning see on õpetlik ja kasulik.

Keda olete juba tööle värvanud?

Indrek Lillemägi: Kohe on õppejuhid värvatud. Konkursile tuli piisavalt avaldusi, väga mitmekesise taustaga inimesed, ka praeguseid õppejuhte, inimesi Eestist ja välismaalt. Videovoorus esitati oma ettekujutus õppejuhi rollist. Oli nii märulit, draamat kui ka dokumentaali.

Oleme kohanud väga huvitavaid inimesi. Kahjuks ei saa kõiki tööle võtta. Oleme arutanud, et saame kandideerinuid edaspidi ühes või teises vormis kaasteeliseks kutsuda.

Ootame väga, et õppejuhid hakkaksid tööle, sest oleme päris paljud otsused seni teadlikult tegemata jätnud. Näiteks õppekorralduse detaile ei ole tahtnud enne kivisse raiuda, kui õppejuhid on paadis. Tahame, et koolides toimuma hakkav oleks tähenduslik ühislooming. 

Juhtõpetajaid plaanime sügisest võtta kolme kooli peale kuus kuni kaheksa − iga kool võtab kaks-kolm. Proovime suurema osa valdkondi ära katta. Õpetajad saavad küll konkreetse kooli, aga ettevalmistusaasta jooksul töötatakse koos õppejuhtidega kõigi kolme kooli tarvis. 

Siis hakkame samm-sammult värbama järgmisi inimesi.

Kui kolm uudset kooli käivituvad, kas siis eliitkoolid muutuvad vähem elitaarseks?

Raino Liblik: On iga kooli enda teha, millele ta keskendub. Osa õpilasi soovibki jätkata koolis, kus on aetud oma kindlat asja. Aga on väga palju õpilasi, kes tahavad hoopis teistmoodi keskkonda või lähenemist, mida proovimegi pakkuda. Loodame, et meie koolist saavad väljundi väga erinevad õpilased – nii need, kes on väga võimekad akadeemiliselt, aga ka need, kellel on mingi nišš, milles on võimekad. See lisab õpilastele valikuvõimalusi. 

Alo Savi: Kesklinnas asuvatel koolidel on oma ajalugu, traditsioonid ja kindel valdkond. Kindlasti on palju õpilasi, kes seda hindavad ning tahavadki seal jätkata. 

Meile tulijad saavad täiesti uude keskkonda, ise seda keskkonda kujundada, selles osaleda. Meie oluline eripära võrreldes teiste kesklinnakoolidega on see, et meil on üheealised õpilased. Kes tahab olla omaealistega koos, sellele sobib riigigümnaasium.

Raino Liblik: Õpilased on küsinud, kes neid ristib, kui nad tulevad kümnendasse klassi. Kandev sõnum esimestele lendudele ongi: teil on ainulaadne võimalus luua ise uut kooli. 

Indrek Lillemägi: Loodan, et Tallinna riigigümnaasiumid on osa protsessist, kus igast Eesti koolist saab eliitkool. Tuleb üle saada sellest, et nimetame eliidiks teatud sorti õppimist või nišši. Koolid võivad olla tugevad väga mitmel moel ja meie eesmärk peaks olema, et iga kool võiks saada milleski Eesti parimaks. Paljud koolid ei ole oma nišši leidnud, aga tõsi on see, et tugev haridussüsteem on väga mitmekesine, nõnda et iga inimene saab vastavalt oma tugevustele, huvidele ja hoiakutele valida endale sobiva kooli.

Mida ütlete neile, kel tekkis nüüd tahtmine ise uute koolide loomisel kaasa lüüa? Millal saab kandideerida?

Indrek Lillemägi: Inimesed, kes tahaksid saada uue kooli loomisest osa, võivad meile julgelt kirjutada. Saame arutleda, panna teie nime kirja, saata infot, kui avalikud konkursid tulemas. Meile võib julgelt välja pakkuda ka ameteid, mis uues riigigümnaasiumis olla võiksid. 

Aga meie ootused on kõrged. On privileeg teha koole nii põhjalikult ette valmistades, planeerides, ja suur vastutus, et kasutaksime seda aega efektiivselt ja tõhusalt.

Raino Liblik: Ka ootused meile on väga kõrged. Suur hulk õpilasi ja vanemaid ootavad pinevalt uute koolide valmimist ja seda, mis neis toimuma hakkab. 

Järgmisel õppeaasta tuleks jälgida meie tegemisi sotsiaalmeedias ja ka kodulehed saame sügisel valmis. 2023. aasta alguses alustame värbamisega.

Alo Savi: Me ei tee keskpäraseid ja igavaid koole. On suur vastutus, et meie jookseks lati alt läbi. Ja me ei tee seda.


Kirjuta, kui sul huvi saada osa uute koolide loomisest:


KOMMENTAAR

Kuidas mõjutab riigigümnaasiumide tulek Tallinna hariduselu?

Tõnu Piibur.

Tõnu Piibur, Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi direktor:

Tallinna haridus on oodanud juba aastaid selgust. Mitte buldooserit, mis mäed maha lükkaks ja kesklinna suure kraatri täis tambiks, vaid sellist maastikukujundajat, kes teeks seda targalt ja teadusest tuntud põhjendustega. Mingil ajaloolisel põhjusel on meil seni koolis algklassid 1.–4. ja gümnaasiumi lapsed peaks olema eeskujuks väiksematele. Samas on ammu kaks riiklikku õppekava, üks põhikoolile ja teine gümnaasiumile. Ei ole mingit ratsionaalset põhjust, miks ühes koolis käivad korraga 1. klassi juntsud ja täisealised noored. Põhjused on ainult emotsionaalsed ja see on ka mõistetav, sest õpetajad, kes seda kõike üleval peavad, ongi emotsionaalsed isiksused. 

Meie oleme riigigümnaasiumi tulekut Pelgulinna kaua oodanud. Võime küll kiita oma suurt vaadet ja tarka haridusfilosoofiat, kuid kõik sai alguse siiski lihtsatest asjadest. Meie majas läks väga kitsaks, sest õpilasi oli palju ja õppekorralduse sisuliseks muutmiseks jäi nutikust väheseks. Esimese lahendusena tuli pähe taotleda juurdeehitist. Nüüd ongi see „juurdeehitis“ tulemas ja õnneks meie külje alla. Selle sõna sisu lahates tuleks rõhutada just esimest poolt: „juurde“-. Ehitused on alati toredad. Aga see, mida tublid õppijad ja nende vanemad juurde saavad, on palju enamat kui hoone ja koht. Juurde tuleb mõttemalli muutus ja arusaam, et igas vanuses on õppimisel oma rõhuasetused; et väikesed õpivad mängulisemalt ja suurte mängud on tunduvalt sügavamad ja nemad vajavad teistsuguseid laboreid ja teise pikkusega aega. Kui õpetaja saab pikema perioodi jooksul gümnaasiumis teemale pühenduda, siis paranevad nii tema kui ka õpilaste tulemused, nad lihtsalt suudavad rohkem. See aitab hoida õpetajate vaimu. 

Tere tulemast meie riigi Pelgulinna Gümnaasiumisse!


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Ükssarvikute asemel tööle uutesse riigigümnaasiumitesse!”

  1. Tom ütleb:

    Ma pole kindel, et kõik tallinna koolijuhid Piiburiga sama meelt on. Aga edu uutele koolidele! Väike raputus ja konkurents tuleb kasuks.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!